Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
22.09.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-6811
Tsiviilasi
G. K. hagi J. K. vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: G. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (Õigusbüroo S&K Legal OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; e-post: [email protected]).
Menetlustoimingud
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.
Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on G. K. (edaspidi hageja) hagiavaldus J. K. (edaspidi kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes.
Poolte lepingulised esindajad esitasid 21.09.2023 kohtule poolte poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu, millega pooled palusid kohtul kompromissi kinnitada ja lõpetada asja menetlus kirjalikus menetluses.
Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmitud kompromissi on võimalik kinnitada.
TsMS § 430 lg 1 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see
on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi.
Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse.
Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd hageja ja kostja leppisid kompromissis kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot tagastada. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.