2-23-4477
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-23-4477
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2023, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
T R hagi V F vastu abielu lahutamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
22. august 2023
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
T R (ik XXX)
Kostja:
V F (Eesti ik XXX; sünniaeg XXX; XXX; elukoht: XXX)
Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust.
Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud 2019. aasta märtsist, s.o rohkem kui 2 aastat 1(3)
2-23-4477 tagasi, abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kostja elab välisriigis, Venemaa Föderatsiooni territooriumil, kostja elas seal koos teise naisega. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kostja 26. juunil 2023 vastuses kohtule nõustus kostja abielu lahutamisega. Kohtuistung Kohtuistungil 22. augustil 2023 jäi hageja oma nõude juurde, hageja soovib lahutada abielu. Abikaasad elavad eraldi alates 2019. aasta märtsist erinevates riikides, hageja Eestis, kostja Venemaal. Hageja on kindel, et kooselu ei saa taastada. Kohus kuulas kostja ära kohtuistungil telefoni teel. Kostja kinnitas, et abikaasad ei elanud koos ega hakka ka koos elama. Kostja väitel ei olnud tal mingit suhet hagejaga. Kostja kinnitab, et abielu ei ole võimalik taastada ja abielu tuleb lahutada.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud välisriigis, Venemaa Föderatsiooni asutuses, dokument nr 200. Hageja esitatud abielutunnistuse kohaselt on abielu sõlmitud Venemaa Föderatsioonis, Pihkva oblasti, Pihkva linna perekonnaseisuametis 07. märtsil 2017, abieluakt nr 200. Kohus tuvastas, et abielu lahutamise hagi kohtule esitamise ajal oli kostja Vene Föderatsiooni kodanik ja tema elukoht oli Venemaa Föderatsioonis, hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja ta elab Eestis. Kokkulepet abielu lahutamisele kohalduva õiguse osas poolte vahel ei ole. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 28 lõike 2 kohaselt, kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on abielu lahutama pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Kohus järeldab, et poolte abielu on pädev lahutama Eesti Vabariigi kohus ning abielu lahutamisele kohaldub Eesti Vabariigi õigus, kuna abielu lahutamise avalduse esitamise ajal on üks abikaasa, hageja, ühe lepingupoole kodanik, teine abikaasa, kostja, aga teise lepingupoole kodanik ning hageja elab ühe, kostja aga teise lepingupoole territooriumil. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud 2019. aasta märtsis, abikaasad elavad erinevates riikides. Hageja kinnitab, et abielusuhete taastamine on võimatu. Kostja avaldas kohtule, et ta nõustub abielu lahutamisega, kostja arvates ei olnud tal mingit suhet hagejaga. Kostja võtab omaks, et pooled elavad erinevates riikides ja ei ela koos üle nelja aasta. Kostja leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik, kostja on nõus abielu lahutamisega. 2(3)
2-23-4477 Kohus järeldab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abikaasad elavad eraldi riikides juba rohkem kui kaks aastat, abielulised suhted nende vahel puuduvad. Seega saab eeldada, et abikaasade abielusuhted on lõppenud. Abikaasad on ka ise veendunud, et kooselu taastada ei ole võimalik. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o mittevaralise nõudega hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Hagihind on seega 3500 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus kohtuotsuse peale jõustumist Narva Linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.