2-23-11174
Kohtuasja number
2-23-11174
Määruse tegemise aeg ja koht
15. september 2023, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
M M hagi D P vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
M M (ik XXX)
Kostja:
D P (ik XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on M M hagi D P vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja andmete kohaselt elab kostja Venemaal. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduse, abielu tõendi, menetlusse võtmise määruse ja õigusabi taotluse tõlkimiseks, et toimetada need kostjale kätte Vene Föderatsiooni pädeva asutuse kaudu. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks ei täitnud ning kohtu määratud dokumentide tõlget ei esitanud.
1(3)
2-23-11174 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 316 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumenti välisriigis kätte toimetada tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kättetoimetamise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Hageja andmete kohaselt elab kostja Venemaal. Kohus tuvastas, et Vene Föderatsiooni territooriumil menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosalise ärakuulamise reguleerib Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Lepingu art 9 p 1 kohaselt järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätte antavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. TsMS § 346 lg 2 abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Seega peab kohus ära kuulama ja võtma seletusi kostjalt abielu lahutamise asjas ning kostjale hagimaterjalide edastamiseks Vene Föderatsiooni ja kostja ärakuulamiseks Vene Föderatsiooni pädeva asutuse poolt, peavad menetlusdokumendid (hagiavaldus ja hagiavalduse lisad, hagiavalduse menetlusse võtmise määrus, õigusabi taotlus) olema tõlgitud vene keelde, et kohtul oleks need võimalik edastada läbi Vene Föderatsiooni vastuvõtva pädeva asutuse. TsMS § 316 lg 7 kohaselt, kui menetlusdokumendi välismaal kättetoimetamiseks on vaja see tõlkida, võib kohus nõuda menetlusosaliselt, kellest tulenevalt või kelle huvides on vaja menetlusdokument kätte toimetada, tõlke esitamist või tõlkekulude katmist. Kui menetlusosaline seda ei tee, võib kohus jätta menetlusdokumendi kätte toimetamata. Kohus selgitas hagejale, et kostjale hagimaterjalide edastamiseks Vene Föderatsiooni pädeva asutuse kaudu peab hagiavaldus koos lisadega olema tõlgitud vene keelde. Kohus andis hagejale tähtaja 20 päeva hagiavalduse ja lisade ning kohtu dokumentide tõlkimiseks vene keelde, et toimetada need kostjale kätte Vene Föderatsioonis. Kohus ka selgitas hagejale menetlusdokumentide tõlkimise korraldamise võimalust kohtu kaudu. Hageja sai kohtunõude isiklikult kätte 23. augustil 2023. Hageja kohtu korraldust kohtu määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 12. septembriks 2023, ei täitnud ning kohtu määratud dokumentide tõlget ei esitanud ega esitanud taotlust dokumentide tõlkimiseks kohtu kaudu. Kohus jätab hagiavalduse koos lisadega ja Viru Maakohtu 21. augusti 2023 menetlusse võtmise määruse kostjale kätte toimetamata. Lähtuvalt TsMS § 393 lg 1 ja lg 2 p 1, kui kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud, teatab ta sellest viivitamata menetlusosalistele ning toimetab hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Kohus teeb kostjale hagi menetlusse võtmisest teatamisel teatavaks kostja kohustuse hagile kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikult vastata. Kohus on seisukohal, et ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata ei ole võimalik hagi menetleda. Kostjale peab olema teatavaks tehtud hagi esitamine tema vastu ja hagiavalduse 2(3)
2-23-11174 sisu ning kostjal peab olema võimalus esitada hagile vastuväiteid. Nimetatud tingimusi ei ole võimalik täita, kui kostjale hagiavaldust kätte ei toimetata ning seega ei saa hagi ilma hagiavaldust kostjale kätte toimetamata menetleda. TsMS § 423 lg 1 p 8 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kuna hageja kohtu määratud menetlusdokumentide tõlget ei esitanud ega taotlenud dokumentide tõlkimist kohtu kaudu, siis ei ole võimalik neid kostjale kätte toimetada. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal esitada hagiavaldus koos tõlgetega keelde, mida kostja valdab või keelde, mis on kostja asukohamaa ametlik keel. Kui hagejal ei ole menetlusdokumentide tõlkimiseks vahendeid, võib hageja taotleda menetlusabi andmist. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /--/. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning kostja ei osalenud kohtumenetluses, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.