2-23-9224/13 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõue kokku summas 2200 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele (resolutsiooni p-d 1-3) kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 4 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Hagejad esitasid 27.06.2023 hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei maksa kostja seadusjärgset elatist regulaarselt iga kuu ette. Hagejate esindaja püüdis kostjaga kohtuväliselt leida kokkulepet regulaarse elatise maksmise osas, kuid see ei õnnestunud. Hagejad palusid elatise välja mõista seadusjärgses määras 260,33 eurot kummalegi hagejale alates 27.06.2023 ning muutuvas suuruses kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad ei ela ega ole viibinud kostja juures, mistõttu elatist ei saa vähendada PKS § 101 lg 6 alusel. Kuna hagejate vanusevahe on rohkem kui 3 aastat, siis ei saa elatist vähendada ka PKS § 101 lg 7 alusel. Hagejad palusid välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodil 27.06.2022-26.06.2023 ühekordse summana 2727,11 eurot kummalegi hagejale. Nimetatud summast on juba maha arvestatud kostja poolt sellel perioodil makstud 100 eurot (50 kummagi hageja kohta). Tartu Maakohtu 30.06.2023.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

28.07.2023 teatas kostja e-kirja teel, et 100 eurot maksis ta iga kuu, mitte üks kord aastas nagu hagiavalduses väideti. Kostja sõnul kandis ta hiljuti ka 1000 eurot lastele jalgrataste ostmiseks. Siis jäi laste emaga kokkulepe, et kostja kannab raha edasi nii nagu varem. Kostja on hetkel töötu ja kodutu ega suuda praegu rohkem maksta. Ta püüab leida tööd, et võimaldada lastele paremat elu. Hagejate esindaja selgitas 02.08.2023, et kostja väidetu vastab tõele. Kostja oli võtnud oma pensioni välja ja lubas 1000 eurot laste ratastele ja 2 kuu eest täies ulatuses elatist, kuid kandis ainult 1000+100 eurot. Kostja on helistanud ja pakkunud, et ta saab maksta 250 eurot kahele lapsele ja otsib praegu tööd, kuid hageja esindaja ei usu, et kostja maksma hakkab. Kohus määras asjas istungi 07.09.2023. Kostja sai kohtuistungikutse kätte 01.09.2023 KÄPO (kättetoimetamisportaal) kaudu. Kostja istungile ei ilmunud ning ilmumata jäämise põhjustest kohut ei teavitanud. Istungile ilmunud hagejate esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Ta kinnitas, et kostja maksis iga kuu terve aasta 100 eurot ja pensionirahast veel 1000 eurot, mis kulus lastele rataste ostmiseks. Kostja lubas rohkem maksta, aga maksis ainult 1000 eurot ja elatist maksnud pole. Aasta maksis 100 eurot kuus ja enne seda kolm aastat ei maksnud midagi. Alates eelmise aasta juunist kuni praeguseni on maksnud 100 eurot, märtsis lisaks 1000 eurot ja august on ta ka 100 eurot ära maksnud. Septembris ei ole veel maksnud. Kostja ei ütle hagejate esindajale, kus ta töötab. Kostja õde on rääkinud, et kostja teenib nö mustalt. Õde oli kostjale veel rääkinud, et kanna lastele rohkem raha, sa teenid ju nüüd hästi. Kohtu seisukoht TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ning hagejad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus tegi Rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: Rxxxxxx Lxxxxxe (sünd. xxxxxxxxxx) ja Vxxxxxxxx Lxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx) on Exxxx Lxxxxxx ja ExxxLxxxxxx lapsed. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

2-23-9224 kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused: − Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3) − Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4) − Elatise summast lahutatakse maha lapsetoetuse ja lasterikka pere toetus, sest selle arvelt saavad lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse suurus on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3. − Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. (lg 6) − Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui 3 aastat. (lg 7) Hagejad nõuavad kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja esitas osalise vastuväite tagasiulatuva elatise nõudele, kuid mitte edasiulatuvale nõudele. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, et täiendavaid seisukohti esitada ja selgitusi anda. Kostja sõnul on ta töötu ja kodutu. Ta otsib hetkel tööd. Kohus märgib, et töötus pole aluseks elatise väljamõistmata jätmiseks või vähendamiseks. Kostja ei ole sellist asjaolu tõendanud. Kohtule ei ole teada muid asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5 ja 7. Kohus selgitab, et ühe kuu elatise suurus Rxxxxxx Lxxxxxxxx on 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 50,55 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot) ning Vxxxxxxxx Lxxxxxxx täpselt sama, s,o 260,33 eurot. Hagejad nõuavad elatist alates 27.06.2022, s.o tagasiulatuvalt perioodil 27.06.2022-26.06.2023. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagis on tagasiulatuv elatise nõue 2727,11 eurot kummalegi lapsele arvutatud valesti. Kuna hagejad on nõudnud ka tagasiulatuvat elatist seadusjärgses määra, arvutab kohus tagasiulatuva elatise summa ise. Tagasiulatuv elatis ühele lapsele on 2787,13 eurot [periood 27.06.2022-31.01.2023 1609,57 eurot (ühe kuu elatis perioodis 225,64 eurot) + periood 01.02.2023-31.03.2023 431,28 eurot (ühe kuu elatis perioodis 215,64 eurot) + periood 01.04.2023-26.06.2023 746,28 eurot (ühe kuu elatis perioodis 260,33 eurot)], kahele lapsele kokku 5574,26 eurot. Tagasiulatuvast elatisest tuleb maha arvestada kostja poolt antud