lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-9867/8

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 19.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-9867/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.september 2023, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number

2-23-9867

Kohtuasi

A. R. hagi M. R. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

18.09.2023

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. R. (isikukood: XXX, elukoht:XXX, e-post:

XXX )

Kostja: M. R. (isikukood: XXX, avalduses märgitud elukoht XXX; e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. R. hagi M. R. vastu abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada A. R. (isikukood: XXX) ja M. R. (isikukood: XXX) vahel 20.02.2019 Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu (abielutõend nr 181-32-2019/29).
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtusse saabus 11.07.2023 A.R. hagi M.R. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on abielulised suhted pöördumatult 1,5 aastat tagasi. Pooled elavad lahus. Kostja kuritarvitas alkoholi ja selle tulemusena käitus hageja suhtes agressiivselt, mille tõttu on hageja olnud sunnitud korduvalt kohale kutsuma politsei.
2.Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud, kuid vastust hagile ei esitanud..

Kohtuistung

3.18.09.2023 toimus asjas kohtuistung. Pooled kinnitasid, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud enam kui 1,5 aastat tagasi. Pooled püüdsid suhteid parandada, kuid see ei õnnestunud. Kostja ei suutnud anda mõistlikku vastust, miks ta keeldus minemast perekonnaseisuosakonda abielu lahutamiseks. Nii hageja kui ka kostja kinnitasid, et neil mõlemal on uus suhe ja abielu jätkumine ja leppimine ei ole enam võimalik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära hageja seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohtuistungil kohus tuvastas, et hageja soovib oma abielu lahutamist kostjast. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 20.02.2019 Jõhvi Vallavalitsuses. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud hageja ja kostja seletuste ja kohtule esitatud tõendite kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik Kohus leiab, et olukorras, kus on tõendamist leidnud, et poolte abielulised suhted lõppesid enam kui 1,5 aastat tagasi ja mõlemal on juba uus suhe, ei ole poolte lepitamine enam võimalik. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.
7.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 02.09.2020 sõlmitud abielu.
8.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei

esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

10.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja