Metsa tn 54 Haapsalu elamu korteriomanike ühisuse hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrus kaja läbivaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad (vastustajad): Metsa tn 54 Haapsalu elamu korteriomanike ühisus, esindaja korteriomanike ühisuse valitseja Haapsalu Linnamajanduse AS (registrikood 10259288, asukoht Lihula mnt 3 Haapsalu 90507), lepinguline esindaja v.adv Peep Rajavere (e-post: XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX; XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrus ja saata asi tagasi maakohtule X 09.12.2015 esitatud kaja menetlusse võtmise edasiseks otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaselts esitas 09.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt 1441,84 euro saamiseks. Kohus tegi 16.06.2015 Xle makseettepaneku. X esitas 24.08.2015 nõudele vastuväite e-posti aadressilt XXX. 08.09.2015 määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis Haapsalu Linnamajanduse Aktsiaseltsi nõude X vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.08.09.2015 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. 21.09.2015 esitas Metsa tn 54 Haapsalu elamu korteriomanike ühisus hagiavalduse X vastu põhivõla 1 856,08 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil Metsa 54-1, Haapsalu. Kostja on jätnud tasumata talle esitatud majandamiskulude arved alates 2014. aasta juulist kuni käesoleva ajani kogusummas 1 856,08 eurot. Ühtlasi paluvad hagejad määrata kindlaks menetluskulude jaotuse, pannes kõik hagejate menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hagejate kasuks menetluskulud kokku 365 eurot, s.o riigilõiv hagi esitamise eest kokku summas 225 eurot ning kulud õigusabile 140 eurot.
3.Kohus võttis hagi menetlusse 22.09.2015 määrusega ja määras kostjale kirjaliku seisukoha esitamise tähtaja esitatud hagiavalduse osas, s.o 28 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale saadetud maksekäsu kiirmenetluse materjalid e-postile XXX ja kostja on nõudele vastuväite esitanud sama e-postiaadressi kasutades: Kohus saatis samale e-posti aadressile 22.09.2015 hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega. Kohus luges kostjale hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel kättetoimetatuks 25.09.2015 ning sellest tulenevalt oli viimane päev hagile vastata 23.10.2015. Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud.
4.27.10.2015 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis välja kostjalt hagejate kasuks majandamiskulude võlgnevuse seisuga 21.09.2015 summas 1856,08 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda ning kostjalt mõisteti välja hageja kasuks menetluskulud 365 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud
riigilõiv summas 45 eurot, hagiavalduse esitamise eest tasutud täiendav riigilõiv summas 180 eurot ning kulud õigusabile summas 140 eurot. Kohtuotsus toimetati kostjale kätte TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel 30.09.2015.
5.09.12.2015 esitas kostja kohtule kaja Pärnu Maakohtu 27.10.2015 tagaseljaotsusele. Kostja leidis, et hagejatel puudub esindusõigus, nad pöördusid kohtusse ennatlikult ega ole esitanud tähtajaks kõiki dokumente. Arvetelt ei nähtu, kuidas arvete summad on kujunenud. Kohus ei ole menetlemisel kogunud teavet, miks kostja ei vastanud hagiavaldusele. Kostja oli hagi esitamise ajal ja kuni tagaseljaotsuse tegemiseni operatsioonil ja ravil. Tagaseljaotsusega väljamõistetud menetluskulude kandmist hagejate poolt ei nähtu. Hagis esitatud nõude osas kostja põhjendas, et korteris ei olnud kütet aprillis ja mais 2014, kud hageja esitas ikkagi arved. Samuti ei toimi korralikult korteri kütmine ja vee tsirkulatsioon. Kostjal ei ole ka viivise võlgnevust hagejate ees. Tsiviilasja materjalid sai kostja kätte 11.11.2015. Kostja palus tühistada tagaseljaotsuse ja tagastada hagi hagejatele ning jätta menetluskulud Haapsalu Linnamajanduse AS-i kanda. Kostja palub tagaseljaotsuse tühistamist ja hagi tagastamist hagejale. Esimese astme kohtu määrus
6.12.01.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus kaja läbi vaatamata ja määras tagastada kostjale pärast määruse jõustumist tema poolt 09.12.2015 tasutud kautsjon 180 eurot.
7.Kohus leidis, et kaja ei saa menetlusse võtta, kuna kaja on esitatud TsMS § 415 lg-s 2 sätestatud tähtaega (30 päeva) ületades. Kohus selgitas, et 27.10.2015 tagaseljaotsus on 27.10.2015 kostjale edastatud kostja enda poolt käesoleva tsiviilasja menetluses avaldatud e-posti aadressile XXX. Nimetatud e-posti aadressilt on kostja esitanud maksekäsu kiirmenetluses kohtule vastuväite maksekäsule. Esitatud vastuväites on kostja märkinud enda kontaktandmetesse ka e-posti aadressi XXX(tl 9, 9a).
8.TsMS § 3141 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 3 p 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades.
9.Maakohus põhjendas, et 27.10.2015 tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel 30.10.2015, millest tulenevalt oli kaja esitamiseks viimane päev 30.11.2015. Kaja on kohtule esitatud 09.12.2015, seega hilinenult.
10.TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1
sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kostja on kohtule 11.11.2015 esitanud töövõimetuslehe, mis hõlmas perioodi 07.09.2015-09.11.2015. Kohus tegi 29.12.2015 päringu Peretohter OÜ-le. Kohtule 06.01.2016 edastatud perearsti vastusest nähtub, et vaatamata töövõimetuslehele ei olnud kostjal mõjuvat põhjust menetlustoimingu tegemata jätmiseks sh kaja esitamiseks. Kohtule ei ole esitatud kaja menetlustähtaja ennistamise avaldust, seega ei ole tulenevalt TsMS §-st 66 kostjal õigust kaja esitada, mistõttu jätab kohus kaja läbi vaatamata.
11.TsMS § 169 lg 2 järgi tähtaja ennistamisega, tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad tähtaja ennistamise avalduse esitaja või kaja või menetluse taastamise avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 149 lg 5 sätestab, et kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis kaja läbi vaatamata, tuleb peale kohtumääruse jõustumist tagastada kostjale kaja esitamisel tasutud kautsjon 180 eurot. Määruskaebus
13.26.01.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu 12.01.2016 määruse tühistada, menetleda kaja, tühistada tagaseljaotsus ja tagastada hagi hagejale.
14.Kostja põhjendas, et hagi on õigusvastaselt menetlusse võetud, samuti on seadusevastane tagaseljaotsus. Hagejatel puudub esindusõigus ja volitus sõlmida leping nende esindamiseks advokaadi poolt. Kuna pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist nõudis kostja menetluse lõppemist, siis ei saanud asja menetlemine tsiviilasjas nr 2-15-113006 hagimenetluses jätkuda. Seega ei saanud tagaseljaotsust TsMS § 407 lg 5 p 22 alusel teha, sest hagi oli ebaõigesti võetud menetlusse. Hagi tuli jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel, sest elamu kodukord näeb ette läbirääkimised enne kohtusse pöördumist. TsMS § 415 lg 1 p 3 näeb ette, et kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Lisaks ei kogunud kohus hagi menetlemisel teavet, miks kostja ei vastanud hagile. Vastustaja seisukoht
15.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada ja saata asi tagasi maakohtule X 09.12.2015 esitatud kaja menetlusse võtmise edasiseks
otsustamiseks. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti lugenud TsMS § 3141 lg 2 alusel tagaseljaotsuse Xle kättetoimetatuks 30.10.2015. X määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
18.Pärnu Maakohtu 12.01.2016 määrusega jäeti kostja kaja läbivaatamata põhjusel, et kostja ei järginud TsMS § 415 lg-s 2 nimetatud kaja esitamise tähtaega. Seetõttu sai X esitada nimetatud määruse tühistamiseks vastuväiteid, mis seonduvad eelkõige kaja esitamise tähtaja järgimisega. Kolleegium jätab eeltoodust tulenevalt tähelepanuta kostja väited, mis seonduvad hagi menetlusse võtmise ja tagaseljaotsuse tegemise eeldustega. Nimetatud väited omavad tähtsust kaja lahendamisel.
19.Toimikust nähtuvalt on X ise 24.08.2015 vastuväites makseettepanekule nimetanud oma e-posti aadressiks XXX (tl 9). TsMS § 314 1 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
20.Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 3141 alusel dokumentide kättetoimetamisel tuleneb TsMS § 3141 lg-st 5 kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Kuivõrd kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks (RKTKm 3-2-1-189-15 p 15).
21.Käesoleval juhul oli maakohtu 27.10.2015 e-kirjas viide nii TsMS § 311 1 lg-le 5 kui ka TsMS § 3141 lg-dele 1 ja 2. Maakohus nõudis kostjalt TsMS § 311 1 lg-s 5 nimetatud kättesaamiskinnituse esitamist ja samal ajal selgitas, et kohus saab lugeda menetlusdokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel alates kohtu kirja saatmisest (tl 77). Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostjat eksitanud ning maakohtu e-kirjast ei ole arusaadav, millisel alusel loetakse dokument kättetoimetatuks. Sellest tulenevalt ei saanud kostjale olla täpselt teada, millal on kaja esitamise tähtaeg. Riigikohus on ülalviidatud lahendis ka märkinud, et kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (RKTKm 3-2-1-189-15 p 16). Seega tuleks maakohtul menetlusosalisele dokumendi kättetoimetamisel selgelt märkida, millisel viisil dokumenti kätte toimetatakse ja millal loetakse dokument kättetoimetatuks.
22.Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul täitnud TsMS § 3141 lg 2 kohaldamise eeldusi. Kirjast ei saanud kostja selgelt järeldada, et e-kirja saatmisega toimetatakse temale kätte tagaseljaotsus ja see loetakse saatmisest 3 tööpäeva jooksul kättetoimetatuks. Seega tuli kaja esitamise tähtaega arvestada alates X poolt TsMS § 3111 lg 5 alusel elektroonilise kättesaamise kinnituse saatmisest kohtule, s.o alates 11.11.2015. Kaja tuli vastavalt TsMS § 415 lg-le 2 esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Järelikult esitas kostja 09.12.2015 kaja TsMS § 415 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Seega on maakohus jätnud ebaõigesti kaja läbi vaatamata, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
23.Määruse tühistamise ja asja menetluse jätkumise tõttu maakohtus tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.