X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes 05. september 2023. a
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Hageja:
X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, epost: xxx)
Kostja:
Y (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kostja seaduslik esindaja:
C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, epost: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Vähendada Pärnu Maakohtu 28.01.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-139519 Xlt tütre Y kasuks väljamõistetud elatist ja mõista alates 01.06.2023. a Xlt välja elatis igakuise elatusrahana Y kasuks 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuni Y täisealiseks saamiseni, so kuni 24.02.2028. a.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.X esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonna 28.01.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-139519 hagejalt välja kostja kasuks elatis igakuiselt 270 eurot kuni Y täisealiseks saamiseni. Hageja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et tema sissetulekuks on 1 050 eurot, mis on pigem langev. Hagejal on peale kostja veel kaks alaealist last A ja B, kes on hageja ülalpeetavad. Hageja perekonna sissetulekuks koos abikaasaga on 1 700 eurot. Hagejal tuleb tasuda igakuiselt elamispinnaga seotud kulud 200 eurot, leibkonna igapäevakulutuste tarbeks jääb üksnes 900 eurot, mille arvelt tuleb tagada heaolu nii endile kui endi alaealistele lastele. Seejuures jääb eelnimetatud summast pärast teiste nö sundkulutuste (nt side, transport) mahaarvamist hagejale ja tema abikaasale kätte rahalised vahendid, mis jagatuna pereliikmetele moodustab ehk hageja poolt nõutud summa. Hageja tunnistab siinkohal, et ei ole üksikasjalikku arvestust teinud/pidanud, kuivõrd juba märgitult peetakse (perekonnale kohaselt) kulutuste üle arvestust pere kogusissetulekuid silmas pidades. Hageja märgib, et juba täna ei ole tagatud hageja endi laste ettenähtud elatismiinimum, hagi rahuldamata jätmisel tekiks olukord, et hagejaga koos elavad lapsed muutuksid varaliselt vähemkindlustatuks võrreldes kostjaga. Samuti tuleks arvestada, et kostjale makstakse lapsetoetust.. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuse elatise arvutamise aluseks on baassumma, mille suuruseks on ühe lapse kohta 200 eurot ja milline summa indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Käesolevaga palub hageja vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust viisil, millega mõistetaks hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 200 eurot kalendrikuus.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja seaduslik esindaja ei nõustu esitatud hagiga. Kostja esindaja märgib, et hagejal on kohustus toetada tütart materiaalselt ehk elatise summa peab jääma samaks. Lapse emana on samuti neil suured väljaminekud. Kostja esindaja õpib xxx ja tal kulub juba õpingutele igakuiselt 500 eurot. Igakuiselt toimetulekuks tuleb võtta lisaraha krediitkaardilt ning tagasimaksmiseks on läbirääkimised tööandjaga lisavahetuseks. Kostja esindaja leiab, et hagejal on piisav kvalifikatsioon, et minna Rootsi tööle, nagu ta varem käis, ning tema elukaaslane saab peale lapsepuhkust minna tööle. Samuti on teada, et hagejale makstaks ümbrikupalka. Kostja peab oma tervisliku seisundi tõttu käima Tartus arstil, mis on samuti lisakulu. Laps vajab iga 1,5 aasta tagant uusi prille. Kostja esindaja oleks nõus kompromissiga, et hageja loobub esitatud hagiavaldusest. Menetluskulud peab maksma hageja. KOHTUISTUNG 05.09.2023. A
3.Hageja selgitas, et tal puudub selline sissetulek, et maksta kostjale 270 eurot kuus. Hageja ülalpidamisel on veel peale kostja 1,6 aastane B ja detsembris sünnib perre veel üks laps. Kostjale sellise elatise maksmine paneb teised alaealised ebavõrdsemasse olukorda. Hageja töötab xxx xxx ja tema sissetuleksuks on 800 eurot. Leibkonna sissetulekuks on 1 700 eurot kuus. Hageja on võimeline maksma 200 eurot kuus. Lapsega suhtlemine toimub, kuid hetkel kostja Tallinnas hageja juures ei käi. Kui hageja töötas Rootsis, siis toetas last ka peale elatise maksmist. Kogu aasta, kui oli võimalus, maksis ta lapsele 300 eurot ning seda tuleb ka arvestada. Praegu ei ole millestki maksta.
4.Kostja esindaja seisukoha kohaselt ei tohi summa olla üle jõu käiv, kuid hageja on esitanud valeandmeid. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja varjab oma tõelist sissetulekut. Väheusutav, et Tallinnas saab xxx palka 800 eurot kuus. Kostja esindaja käib täiskohaga tööl ja õpib magistratuuris xxx. Kohtu ettepanekule kompromissi sõlmimiseks ei jõudnud pooled kompromissini.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
7.TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.
9.Pärnu Maakohtu 28.01.2020. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-19-139519 mõisteti Xlt välja Y kasuks elatis alates 24.12.2019. a igakuiselt 270 eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o 24.02.2028. a.
10.TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel
oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.
11.Alates 01. jaanuarist 2022. a muutus perekonnaseaduses (PKS) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.
12.PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 01. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 01. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
13.Hageja elatise vähendamise nõude esitamine tuginedes muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele (PKS § 101 ja § 2172 ) on seaduspärane.
14.X palub väljamõistetud elatist vähendada 200 eurole kuus.
15.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
16.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
17.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
18.Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
19.PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.
20.Alates 01.04.2023 on baassumma 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4).
21.Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Elatise suurus alates 01.04.2023. a on 50,55+249,78=300,33 eurot. Saadud summast lahutatakse pool lapsetoetusest ehk 300,33-40=260,33 eurot.
22.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.
23.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga. Vastavalt PKS § 102 lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
24.Hageja märgib hagis, et elatise suuruse muutmise vajadus on tingitud ka tema majandusliku seisundi halvenemisest – ta ei tööta enam Rootsis ja hagejale on peale elatise väljamõistmist lisandunud veel üks ülalpeetav ja detsembris sünnib perre veel üks laps.
25.X pangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Töötukassast laekub Xle (TVT/21/046095) hüvitist, töötasu XXX AS-ist, Sotsiaalkindlustusametist (puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitis). Töötajate registri (TÖR) andmete kohaselt töötab hageja töölepingu alusel XXX AS-is ja on isapuhkusel. Kinnistusraamatusse on X kantud korteriomandi asukohaga xxx tn xx, korter nr xx, xxx ja kuur M3 (registriosa nr xxxxxx) omanikuna, Transpordiameti liiklusregistris sõidukeid hageja nimel registreeritud ei ole. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja 6 kuu (01.01.2023. a kuni 31.05.2023. a) sissetulek moodustas kokku 7 373,88 eurot. Kuu keskmine sissetulek 1 228,98 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on hageja ülalpidamisel alaealine B (sündinud xx.xx.xxxx. a). AS Lääne- Tallinna keskhaigla tõendi kohaselt on hageja elukaaslane rasedusega naistekliinikus arvel ja sünnituse oletatav tähtaeg on xx.xx.xxxx. a.
26.Kostja seaduslik esindaja Cle laekub Sotsiaalkindlustusametist peretoetus ja xxx xxx töötasu. C on kinnistusraamatusse kantud korteri, asukohaga xxx tn xx korteri xx, xxx (registriosa xxxxxx), omanikuna. Transpordiameti liiklusregistris sõidukeid kostja esindaja nimel registreeritud ei ole. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja esindaja 6 kuu (01.01.2023. a kuni 31.05.2023. a) sissetulek on kokku 6 923,85 eurot. Kuu keskmine sissetulek 1 153,97 eurot.
27.Arvestades hageja sissetulekut, mis moodustab 1 228,98 eurot ja jagades see 2 liikmega (elukaaslane ja elukaaslase laps ei ole hageja ülalpeetavad), teeb see liikme kohta 614,49 eurot. Kostja esindaja sissetulek moodustab 1 153,97 eurot ja jagades see 2 liikmega, teeb see liikme kohta 576,98 eurot. Majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohtu hinnangul ilmne, et hagejal ja kostja esindajal on enam-vähem võrdne varaline seis.
28.Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii lapse/laste reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, juhul kui laste vajadused on suuremad. Lapse senine elustandard ei pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust lapsi ülal pidada.
29.Elatise suurus alates 01.04.2023 on 50,55+249,78=300,33 eurot. Saadud summast lahutatakse pool lapsetoetusest ehk 300,33-40=260,33 eurot.
30.Kohus tegi kohtuistungil ettepaneku sõlmida kompromiss summale 250 eurot kuus. Hageja märkis, et tal on võimalik maksta igakuiselt elatist kostjale 200 eurot.
31.Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 200 euroni kuus. Arvestades kohtu käsutuses olevaid hageja ja kostja seadusliku esindaja ülalpidamisvõimet iseloomustavaid andmeid ning alaealise lapse huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine 250 eurot kuus ei ole hageja jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus on seisukohal, et väljamõistetav elatis (elatisemakse suurus) on mõistlik, arvestades nii lapse vajadusi kui kostja majanduslikke võimalusi. Kohtu hinnangul ei kahjusta väljamõistetud elatise suurus elatise maksmise eesmärki, st lapse igapäevased vajadused saavad rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samuti leiab kohus, et otsus on kostja ülalpidamisvõimet arvestades täidetav.
32.Kuivõrd kostja seaduslik esindaja on nõustunud igakuise elatisemaksega kindla summana, siis mõistab kohus elatise välja kindla summana, mitte muutuva suurusena.
33.Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus Xlt tsiviilasjas nr 2-19-139519 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise 250 eurot kuus alates 01.06.2023. a. Menetluskulude jaotus
34.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
35.Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022 .. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.