lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-2845/11

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-2845/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-2845

Tsiviilasi

L.V. ja V.V.i hagi Narva Linnavalitsuse vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. märtsi 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.V. ja V.V.i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitajad (hagejad): L.V. (ik: XXXXXXXXX) ja V.V. (ik: XXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Muuta osaliselt Viru Maakohtu 29. märtsi 2016 määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud hagejate kanda ning hagejate menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.L.V. esitas 22.02.2016 Viru Maakohtule avalduse kostja Narva Linnavalituse vastu. Maakohus jättis 29.02.2016 määrusega avalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – nõude täpsustamiseks ja nõuetekohase eestikeelse avalduse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. 11.03.2016 esitasid L.V. ja V.V. maakohtule Narva Linnavalitsuse vastu hagiavalduse nõudega tunnistada kehtetuks Viru Maakohtu 29.12.2006 otsus tsiviilasjas nr 2-05-22971 ning teha uus kohtuotsus, taastades hagejate õiguse korteri XXXX valdamisele ja kasutamisele. Hagejad tasusid hagilt riigilõivu 75 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus keeldus 29. märtsi 2016 määrusega L.V. ja V.V.i hagi Narva Linnavalitsuse vastu menetlusse võtmast ja tagastas avalduse koos lisadega selle esitajatele ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Määruse kohaselt määras kohus 29.02.2016 määruses tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hagejat hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Hagejad tasusid riigilõivu ja esitasid täiendatud hagiavalduse, kuid kohtu osundatud puuduseid hagis ei kõrvaldanud. Hagiavalduses puudub jätkuvalt selgelt väljendatud nõue ja põhjendused, milliseid hagejate huve ja õigusi on rikutud. Seetõttu ei ole võimalik täpselt aru saada, millised hagejate õigused vajavad õiguskaitset. Hagejad paluvad tunnistada Viru Maakohtu 29.12.2006 otsus kehtetuks, kuna leiavad, et see kohtuotsus ei ole tehtud kõiki asjaolusid arvesse võttes. Nimetatud otsus (2-05-22971) on jõustunud ning hagejad ei ole tähtaegselt teinud ettenähtud õigustoiminguid, mistõttu selliselt esitatud nõue ei anna hagejatele tulemust, mida nad eelduslikult soovivad. Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et hagejad ei ole maakohtu 29.02.2016 määruses osundatud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, ning keeldus TsMS § 3401 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.L.V. ja V.V. esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 29. märtsi 2016 määruse tühistamist ning hagi menetlusse võtmist ja rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagejad esitanud hagis konkreetsed nõuded: võtta asi menetlusse ja vaadata läbi avalikul kohtuistungil ning tunnistada otsus tsiviilasjas nr 2-05-22791 kehtetuks ja teha uus kohtuotsus, taastades hagejate õiguse korteri Kreenholmi 23-11 valdamisele ja kasutamisele;

2) jääb arusaamatuks, miks selgitab kohus üksikasjalikult menetlusabi taotlemise korda, kuna keegi ei taotle asjas menetlusabi; 3) on kohtumääruses märgitud edasikaebamise kord ebaõige; 4) ei tagastanud kohus hagejatele hagiavalduse lisasid, rikkudes TsMS § 372 lg-t 4.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu 29.03.2016 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu põhjendusi.
5.Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega L.V. ja V.V.i hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel põhjendusel, et hagejad ei ole kõrvaldanud maakohtu 29.02.2016 määruses osundatud puudusi kohtu määratud tähtajaks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti tuginenud hagi menetlusse võtmisest keeldumisel üksnes TsMS § 3401 lg-le 2. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise üldised alused on sätestatud TsMS §-s 371, millistele tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugineda.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et L.V. ja V.V.i hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna sellega ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 16.12.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15, p 10), et TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid. Seega tuli kohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada. Kuivõrd L.V. poolt 11.03.2016 esitatud esialgne avaldus oli ebaselge nii nõude kui ka põhjenduste osas, jättis maakohus õigesti 29.02.2016 määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh nõude täpsustamiseks ja arusaadavate põhjenduste esitamiseks. Maakohus on käiguta jätmise määruses asjakohaselt selgitanud muuhulgas ka riigi õigusabi taotlemise võimalust. Puuduste kõrvaldamise korras esitatud hagiavalduses paluvad hagejad L.V. ja V.V. tunnistada kehtetuks Viru Maakohtu 29.12.2006 otsus tsiviilasjas nr 2-05-22971 ning teha uus kohtuotsus, taastades hagejate õiguse korteri XXXX valdamisele ja kasutamisele. Hagiavalduse põhjendustest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt ei ole hagejad nõus Viru Maakohtu 29.12.2006 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-05-22971, millega tunnistati hagejate (tsiviilasjas nr 2-05-22971 kostjate) kasutusõigus Narvas XXX asuvale eluruumile lõppenuks ja nõuti eluruum nende valdusest välja Sihtasutuse Narva Linnaelamu valdusesse. Hagejate arvates on nimetatud tsiviilasja menetlemisel rikutud menetlusnorme ja tagaseljaotsus on ebaõige. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kõnealune tagaseljaotsus on jõustunud ja isegi kui hagiavalduses kirjeldatud asjaolud vastavad tõele, ei ole esitatud nõuet võimalik rahuldada, st hagejatel ei ole võimalik saavutada hagiga taotletud eesmärki – tagaseljaotsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus on õigesti märkinud, et L.V. ja V.V. ei ole teinud Viru Maakohtu 29.12.2006 tagaseljaotsusega seoses ettenähtud õigustoiminguid, s.o esitanud tähtaegselt kaja. Seetõttu on tagaseljaotsus 10.02.2007 jõustunud ning menetlusosalistele kohustuslik. Seadus ei näe ette võimalust tunnistada jõustunud kohtuotsus uues tsiviilasjas esitatud hagi alusel kehtetuks.
7.Õige on määruskaebuses esitatud väide, et vaidlustatud määruses on osaliselt ebaõigesti märgitud kohtumääruse peale edasikaebamise kord. Samas on hagejad esitanud maakohtu

määruse peale tähtaegselt määruskaebuse ning seega mingeid kahjulikke tagajärgi maakohtu ebaõige viide hagejatele kaasa toonud. Samuti ei ole oluline minetus see, et maakohtu poolt jäid koos menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejatele tagastamata hagejate poolt esitatud avaldus ja selle lisad. Maakohus on kohustatud nimetatud materjalid hagejatele tagastama ning juhul kui maakohus materjalide tagastamisega viivitab, on hagejatel võimalik esitada maakohtule vastav taotlus.

8.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. Kuna menetlustoiminguid on teinud üksnes hagejad, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja