2-21-2327
Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Viru Maakohus Angelina Abol Signe Vool 08. september 2023, Narva 2-21-2327 T. I. hagi J. I. vastu ühisvara jagamiseks Hageja: T. I. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja: J. I. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja seaduslik esindaja (eestkostja): Sillamäe linn Sillamäe Linnavalitsuse kaudu, volitatud esindaja J. V., alates 04.05.2023 N. P. (e-post xxxx) Kostja RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Ilya Zuev (e-post [email protected])
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ning menetluse lõpetamine
I. Kinnitada T. I.e ja J. I.e vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1 (4)
2-21-2327 III. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2327, T. I.e hagis J. I.e vastu ühisvara jagamise nõudes. IV. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud (v.a kostjale osutatud riigi õigusabi kulu kokku 930 eurot ja ekspertiisikulu 648 eurot, mille tasumisest kostja vabastati) poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. V. Vabastada T. I. J. I.ele antud menetlusabi kokku summas 1578 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta vastav menetlusabi kulu riigi kanda (TsMS § 190 lg 5, 7). VI. Tagastada määruse jõustumisel enamtasutud riigilõiv 300 eurot ja 1⁄2 menetluses ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, T. I.e arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. Määrus saata pooltele ja punkti V. osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses oli T. I.e hagi J. I.e vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 07.05.2021 osaotsusega kohus rahuldas hagi abielu lahutamise nõude osas. Ühisvara jagamise nõude osas menetlus jätkus. 31.08.2023 pooled sõlmisid ühisvara jagamiseks kompromissi ning paluvad selle kinnitada ja menetluse lõpetada.
Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus T. I.e ja J. I.e vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus täpsustab kompromissis märgitud kinnisasja (suvila) xxxx asukohta – õige on xxxx. Kompromissis aadressiks märgitud xxxx on alates 21.10.2017 ühinenud xxxx. Kooskõlas TsMS § 431 lg-ga 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 2 (4)
2-21-2327 Kohus selgitab ka, et juhul, kui pool ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Käesolevas menetluses on hageja esitanud 14.06.2021 vastuhagi koos menetlusabi taotlusega. Samas on kostja juba 13.05.2021 vastuses hagile ning pooled järgnevas menetluses leidnud, et puudub vaidlus ühisvara koosseisu üle ning kõige mõistlikum oleks ühisvara jagada kompromissi sõlmimise teel pärast ühisvaraks oleva kinnisvara väärtuse väljaselgitamist. Poolte esitatu põhjal on kohus enne menetlusabi taotluse rahuldamise ja vastuhagi menetlusse võtmise otsustamist pooltele teinud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (25.08.2021, 22.09.2021, 28.06.2023 kohtunõuded, 23.02.2022, 01.07.2022 kohtuistungid) ja andnud võimaluse kinnisasjade väärtuse hindamiseks. Poolte poolt kokkuleppele jõudmiseks Xxxx väärtuse hindamiseks 01.12.2022 kohtu määratud ekspert esitas kohtule 21.03.2023 hindamisaruande ja pooled sõlmisid 31.08.2023 selle põhjal kompromissi. Eeltoodust tulenevalt on ära langenud vajadus kostjale menetlusabi andmiseks ja vastuhagi menetlusse võtmiseks.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku menetluskulude poolte endi kanda jätmises. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud (v.a kostjale riigi õigusabi osutamise kulud ja ekspertiisikulu, mille tasumisest kohus vabastas kostja vastavalt 27.04.2021 ja 01.11.2022 määrustega) poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 190 lg 5 2. lause kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Käesoleval juhul kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuivõrd pooled lahendasid vaidluse kompromissi sõlmimisega, on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 190 lg 7 järgi, samuti arvestades hageja poolt asja lahendamiseks kantud täiendavaid kulusid (eelkõige kinnistute hindamiskulud), kohus leiab, et T. I. tuleb vabastada kostjale menetlusabi raames antud riigi õigusabi kulude (esindaja tasuks määratud 01.07.2022 määruse alusel 541.20 eurot, 08.09.2023 määruse alusel 388.80 eurot, s.h käibemaks) ja ekspertiisikulu 648 eurot tasumise kohustusest. Hageja taotleb kompromissis hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja on 14.02.2021 hagilt J. I.e vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks tasunud riigilõivu 700 eurot. Kohus selgitas 26.02.2021 määruses hagejale, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks riigilõivu 100 eurot. Ühisvara jagamise nõude hagihind on TsMS § 132 lg 4 p-st 5 ja § 132 lg-st 11 tulenevalt 3500 eurot, millelt RLS lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõiv 300 eurot. Seega tuli esitatud hagilt tasuda riigilõivu kokku 400 eurot (hageja on tasunud 700 eurot). Samas juhul kui hageja esitab nii ühisvara jagamise kui 3 (4)
2-21-2327 vajalike omanikukannete tegemiseks kostjat tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need nõuded hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 alusel liita. Seejuures tuleneb ühisvara jagamise hagi hind TsMS § 132 lg 4 p-st 5 ja § 132 lg-st 11 ning teise nõude kui mittevaralise nõude hind TsMS § 132 lg-st 1. Seega on nende nõuete hagihind kokku 7000 eurot, millelt tuleb RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 450 eurot (millele lisandub abielu lahutamise nõudelt tasumisele kuuluv riigilõiv, s.o 100 eurot). 23.03.2021 hagiavalduse täienduste põhjal taotleb hageja kinnisasjade jagamist ja kinnistusraamatusse ainuomanikuna vastava poole sissekandmist. Hageja on samas dokumendis taotlenud enamtasutud riigilõivu summas 300 eurot tagastamist hageja pangakontole Xxxx AS-si xxxxx. Viimasest võib kohtu hinnangul järeldada hageja soovi esitada üksnes ühisvara jagamise nõue ilma vastavate tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudeta. Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduse täiendustes ka sellekohast selget nõuet esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ja kohus tagastab enamtasutud riigilõivu 300 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel täiendavalt tagastada pool ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust, s.o 1⁄2 300 eurost.
/digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.