Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-6447
Kohtuasi
Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) avaldus X ja Y hooldusõiguse peatamiseks alaealise lapse C suhtes ning alaealisele lapsele C-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.04.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75021250), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Suir Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Puudutatud isik II X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik III Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik IV Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V W (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) 26.04.2023 taotlus ekspertiisi määramiseks rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 11.04.2023 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3.3 muutmata.
3.Jätta Viimsi valla (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldamata.
Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2023 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega tehti kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni Xle ja Yle ettekirjutused.
2-21-6447
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Esialgne õiguskaitse
1.Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 23.04.2021 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks X (puudutatud isik II, ema, vanem) ja Y (puudutatud isik III, isa, vanem) hooldusõiguse peatamiseks lapse C (puudutatud isik I, laps) suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks. Harju Maakohus rahuldas esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse 27.04.2021 määrusega, peatades vanemate hooldusõiguse lapse suhtes ajutiselt kuueks kuuks ning määrates lapse eestkostjateks puudutatud isiku IV (vanaisa, eestkostja) ja puudutatud isiku V (eestkostja).
2.Avaldaja 10.05.2021 avalduse alusel peatas Harju Maakohus 11.01.2022 määrusega vanemate hooldusõiguse lapse suhtes üheks aastaks kuni 11.01.2023, määrates lapse eestkostjateks puudutatud isikud IV ja V. Maakohus tuvastas, et vanemad ei olnud võimelised lapse hooldusõigust teostama. Lapse ema viibis ravil psühhiaatriahaiglas ja isa ei tulnud toime lapse eest hoolitsemisega. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Avaldaja esitas 09.12.2022 Harju Maakohtule avalduse vanemate hooldusõiguse peatamiseks lapse suhtes viieks aastaks alates 11.01.2023 kuni 19.02.2028 ja lapsele eestkostja määramiseks. Lisaks taotles avaldaja vanemate kohustamist koostööks lastekaitsespetsialistiga ning vanemlike oskuste õppe läbimiseks. 06.01.2023 esitas avaldaja maakohtule ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, mille maakohus 10.01.2023 määrusega rahuldas. Kohus peatas vanemate hooldusõiguse lapse suhtes esialgse õiguskaitse korras kuueks kuuks ning määras lapse eestkostjateks puudutatud isikud IV ja V.
4.Avalduse esitamise ajal oli laps kaheaastane ja oli eestkostjate juures elanud alates vanemate hooldusõiguse esmasest peatamisest 27.04.2021, s.o alates kahe kuu vanusest. Alates 2021. a maikuust hakkas laps iganädalaselt kohtuma oma vanematega. Alates 2022. a veebruarist on laps viibinud oma vanemate juures iga nädal reedest pühapäevani koos ööbimisega.
5.Avalduse kohaselt on lapse mõlemad vanemad püsiva psüühikahäirega, mistõttu nad ei ole suutelised lapse eest iseseisvalt hoolitsema. Vanemate hooldusõiguse taastumise korral tekib oht, et lapsele ei tagata tema heaoluks ja arenguks vajalikke tingimusi. Lapse elutingimused eestkostjate juures on head ja toetavad lapse arengut. Lapsel on vanaisaga tugev kiindumussuhe.
2-21-6447 Lapse huvides on vanemate hooldusõiguse peatamine ja eestkoste seadmine kuni lapse kooliminekueani. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 11.04.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanemate hooldusõiguse peatamiseks alust. Perekonnaseaduse (PKS) § 140 lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298, p 16.2 teine lõik; RKTKm 11.05.2016, 3-2-1-26-16, p 19 teine lõik). Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vanemad on kestvalt võimetud lapse hooldusõigust teostama.
8.Emal on diagnoositud segatüüpi skisoafektiivne häire, kuid tema tervis on olnud pikalt stabiilne. Emal on varasemast kooselust veel kolm last, kellest üks elab ema juures alaliselt ja kaks last elavad ema juures poole ajast. Ema teiste laste eest hoolitsemisega saavad vanemad hakkama. Ema töötab täiskohaga raamatupidajana. Ka isa käib tööl. Isal on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, kuid pärast 2019. a ei ole haigusjuhtumeid tuvastatud. Avaldaja esile toodud asjaolu, et isal oli 2022. aastal kolm kuud kestnud depressioon, ei ole arstide poolt diagnoositud ega haigusjuhtumina kinnitatud. Tegemist võis olla ka tavapärase meeleolu langusega. Vanemad ootavad uue lapse sündi 2023. a oktoobris, kuid ema jätkab raviplaani täitmist. Raviarsti kinnitusel on emale määratud ravimite võtmine raseduse ajal ohutu.
9.Vaidlustatud määrusega tegi maakohus vanematele ettekirjutused, millega kohustas vanemaid tegema koostööd kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialistiga ja täitma raviplaani. Samuti kohustas maakohus vanemaid kuni 31.12.2023 võimaldama lapsel veeta aega puudutatud isikutega IV ja V selliselt, et iga nädala neljapäeva hommikul viib lapse ema ja/või isa lapse puudutatud isikute IV ja V elukohta kella 10.00-ks ja puudutatud isik IV ja/või V viivad lapse tema elukohta tagasi reede õhtul kella 19.00-ks. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määrus osaliselt tühistada ja avaldus rahuldada või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Määruskaebuse kohaselt toob vaidlustatud määruse täitmine kaasa lapse elukorralduse liiga järsu muutumise. Aega, mille laps veedab vanaisa ja puudutatud isiku V juures, vähendati liiga suurel määral ja ilma üleminekuperioodita. Lapsel on kiindumussuhe vanaisaga, mida ei tohiks lapse praeguses eas kahjustada. Maakohus on jätnud arvestamata lapse esindaja seisukoha, mille järgi oleks olnud mõistlik eestkoste pikendamine kahe aasta võrra selliselt, et samal ajal suurendatakse lapse ja vanemate koosveedetavat aega.
12.Maakohus ei ole selgitanud välja vanemate, eelkõige aga isa tervislikku seisundit. Maakohus on isa tervise kohta ilma arstidelt andmeid küsimata ise hinnanguid andnud. Viidates vaidlustatud määruse põhjendustes vaimse tervise probleemide üldisele sagenemisele kaasaja ühiskonnas on maakohus pisendanud vanemate vaimsest tervisest tulenevat ohtu lapse heaolule. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, millest tulenevalt peab kohus välja selgitama tõendite kogumise vajaduse. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste hinnangutega, vaid peab lähtuma eelkõige lapse huvidest. Kui püsiva psüühikahäirega inimene ei pöördu arsti poole, näitab see pigem haiguse varjamist kui tervenemist. Vaidlustatud määrus põhineb valdavalt lapsevanemate seletustel ja lähtub kokkuvõttes vanemate, mitte lapse huvidest.
2-21-6447
13.Avaldaja taotles määruskaebuse tagamist, paludes kuueks kuuks peatada vanemate hooldusõigus ja määrata lapse eestkostjateks puudutatud isikud IV ja V. Lisaks taotles avaldaja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemist ja eksperdiarvamuse tõendina kogumist, selgitamaks välja mõlema vanema üldine vaimne seisund. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
14.Eestkostjate 05.05.2023 seisukoha järgi toetavad nad määruskaebust. Lapse elukorralduse muutmine on toimunud liiga järsult ja lapsel on selle tulemusena tekkinud raskused. Maakohtu ettekirjutusega määratud lapse üleandmise kord ei ole lapsele sobiv (lapse üleandmine vastavalt kas eestkostjatele või vanematele peaks toimuma selliselt, et lapsele tullakse järgi, mitte teda ei viida ära, ning üleandmine peaks toimuma õhtuti). Eestkostjad leiavad, et arvestades muu hulgas ka uue lapse peatset sündi võib vanematel tekkida laste eest hoolitsemisega raskusi ning vanemate vaimse seisundi kindlaksmääramine on vajalik.
15.Maakohus jättis 22.05.2023 määrusega määruskaebuse tagamise taotluse rahuldamata, kuid kohaldas kohtu algatusel esialgset õiguskaitset kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus tegi esialgse õiguskaitse abinõuna vanematele ettekirjutuse, mille järgi tuleb lapsel võimaldada veeta puudutatud isikutega IV ja V aega selliselt, et iga paaris nädala teisipäeva õhtul kella 19.00-ks tuleb puudutatud isik IV ja/või puudutatud isik V lapse elukohta lapsele järele ning reede õhtul kella 19.00-ks tuleb lapsele puudutatud isikute IV ja V elukohta järele ema ja/või isa; ning iga paaritu nädala kolmapäeva õhtul kella 19.00-ks tuleb puudutatud isik IV ja/või puudutatud isik V lapse elukohta lapsele järele ning reede õhtul kella 19.00-ks tuleb lapsele puudutatud isikute IV ja V elukohta järele ema ja/või isa.
16.Vanemad palusid 24.05.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.
17.Maakohus jättis 01.06.2023 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja taotluse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemiseks ja eksperdiarvamuse tõendina kogumiseks. Maakohus leidis, et ekspertiis ei ole vajalik, kuna kohtul ei ole muude kogutud tõendite pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlust, et vanemad ei oleks teovõimelised või suutelised oma lapsi kasvatama või et nende vaimne seisund kujutaks lapsele ohtu. Vanemad käivad tööl ja saavad hakkama ema teiste laste eest hoolitsemisega. Samuti leidis maakohus, et vanemlike võimete kindlaksmääramine ekspertiisi teel ei pruugi olla teostatav.
18.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 02.06.2023 seisukohas, et vanemate hooldusõiguse peatamiseks ei ole alust, kuid lapse elukorralduse muutmine on toimunud liiga järsult ja vaja oleks üleminekuperioodi. Samuti oleks vaja, et laps saaks veeta rohkem aega vanaisaga. Ekspertiisi taotlust lapse esindaja ei toetanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3.3 muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
20.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud hooldusõiguse peatamise eeldused ning on nõuetekohaselt kaalunud, kas vanemad on kestvalt võimetud lapse suhtes hooldusõigust teostama. Maakohus on menetlusosaliste väljatoodud asjaolusid ja esitatud
2-21-6447 tõendeid hinnates leidnud, et vanemate hooldusõiguse peatamiseks ei ole PKS § 140 lg 1 järgi alust. Maakohtu määruse põhjendused on arusaadavad ja jälgitavad. Hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutlusõiguse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määruses osundatud puudusi.
21.Määruskaebuse väitel on lapse elukorraldust muudetud liiga järsult. Laps on harjunud elama vanaisa ja puudutatud isiku V juures ning lapsel on vanaisaga tugev kiindumussuhe. Arvestades vanemate psüühikahäireid leiab avaldaja, et vanemad ei suuda tagada lapsele sama häid elu- ja arengutingimusi, kui on olnud eestkostjate juures. Avaldaja hinnangul lähtub vaidlustatud määrus rohkem vanemate kui lapse huvidest. Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja soov tagada lapsele parimad võimalikud elu- ja arengutingimused on arusaadav ja põhjendatud, tuleb kohtul PKS § 123 lg 1 järgi arvestada kõiki asjaolusid ja ka asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg-st 2 tulenevalt on vanematel nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest ise hoolitseda, kui hooldusõiguse äravõtmiseks või peatamiseks ei ole õiguslikku alust. Kohus peab arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Tagamaks lapsele kohanemiseks üleminekuperiood, tegi maakohus vaidlustatud määrusega ettekirjutuse, mille järgi peavad vanemad kuni 31.12.2023 võimaldama lapsel iganädalaselt veeta kaks päeva vanaisa ja tema elukaaslasega (puudutatud isikud IV ja V). Samuti kehtib kuni vaidlustatud määruse jõustumiseni esialgse õiguskaitse määrusega kehtestatud ettekirjutus, mille järgi laps veedab puudutatud isikute IV ja V juures igal nädalal kaks kuni kolm päeva.
22.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, jättes välja selgitamata vanemate (eelkõige isa) tervisliku seisundi. Kuigi hagita asjas kogub kohus vajadusel tõendeid omal algatusel (TsMS § 230 lg 3), ei pea kohus tõendeid koguma olukorras, kus asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud on kohtu hinnangul juba piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Kohus hindab tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma sisemise veendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Maakohus on asjaolud piisavalt põhjalikult välja selgitanud ning nendest ei nähtu, et vanemate vaimne tervis takistaks neil kestvalt oma lapse suhtes hooldusõigust teostada. Määruskaebuse väited ei anna alust eelnevas kahelda. Kohus ei saa eeldada, et uue lapse sünd toob kaasa selle, et vanemad ei suuda lapse eest enam hoolitseda.
23.Avaldaja esitas taotluse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi korraldamiseks ja eksperdiarvamuse tõendina kogumiseks, mille maakohus jättis rahuldamata 01.06.2023 määruses esitatud põhjendustel. Samadel põhjendustel jääb taotlus rahuldamata ka ringkonnakohtus. Ka ringkonnakohus leiab, et ekspertiis ei aitaks kaasa otsustuse tegemisel selle kohta, kas vanemate hooldusõiguse peatamiseks on alust või mitte. Vanemad võivad olla võimelised lapse suhtes hooldusõigust teostama ka olenemata nende psüühikahäiretest. Vanemlike võimete kindlakstegemiseks ei ole ekspertiis sobiv viis. Seda, kas vanemad on praegu kestvalt võimetud lapse hooldusõigust teostama, on siinsel juhul võimalik hinnata muude tõendite pinnalt, mida maakohus on teinud.
24.Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2-21-6447
25.TsMS § 386 lg 2 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Säte kohaldub ka hagita menetluses (TsMS § 4771 lg 2 teine lause).
26.TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Säte kohaldub ka kohtumäärusele (TsMS § 478 lg 1 teine lause ja § 463 lg 2). Ringkonnakohus tühistab maakohtu 22.05.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega tehti kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni vanematele ettekirjutused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Vanemad ja eestkosteasutus kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
28.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotlused lahendas Tallinna Ringkonnakohus 03.07.2023 määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.