Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2016 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-38506
OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi hagi XXXX vastu tehingu tühisuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes hagi hind 224 500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ XXXX (pankrotis, registrikood XXXX, XXXX) pankrotihaldur Jüri Truuts (Jõe tn 2, II korrus, Tallinn 10151, eesindajad post: [email protected]); Tsiviilasi
2.Mõista kostjalt XXXXlt (isikukood XXXX) hageja OÜ XXXX (pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihalduri Jüri Truutsi kasuks välja kahju hüvitis 224 500 (kakssada kakskümmend neli tuhat viissada) eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt XXXXlt (isikukood XXXX) hageja OÜ XXXX (pankrotis, registrikood XXXX) pankrotihalduri Jüri Truutsi kasuks välja 3340 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend) eurot, millest 1900 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 1440 eurot on ekspertiisi tasu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt oli XXXX oli OÜ XXXX juhatuse liige 30.09.2010 – 19.04.2012.a. Kostja XXXX oli OÜ XXXX juhatuse liige 29.03.2012 – 28.12.2012. 22.03.2012. osa müügilepingu alusel omandas XXXX hageja osa nimiväärtusega 625 eurot, mis moodustab 25% osakapitalist ning kostja XXXX hageja osa nimiväärtusega 625 eurot, mis moodustab 25% osakapitalist. Hagi esitamise ajaks oli hageja juhatuse liikmetele XXXXle ja XXXXle selgunud, et XXXX ja kostja XXXX ei tegutsenud hageja juhatuse liikmetena äriühingu huvides. Hageja on võõrandanud vara endale või endaga seotud kolmandatele isikutele.
2.Viru Ringkonnaprokuratuur alustas hageja juhatuse liikmete XXXX ja XXXX avalduse alusel 10.09.2011 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 12740000167 selle kohta, et ajavahemikul 21.09.2010 kuni 01.08.2012 tegutsesid XXXX ja kostja XXXX ühiselt, omastades hagejale kuuluvad rahalised vahendid ja muu vara, tekitades kahju 1 000 000 eurot.
3.Hageja osanike koosolekul 4.11.2010 otsustati määrata OÜ XXXX põhilisteks ja tavapärasteks majandustegevusteks ehitus- ja montaažitööd ja nendega seotud teenused. Samal koosolekul otsustati seada kogu hageja kinnisvarale ja transpordivahenditele hüpoteegid ja kommertspant kinnise aktsiaseltsi XXXX. Samuti otsustati koosolekul, et juhatuse liige XXXX on ainus juhatuse liige, kellel on õigus hageja nimel omandada, võõrandada ja koormata kinnisja vallasvara, omandada, teostada ja loovutada varalisi õigusi, võtta hagejale varalisi kohustusi, sõlmida nimel krediidi-, liisingu- ja laenulepinguid. Teistel juhatuse liikmetel oli otsuse kohaselt ainult õigus teha ettevõtte tavapärase majandustegevuse piires vajalikke tehinguid ja teostada toiminguid.
4.Hageja, kelle esindaja tegutses XXXX ja XXXX OÜ (endise ärinimega XXXX OÜ), sõlmisid 30.08.2011 hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepinguga seadis hageja XXXX OÜ kasuks hüpoteegi summas 315 000 eurot hageja omandis olnud kinnistule asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX, hüpoteegi summas 19 000 eurot hageja omandis olnud korteriomandile asukohaga XXXX, hüpoteegi summas 19 000 eurot hageja omandis olnud korteriomandile asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX ning hüpoteegi summas 19 000 eurot hageja omandis olnud korteriomandile asukohaga XXXX, registriosa nr XXXX. Lepingu punkti
3.5.1.kohaselt olid hüpoteekidega tagatud kõik XXXX OÜ nõuded hageja vastu, mis tulenevad XXXX OÜ ja hageja vahel sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.
5.Hageja, kelle esindaja tegutses kostja XXXX XXXX OÜ, kelle esindajana tegutses samuti XXXX, sõlmisid 27.06.2012.a sõlmitud kinnistu ja korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu punkti 3.1. kohaselt müüs hageja kinnistu asukohaga XXXX ning korteriomandid asukohaga XXXX, XXXX, XXXX hinnaga kokku 372 000 eurot. Lepingu punktis 3.2. kinnitasid pooled, et ostuhinnast on 4 eurot hagejale tasutud enne müügilepingu
sõlmimist. Ülejäänud ostusumma osas kohustus XXXX OÜ võtma üle hageja kohustuse XXXX OÜ ees. Millest vastav hageja väidetav kohustus tulenes, müügilepingust ei selgu.
6.Hageja viitas ÄS § 187 lõikele 1, § 181 lõikele 2, § 180 lõikele 4, § 306 lõikele 2. Hageja osanikud määrasid 04.11.2010 otsusega hageja igapäevaseks majandustegevuseks ehitus- ja montaažitööd ja nendega seotud teenused. Osanikud ei andnud XXXXle õigust hageja kinnisasju XXXX OÜ kasuks hüpoteekidega koormata. Osanikud ei andnud kostjale XXXXle õigust kinnisasju XXXX OÜ-le võõrandada. Äriühingu vara koormamise ja võõrandamise õigus oli üksnes juhatuse liikmel XXXXl. Tehingutega tekitati hagejale oluline kahju. Kostja XXXX ja XXXX rikkusid juhatuse liikme lojaalsuskohustust ning võõrandasid hageja kinnisasjad tasuta endaga seotud XXXX OÜ-le. Hageja viitas ÄS § 187 lõikele 2 ja leidis, et kostja XXXX vastutab tekitatud kahju eest.
7.Hageja viitas ÄS § 1671 lõikele 1 ja lõikele 3. Kostja XXXX on Eesti Advokatuuri aukohtu menetluses väitnud, et ta võõrandas kinnisasjad XXXXi ja XXXX survel. Kinnisasjad on kuni 15.08.2012 kostja ainuomandis olnud äriühingu XXXX OÜ poolt edasi võõrandatud XXXX ainuomandis olevale äriühingule XXXX OÜ-le. Hageja viitas TsÜS § 89 lõikele 1 ja lõikele 2. Kuivõrd hagejal puudus kohustus XXXX OÜ ees, ei saanud XXXX OÜ kohustust kinnisasjade ostuhinna ulatuses üle võtta. Poolte eesmärgiks oli anda hageja kinnisasjade omandiõigus tasuta üle XXXX OÜ-le, mistõttu vastab tehing kinkelepingu tunnustele. Hageja viitas TsÜS § 89 lõikele 3 ja leidis, et kostja XXXX soovis saada enda ainuomandis olnud XXXX OÜ kaudu kinnisasjade omandiõigust ilma tasu maksmata. Poolte tegelikuks eesmärgiks oli kinkeleping.
8.Hageja viitas TsÜS § 84 lõikele 1 ning VÕS § 1028 lõikele 1. Kuivõrd kinnisasjad ei ole enam XXXX OÜ omandis, tuleb kostjal XXXXl hüvitada hagejale kinnisasjade võõrandamisega tekitatud kahju nende turuväärtuse alusel.
9.XXXX on hageja juhatuse liikmeks oleku ajal teinud korduvaid ülekandeid kogusummas 422 096,56 eurot XXXX OÜ-le ning kogusummas 49 750,48 eurot OÜ-le XXXX. XXXX OÜ on kostja XXXX ainuomandis olev äriühing, OÜ XXXX on XXXX poolt juhitav äriühing, milline on tema abikaasa ainuomandis. XXXX isiklikule pangakontole on XXXX teinud hageja juhatuse liikmeks oleku ajal ülekandeid summas 1 677,23 eurot, selgitusega „avansiaruanne“.
10.Hageja pangakontode nr XXXXXXXX, nr XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX väljavõtetest nähtuvalt on pangakaardiga nr XXXXXXXX võetud välja sularaha kogusummas 28 520 eurot, kuid pandud sama pangakaardiga arveldusarvele tagasi 4 450 eurot. Vahe on 24 070 eurot. Pangakaardiga nr XXXXXXXX on tasutud kütuse eest kogusummas 10 459,69 eurot. Arvestades, et kütust on soetatud mitmel korral ühe päeva jooksul, ei saa tegemist olla tööülesannete täitmiseks vajaliku kuluga. Nimetatud pangakaart oli kostja XXXX kasutuses. Pangakaardiga nr XXXXXXXX sularahas välja võetud summade ja tangitud kütusega hagejale tekitatud kahju tuleb välja mõista kostjalt XXXXlt. Hageja viitas ÄS § 187 lõikele 1 § 181 lõikele 2, § 180 lõikele 4. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
11.Hageja leidis, et rahaliste tehingute osas tuleb kostjalt XXXXlt välja mõista tema poolt sularahas välja võetud summa 24 070 eurot ning kulutused kütusele summas 10 459,69 eurot. Kokku tuleb kostjalt XXXXlt hageja kasuks välja mõista 34 529,69 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista avansina makstud summa 1 677,23 eurot ning OÜ-le XXXX ja OÜ-le XXXX tehtud alusetute maksete kogusumma 471 847,04 eurot. Kogumis tuleb kostjalt välja mõista 473 524,27 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista alusetute maksetega tekitatud kahju summas 34 529,69 eurot ning kinnistute võõrandamisega seotud kahju 372 000 eurot.
12.Hagiavalduse täienduses 13.09.2013 selgitas hageja, et XXXX OÜ-l ei olnud kunagi
kavatsust kinnisasjade eest tasuda ega võtta üle hageja kohustust. XXXX OÜ oli teadlik, et kohustust ei eksisteeri. Hageja eeldas, et ilmselt ei ole XXXX OÜ kunagi omanud vajalikus ulatuses rahalisi vahendeid. Kinnisasjad võõrandati enampakkumise käigus ja XXXX OÜ jättis täitmata väidetava kohustuse XXXX OÜ ees. Hageja pidas ilmseks, et kostja XXXX ja XXXXi tegevus kinnisasjade hageja omandist välja viimisel oli ühine ja kooskõlastatud.
13.12.06.2015 esitas hageja kohtule täiendavaid tõendeid. Hageja avaldas, et ta ei ole kostja vastu kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud. Hageja esitas kohtule AS Swedbank vastuse päringule, millest nähtub, et pangakaardi väljastamine XXXXle (isikukood XXXX) toimus XXXXi volituse alusel. Hageja on ebaõigesti omistanud kaardiga välja võetud summade osas vastutuse kostjale XXXXle, mitte tema pojale, kellel on sama nimi, kuid teine isikukood. Kostja XXXX poeg ei olnud hageja juhatuse liige, vaid omas äriühingu pangakaarti XXXXi volituse alusel.
14.09.11.2015 seisukohtades leidis hageja, et kostja XXXX esitatud OÜ XXXX arved tõendavad, et hageja on soetanud OÜ-lt XXXX erinevaid kaupu ja teenuseid. Samas on hagejal kahtlus, kas soetatud kaubad on kasutatud hageja ettevõtluse huvides. Kostja XXXX ei ole esitanud tõendeid kaupade seotuse kohta hageja ettevõtlusega. Kostja ei ole esitanud arvetel viidatud 17.11.2010 lepingut, mille põhjal kanti OÜ-le XXXX üle teenustasu arvestusega 85 krooni tunnis. Seega puudub võimalus tuvastada, kas need ülekanded on tehtud OÜ XXXX huvides. Ühtlasi leidis hageja, et kostja XXXX esitatud tõendid töösuhte olemasolu kohta on usutavad. Kostjale on tasutud hageja poolt perioodiliselt töötasu, mistõttu on usutav, et kostjale tehtud väljamakse 1677,23 eurot selgitusega “Avansiaruande järgi”, on põhjendatud.
15.18.03.2016 seisukohtades ei nõustunud hageja kostja väitega, et viimase esitatud OÜ XXXX ja OÜ XXXX vaheline laenuleping on konstitutiivne võlatunnistus. Lepinguga ei loodud uut iseseisvat kohustust, vaid tunnistati olemasolevaid varasemaid kohustusi ja lepiti kompromissi korras kokku nende vähendamises. Poolte tahet luua abstraktne ehk konstitutiivne võlatunnistus ei saa eeldada. Ainuüksi lepingu tekstis viitamine sellele, et luuakse uus iseseisev abstraktne kohustus, ei ole piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks. VÕS § 30 järgi ei lõpeta võlatunnistus olemasolevat võlasuhet ega muuda seda. Lepingu punkt 2.6 põhjal loetakse lepingu lisas 1 toodud nõude alus täidetuks refinantseerimisega (seega lõppenuks). Seega saab esitatud laenulepingu näol olla tegemist üksnes deklaratiivse võlatunnistusega.
16.Hageja leidis, et deklaratiivse võlatunnistuse väljastamine tähendab võlgnikule tõendamiskoormuse ümberpööramist ehk võlgnik võib tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Samas ei ole selline tõendamiskoormus piiramatu. Tõendamiskoormus pöördub uuesti ümber, kui võlgnik esitab asjaolud, mis viitavad nõude puudumise võimalikkusele. Hageja väitis, et kostja esitatud lepingus viidatud kohustusi ei olnud olemas ja neid ei saanud lepinguga refinantseerida. Esitatud lepingu põhjal oli tegemist kahe äriühingu vahelise lepingulise võlasuhtega, mis koosnes viivisest, intressist ja põhisumma jäägist. Selliste tunnustega viidatakse, et vähemalt osaliselt oli tegemist krediidilepingust tuleneva kohustusega.
17.Tavapärases praktikas toimuvad äriühingute vahelised krediidi andmised pangakontode vahendusel. Hageja esitas OÜ XXXX pangakonto väljavõtted, millistelt on näha, et OÜ-l XXXX (esmakande aeg äriregistris 30.09.2010) ja OÜ XXXX (ärinimi kuni 26.10.2011 XXXX OÜ) vahel puudusid pangaülekanded perioodil 30.09.2010 kuni 31.12.2012. Kostja peaks võlasuhte tõendamiseks esitama vähemalt laenulepingu lisas 1viidatud dokumendid.
18.Hageja leidis, et kui kostja ei esita dokumente, mis tõendaksid tegeliku võlasuhte olemasolu OÜ XXXX ja OÜ XXXX vahel, ei saa kostja vabaneda vastutusest juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise ja OÜ-le XXXX tekitatud kahju eest. Kostja väide, et kahju ei tekitatud, kuna OÜ XXXX vabanes tehingu tulemusena kohustusest OÜ Seriol Investor ees, saab
olla tõene üksnes juhul kui OÜ XXXXul oli tegelik kohustus OÜ XXXX ees. Kostja on 13.05.2015 istungil väitnud, et ta ei usaldanud XXXXit. Sellest hoolimata läks ta XXXXi ettepanekul notaribüroosse ja tegi kinnisasjade võõrandamise tehingu. Fiktiivse kohustuse täitmine ainuüksi põhjusel, et selle olemasolu on kinnitanud mitteusaldusväärne isik, ei vasta korraliku juhatuse liikme hoolsusele. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulka käib kohustus olla kursis äriühingus toimuvaga, vajadusel see välja selgitada. Tehingu tegemisel, mille käigus võõrandatakse ära äriühingu kinnisasjad, mille väärtus on vähemalt paarsada tuhat eurot, on juhatuse liige kohustatud veenduma, et äriühing saaks kohase vastusoorituse.
19.Kliendileping Advokaadibürooga A. Jakobson ja A. Jaroslavski OÜ ei tõenda, et kostja XXXX oleks OÜ XXXX juhatuse liikmena tellinud advokaadilt enne kinnisasjade võõrandamise tehingu sõlmimist hinnangu kõigi tehinguga seonduvate asjaolude kohta. Kui seda oleks tehtud, siis oleks kostja XXXX võimeline andma selle kohta adekvaatseid selgitusi, sh saaks ta selgitada, kuidas olid tekkinud OÜ XXXX kohustused OÜ XXXX ees. Kostja esindaja väitis 13.05.2015 istungil, et kostja tegi tehingu, et “vara päästa”. Kostja XXXX olevat advokaat Jaroslavskilt küsinud, et kas vara hageja (OÜ XXXX) jaoks säilib. Kohtu küsimusele, et kas kostja XXXX kontrollis kas raha saamist kinnistute müügist, vastas kostja üksnes seda, et Jaraoslavski selgitas talle tehingu vajadust. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta enne tehingu tegemist kontrollis tehingu asjaolusid hoolsa juhatuse liikmena. “Vara päästmine” selle võõrandamise teel sai tähendada üksnes vara päästmist kellegi teise, mitte OÜ XXXX jaoks. Kostja ei tegutsenud hageja huvides.
20.04.04.2016 seisukohtades leidis hageja, et kostja võõrandas 27.06.2012 OÜ XXXX esindajana hagejale kuulunud kinnisasjad hinnaga 372 000 eurot OÜ-le XXXX. Kostja tegutses selles tehingus ka ostja OÜ XXXX esindajana, olles XXXX OÜ ainus juhatuse liige ja 100% osaluse omanik. XXXX OÜ tasus kinnistute eest 4 eurot ja võttis üle väidetava kohustuse OÜ XXXX ees. Mingeid dokumente kohustuse olemasolu kohta kinnistute võõrandamislepingule ei olnud lisatud.
21.Menetluse käigus esitas kostja väidetavalt 23.02.2012 OÜ XXXX ja OÜ XXXX vahel sõlmitud laenulepingu, milles OÜ XXXX tunnistas, et võlgneb OÜ-le XXXX 270 000 eurot. Laenulepingus viidatud kohustuse aluseks olevaid dokumente (nõude summa ja selle kujunemine, alus ja sisu, põhi- ja kõrvalnõuete detailne arvestus) ei ole esitatud. Hageja leidis, et kohustuse olemasolu OÜ XXXX ees ei ole tõendatud. Tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega, mis ei loonud iseseisvat uut võlakohustust. Kostja ei ole vaatamata hageja esitatud tõenditele täiendavalt tõendanud kohustuse olemasolu. Kostja, kes oli tehingu tegemise ajal OÜ XXXX juhatuse liige, ei ole andnud mingeid selgitusi ega esitanud dokumente, millest OÜ XXXX kohustus OÜ XXXX ees tekkis. Hageja poolt pangaväljavõtete esitamine alles 18.03.2016 on õigustatud, sest hageja ei saanud varem eeldada laenulepingu esitamist.
22.Hageja leidis, et kuna kinnistute eest tasumine ei ole tõendatud, tekitas kostja kinnistute müümisega hagejale kahju. Kostja väited, et hageja ei ole vaidlustanud tagatiskokkulepet, ei ole asjakohased. Ainuüksi tagatiskokkuleppe ja hüpoteegi olemasolu ei tõenda, et oli olemas kohustus, mida hüpoteek tagas. Kostja väide, et OÜ XXXX oleks saanud hüpoteegid sundtäitmisel realiseerida ja kahju oleks tekkinud ilma kostja tegutsemiseta, ei ole õige. Hüpoteegid saab realiseerida üksnes rahalise kohustuse katteks. Kui kohustust ei ole, saab hüpoteegi realiseerimise tunnistada lubamatuks. Hageja pidas talle tekkinud kahju suuruseks ekspertiisi käigus tuvastatud kinnistuste väärtuse 224 500 eurot, millest tuleb lahutada 4 eurot ehk kokku 224 496 eurot.
23.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei hinda kostja käitumist nende asjaolude pinnalt, mis eksisteerisid müügilepingu sõlmimise ajal 27.06.2012. Hageja väited põhinevad asjaoludel, mis esinesid ja pidid kostjale teada olema juba tehingu tegemise ajal, kui kostja oleks käitunud
hoolsa ja lojaalse juhatuse liikmena. Kostja on süüdi kahju tekkimises, kuna jättis hoolsa juhatuse liikmele kohaselt kontrollimata 27.06.2012 toimunud tehingu asjaolud. Kui kostja oleks kohaselt välja selgitanud tehingu asjaolud, oskaks ta anda selgitusi väidetava kohustuse tekkimise kohta, mis on vormistatud 23.02.2012 laenulepinguks. Kostja on 02.03.2016 esitanud tõendid, et tehingutega seotud andmed esitas notaribüroole OÜ XXXX juhatuse liige XXXX. Notaribüroole ei ole esitatud lepingus viidatud kohustuse aluseks olevaid dokumente, kostja ei taotlenud nende dokumentide esitamist ja lepingule lisamist.
24.Kostja selgitused on vastuolulised. Kostja on väitnud, et ta ei usaldanud vandeadvokaat XXXXit, samas on ta väitnud, et kontrollis tehingu asjaolusid nimelt vandeadvokaat XXXXilt. Samuti on kostja väitnud, et advokaat Jaroslavski kontrollis tehingu asjaolusid. Ühtegi sellekohast tõendit kostja ei esitanud. Ainuüksi kliendilepingu esitamine ei tõenda, et advokaat Jaroslavskiga oleks tehingut üldse arutatud, veel vähem seda, milliseid tehingu asjaolusid Jaroslavski kontrollis ja millise arvamuse ta tehingu kohta avaldas. Hageja pidas tõenäoliseks, et kui vandeadvokaat oleks tehingu asjaolusid kontrollinud, oleks ta kostjale soovitanud huvide konflikti vältimiseks kaasata tehingusse mõni teine OÜ XXXX juhatuse liige ning soovitanud vormistada tehingu läbiviimiseks osanike otsuse.
25.Hageja viitas ÄS § 180 lõikele 4. Kinnisasjade võõrandamiseks väljaspool äriühingu igapäevast majandustegevust oli vajalik osanike otsus. Sellist otsust ei ole osanikud vastu võtnud. Samuti rikkus kostja iseenda äriühingule kinnisasju müües ÄS § 168 lg 1 p 10. Kostja ei ole selgitanud, miks tehing vajalik oli ja millist võimaliku suuremat kahju aitas tehing ära hoida. Kostja allkirjastas lepingu mõlema poole eest ise.
26.Vastavalt notariaalsele lepingule võttis OÜ XXXX üle OÜ XXXX kohustuse summas 371 996 eurot OÜ XXXX ees. Kostja ei ole väitnud, et ta kontrollis sellise kohustuse tegelikku olemasolu. Vahetult enne eelmenetluse lõppu esitas kostja 23.02.2012 laenulepingu, millega olevat OÜ XXXX võlgnenud OÜ-le XXXX 270 000 eurot. Põhiosale oleks lepingu p 4.2 kohaselt lisandunud seisuga 27.06.2012 intressi 23 116,44 € (25% aastas 125 päeva eest). Seega ei saanud isegi selles lepingus kirjeldatud võlasuhte tegeliku olemasolu korral olla ostja poolt ülevõetav kohustus 371 996 eurot.
27.Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja leidis, et kui kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jagada poolte vahel TsMS § 162 lg 4 alusel, sest kostja esitas 23.02.2014 laenulepingu vahetult enne eelmenetluse lõppu. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 6428,28 eurot ning ekspertiisitasu summas 1 440 eurot, kokku 7868,28 eurot.
28.Kostja menetluskuludele vaidles hageja osaliselt vastu. Kostja esimese vastuse koostamisele on esindajal kulunud aega 5 tundi. Kuigi vastus on esitatud viiel lehel, moodustab selle sisuline osa 3 lehekülge ja dokumendi koostamiseks võis aega kuluda kuni 3 tundi. Põhjendatud ei olnud ajakulu 1 h 15 minutit, mis kulus kostja XXXXi taotluse analüüsimiseks. Põhjendamatu on ajakulu 12 h 30 minutit, mis kulus pangakontode üle kontrollimiseks. Tegemist ei olnud õigusabi osutamisega, neid andmeid oleks kostja saanud ise kontrollida. 29.12.2015 võis tõendite esitamiseks kuluda aega mitte enam kui 1 tund. Ajakulu 1 h 10 minutit, mis kulus suhtlemisele XXXX ei ole põhjendatud, sest tegemist ei ole käesoleva asjaga seotud kuluga. Samuti palus hageja kohtul hinnata kostja esindaja tunnitasu põhjendatust. Kogumis leidis hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on olnud põhjendamatu vähemalt 18 tunni ja 35 minuti ulatuses ehk koos käibemaksuga 2341,08 euro ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
29.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et OÜ XXXX, mis on kostjaga seotud, on juba 11.03.2013.a esitanud XXXXi vastu hagi varalise kahju hüvitamise nõudes, mis on Viru Maakohtu menetlusest tänaseks üle antud Harju Maakohtu menetlusse tsiviilasjana nr 2-1311207. Nimetatud asjas esinevad käesoleva vaidlusega sarnased asjaolud. Lisaks on kostja esitanud XXXXi tegevuse tõttu avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks ning kaebuse Eesti Advokatuurile, mille menetlus lõpetati hageja kaebusega sarnastel asjaoludel.
30.Kostja kinnitas, et tema valduses ei ole kunagi ühtegi hageja pangakaarti olnud, mistõttu puudus tal võimalus sularaha väljavõtmiseks hageja arvelduskontolt. Samuti ei ole ta saanud kasutada hageja vahendeid kütuse ostmiseks, kuna tal puudus ligipääs hageja rahalistele vahenditele. Kostjal ei ole kunagi olnud ligipääsu hageja pangakontodele. Hageja poolt esitatud deebetkaardi kasutamise leping ei ole sõlmitud kostjaga, vaid kostja pojaga, kelle isikukood on XXXX ja kellel on kostjaga sama nimi - XXXX. Hageja on antud osas esitanud nõude vale isiku vastu.
31.1677 euro ülekandmise selgitusega „avansiaruanne“ oli põhjendatud raamatupidamise algdokumentidega, millised kostja andis koos kuluaruannetega üle XXXXile ning mis peaksid olema kõik kajastatud hageja raamatupidamises. Hageja raamatupidamist ei ole kostja valduses.
32.27.06.2012 kinnistute müügitehinguga seotud asjaolusid soovib kostja selgitada edaspidi menetluse jätkudes. Kinnistud olid juba 30.08.2011 lepinguga XXXXi ja XXXX poolt koormatud hüpoteekidega äriühingu OÜ XXXX (hilisem XXXX OÜ) kasuks. Kinnistud võõrandati XXXXi ja XXXX koostöös hiljem XXXX OÜ-lt edasi XXXX äriühingule XXXX OÜ. Edasiste tehingutega ei ole kostja XXXX enam kuidagi seotud. Kostja XXXX kinnitas, et ta ei ole XXXXi ja XXXXga ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud, sest tema usaldas XXXXit kui vandeadvokaati ja XXXXt kui pankrotihaldurit.
33.27.05.2015 esitas kostja kohtule täiendavad tõendid. Kostja esitas OÜ-lt XXXX välja nõutud arved 2010.a ja 2011.a toimunud tehingute kohta kogu summale 42 507,56 eurot. Hageja solidaarne nõue kostja vastu on 49 750,48 eurot. Puudu olevas osas ehk 7 242,92 eurot osas soovib kostja esitada veel täiendavaid tõendeid. Nimelt selgus OÜ XXXX mahukate arvete läbivaatamisel, et 28.12.2010 on hageja pangakontolt OÜ-le XXXX üle kantud OÜ XXXX arvete nr X ja X ning tasaarvestuse akti alusel 29 364 krooni ehk 1 876,70 eurot. Lisaks selgus, et 19.01.2011 on hageja pangakontolt OÜ-le XXXX üle kantud laenuna 7 000 eurot. Leidmata jäi OÜ XXXX 19.07.2011.a arve nr 1702 summale 60 eurot.
34.Lisaks esitas kostja tõendina koopiad oma passist. Nimetatud tõendiga soovis kostja tõendada, et ta viibis korduvalt hageja huvides ja ülesandel välislähetustes ning esitas selle kohta tööandjale asjakohased avansiaruanded, mille alusel talle pangaülekandeid tehti. Kuna kostjal ei ole täna säilinud ühtegi muud töölähetuses viibimist kinnitavat tõendit, siis pidas kostja piisavaks ka kaudset tõendit. Kostja passi koopiatest on võimalik tuvastada kostja viibimised XXXX 2010 novembri- ja detsembrikuul ning 2011 veebruarikuul. Juhul, kui hageja arvates nimetatud tõenditest ei piisa, taotleb kostja enda ülekuulamist vande all.
35.10.06.2015 seisukohtadega koos esitas kostja tõendid 28.12.2010 hageja pangakontolt OÜ-le XXXX üle kantud OÜ-ga XXXX seotud tehingute kohta. Kostja esitas
OÜ XXXX
arved nr X ja nr X ning nende arvete aluseks olevad dokumendid, samuti tasaarvestuse akti 29 364 krooni ehk 1 876,70 euro ülekande kohta. 19.06.2015 esitas kostja täiendava tõendina OÜ XXXX 17.06.2015 teate seoses 7 000 euro suuruse laenuga 19.01.2011 OÜ-lt XXXX.
36.12.10.2015 esitas kostja kohtule töövõtulepingu nr X OÜ XXXX ja XXXX vahel, mille kohaselt töötas kostja hageja juures tehnikadirektori ametikohal perioodil 01.11.2010-31.12.2011 töötasuga 7 000 krooni (447,38 eurot) kuus. Hageja volitatud esindajaks oli kostja poeg XXXX,
kes oli sellel ajal hageja juures tegev direktorina. Samuti esitas kostja kohtule töövõtulepingu nr X OÜ XXXX ja XXXX vahel, mille kohaselt töötas kostja hageja juures tehnikadirektori ametikohal perioodil 01.01.2011-31.12.2011 töötasuga 350 eurot kuus. Hageja volitatud esindajaks oli taas kostja poeg XXXX, kes oli sellel ajal hageja juures tegev direktorina. Kolmanda tõendina esitas kostja kohtule eesti ja vene keeles koostatud 02.05.2012 tähtajatu töölepingu kostja töötamise kohta hageja juures direktori ametikohal töötasuga 500 eurot kuus. Kuna kostja oli sellel ajal hageja juhatuse liige, on hageja seaduslikuks esindajaks nimetatud lepingus märgitud kostja ise.
37.Kostja leidis, et kõik tema esitatud lepingud on õiguslikult käsitletavad töölepingutena. Lepingud tõendavad, et kostjal oli hageja töötajana õigus saada kuluhüvitisi vastavalt kuluaruannetele, sealhulgas lähetuse hüvitist ja hüvitist kütuse ostmise eest. Kostja poolt varasemalt esitatud hageja ja OÜ XXXX vahel 15.02.2011 sõlmitud transpordivahendi müügileping summas 5000 eurot tõendas rahaülekande tegemist õiguslikul alusel. Kostja esitatud tasaarvestuse akt 16.12.2010 hageja, OÜ XXXX ja OÜ XXXX vahel tõendab rahalise ülekande õigusliku aluse olemasolu summas 29 364 krooni ehk 1 876,70 eurot.
38.29.12.2016 seisukohtadega koos esitas kostja kohtule tõendina 17.11.2010 lepingu OÜ XXXX ja OÜ XXXX vahel. Hagiavalduses ei ole hageja väitnud, et OÜ-lt XXXX ostetud kaupadel ei olnud seost hageja majandustegevusega. Hageja ei ole ka tõendanud, et OÜ XXXX oleks olnud või on kostja poolt juhitav äriühing. OÜ XXXX registrikaardile kantud XXXX on teine isik ehk kostja täisealine poeg XXXX, isikukoodiga XXXX. Asjaolu, et OÜ XXXX on kostja abikaasa omandis, ei tähenda, et kostja oleks antud äriühingu juht. Kostjal ja tema abikaasal ei ole ühisvara, mida saab avalikest registritest kontrollida. TsMS § 231 lg 1 sätestab, et tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Hageja ei ole välja toonud muid asjaolusid, milliste tõttu peaks kostja ülekannete eest vastutama.
39.02.03.2016 esitas kostja kohtule 23.02.2012 laenulepingu OÜ XXXX ja OÜ XXXX. Lepingust nähtub, et OÜ-l XXXX oli OÜ XXXX ees lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga täitmata laenu- ja kõrvalkohustusi kokku oluliselt rohkem kui 270 000 eurot (p 2.4). Kompromissi korras loobuti nõuetest, mis ületasid 270 000 eurot (p 2.5). OÜ XXXX andis konstitutiivse võlatunnistuse summale 270 000 eurot (p 2.6), millise summa kohustus hageja tagastama koos intressidega ja muude lepingust tulenevate summadega hiljemalt 20.07.2012 (3.1). Lepingu punkti 5.3 kohaselt kaaskoormati lepingust tulenevate OÜ XXXX nõuete tagamiseks hüpoteegiga hageja kinnisasjad hüpoteegisummaga kokku 372 000 eurot. Hüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping oli hageja ja OÜ XXXX (endine XXXX OÜ ärinimi, seaduslik esindaja XXXX) vahel sõlmitud 30.08.2011.a. Kaashüpoteekide kogusumma oli selles juba 372 000 eurot. Hüpoteekide seadmise lepingu punktis 3.6 viitavad pooled tagatiskokkuleppe aluseks olevale konkreetsele laenulepingule ja kõikidele muudele olemasolevatele ning tulevikus sõlmitavatele laenulepingutele.
40.Kostja XXXX sõlmis kinnistu ja korteriomandite müügilepingu ning asjaõiguslepingud selliselt, et ostja OÜ XXXX võttis üle hageja kohustuse võlausaldaja OÜ XXXX ees lepingu eseme ostuhinna ulatuses 372 000 eurot (vt lepingu p 3.3). Seega ei saanud nimetatud tehinguga hagejale varalist kahju tekkida, sest OÜ XXXX vabanes samas summas laenukohustusest OÜ XXXX ees. Hageja ei ole hagiavalduses väitnud ega tõendanud, et tagatiskokkulepped OÜ-ga XXXX ja laenulepingud ning tagatiskokkulepped OÜ-ga XXXX oleksid olnud tühised või et kostja oli teadlik või pidi olema teadlik nende tühisusest. Põhjendamatud on hageja väited, et kostja rikkus müügilepingut sõlmides juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest ta ei selgitanud välja, miks ei toimunud kinnistute eest reaalset tasumist.
41.Kohtule esitatud 26.11.2015 süüdistusakti lk 4 üleval esimesest lõigust ja XXXXile esitatud
süüdistuse tekstist nähtuvalt ei ole XXXX andnud XXXX OÜ-le ja XXXX OÜ-le raamatupidamist puudutavat dokumentatsiooni, mille korraldamine ja säilimise tagamine oli tema kohustus. Seega on tuvastatud, et mingeid dokumente XXXX kostjale üle ei andnud. Sealhulgas ei antud kostjale üle OÜ XXXX osanike koosoleku protokolli 04.11.2010, millest kostja kuni kriminaalasjas kahtlustuse esitamiseni teadlik ei olnud.
42.Kostja esitas kohtule Tallinna notari Mari-Liis Parmase 15.02.2016 vastuse Advokaadibüroole Heringson GLO. Vastusest selgub, et mingeid laenulepinguid ega muid võlakohustuse tekkimise aluseks olevaid lepinguid notarile tehingute tõestamiseks ei esitatud. Kõik tehingutega seonduvad andmed edastas notaribüroole XXXX. Kostja ei esitanud notaribüroole mingeid andmeid. Kostja allkirjastas 27.06.2012 tehingu teadmises, et kõik asjaolud on kontrollitud ja õiged. Seda olid talle eelnevalt kinnitanud endine juhatuse liige XXXX ja OÜ XXXX poolt 03.04.2012 palgatud vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski. Kostja ühtlasi esitas kliendilepingu Advokaadibürooga A. Jakobson ja A. Jaroslavski OÜ.
43.24.03.2016 seisukohtades leidis kostja, et hageja nõue tema vastu seoses kinnisasjade müügitehingu sõlmimisega ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kostja leidis, et hageja hindab tema käitumist juhatuse liikmena nende asjaolude pinnalt, mis on hagejale teatavaks saanud hiljem. Kostja leidis, et tema käitumist 27.06.2012 lepingu sõlmimisel tuleb hinnata mitte ex post vaid ex ante positsioonilt lähtudes. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks olnud teadlik või pidi olema teadlik hageja osanike koosoleku 04.11.2010.a otsusest, mistõttu ei saanud kostja sellest juhinduda. Kuna hageja juhatuse liikmete esindusõigust ei olnud kostjale teadaolevalt piiratud ning see ei nähtunud äriregistrist, siis tegutses kostja 27.06.2012.a müügilepingut sõlmides juhatuse liikmena oma volituste ja pädevuse piires.
44.Hageja ei ole kordagi vaidlustanud tagatiskokkulepete tühisust. Hüpoteekide seadmise leping hageja ja XXXX OÜ (hilisema ärinimega XXXX OÜ) vahel oli sõlmitud juba eelmise juhatuse liikme tegutsemise ajal 30.08.2011. Kõik tagatiskokkuleppest tulenevad hüpoteegid olid kinnistusraamatusse sisse kantud ja sealt kõigile nähtavad. Kostja leidis, et kui teistel hageja juhatuse liikmetel puudusid hagiavalduse esitamise ajal andmed hageja ja XXXX OÜ vaheliste võlasuhete kohta ning väidetava võlasuhte alus ei nähtunud hageja pangakonto väljavõtetelt, ei saa see kaasa tuua kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevat vastutust.
45.Hagiavalduses ei ole hageja tuginenud sellele, et 23.02.2012 laenuleping oli deklaratiivne ja kostja peab tõendama oma väiteid. Hagiavalduses väitis hageja, et kohustust ei ole olemas. Kostja on selle väite laenulepingu esitamisega ümber lükanud. Asjaolul, et kas tegemist on deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistusega ei ole olemuslikku tähtsust. Kostja nõustus, et deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine. Käesoleva juhul ei ole tegemist võla sissenõudmise menetlusega, vaid juhatuse liikme vastutuse kohaldamise küsimusega. Olukorras, kus hageja kinnisasjad olid kehtivalt kõik koormatud hüpoteekidega XXXX OÜ kasuks, hageja ning OÜ XXXX vahel oli kehtiv võlaõiguslik leping ning 27.06.2012 müügilepinguga vabaneti kohustustest OÜ XXXX ees, tegutses kostja korraliku ettevõtja hoolsusega.
46.Kostja kontrollis tehinguga seotud asjaolusid kontrollis endiselt juhatuse liikmelt ja tookordselt vandeadvokaadilt XXXXilt, võlausaldaja esindajalt ja pankrotihaldur XXXXlt ja hageja lepinguliseks esindajaks palgatud vandeadvokaat Anatoli Jaroslavskilt. Viimase kinnitus ja notari poolt asjaolude täiendav kontrollimine ei tekitanud kostjas müügitehingu osas mingeid kahtlusi. Isegi kui kostja oleks saanud laenukohustused OÜ XXXX ees vaidlustada, ei oleks see viinud hageja vara säilimiseni, sest OÜ XXXX saanuks koheselt tema kasuks seatud hüpoteegid sundtäitmisel realiseerida. Hageja väidetav kahju oleks saabunud ilma kostja tegutsemiseta. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks pidanud juhatuse liikmena vaidlustama kohtus kinnistusraamatust nähtuvad hüpoteegikanded. Võimalike ja eeldatavate kohtumenetluste tarbeks
puudusid hagejal igasugused rahalised vahendid, mis nähtub esitatud pangakontode väljavõtetelt. Hageja maksejõuetuse põhjustamist ei ole kostjale ette heidetud. Kinnistute võõrandamine ei toimunud tasuta, mistõttu ei ole tõendatud kostja poolt äriühingu XXXX OÜ või isiklike huvide eelistamine.
47.Hageja ei ole tõendanud kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja 27.06.2012 tehinguga hagejale varalise kahju tekitamist ehk varalist diferentsi VÕS § 127 lg 1 mõttes. Seevastu on kostja tõendanud, et ta täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Tehingut sõlmides oli ta informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks. Kostja usaldas kahte vandeadvokaati ja pankrotihaldurit, mistõttu kostja käitumist hinnates tuleb arvestada nende isikute suhtes ühiskonnas kehtivat usalduspõhimõtet. Kostja ei nõustunud, et ta peaks võlakohustuse olemasolu tõendamiseks esitama vähemalt laenulepingu lisas 1 viidatud dokumendid. Ainuüksi 23.02.2012 laenulepingust piisab kostja väidete tõendamiseks. Laenulepingus ei ole viidet selle kohta, et leping ei kehtiks ilma lisadeta.
48.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud ning samuti TsMS § 177 lg 4 alusel viivise menetluskulude summalt. Menetluskuludeks on kostja lepingulise esindaja kulud. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 105 eurot tunnis ilma käibemaksuta ja 126 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kogumis osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi 77 tunni ja 10 minuti ulatuses. Koos käibemaksuga on kostja menetluskulud 9 723 eurot. Sellele lisanduvad õigusteenusega seotud otsesed kulud summas 545,80 eurot koos käibemaksuga (registritest väljavõtete tegemise kulud summas 36 eurot ilma käibemaksuta ja tõlkekulu käibemaksuga summas 509,79 eurot). Kokku on kostja menetluskulude suuruseks koos käibemaksuga 10 268,80 eurot. Kostja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga.
49.Täiendavalt märkis kostja, et hageja on kaudselt nõustunud, et kirjeldatud asjaoludel oleks vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski oleks soovitanud kostjal tehing heaks kiita. Hageja eitab alusetult vandeadvokaat Antoli Jaroslavski seost antud müügitehingu asjaoludega, sest hageja on ise hagiavalduses kirjeldanud asjaolusid seoses Eesti Advokatuuri aukohtu poole pöördumisega. Huvide konflikti olemasolule ei ole hageja varem tuginenud. Olukorras, kus hagejal olid rahalised kohustused, ei tegutsenud kostja huvide konfliktis. Vaidlusalused kinnisasjad olid OÜ XXXX omandis kuni 15.08.2012 ja jääb arusaamatuks, miks hageja teised juhatuse liikmed XXXX ja XXXX ei astunud samme kinnisasjade väljanõudmiseks. Järelikult juhul, kui hagejale ka kahju tekkis, ei võtnud hageja midagi ette kahju ärahoidmiseks ega vähendamiseks. Hageja teised juhatuse liikmed XXXX ja XXXX oleksid juba 2010. aasta lõpuks või hiljemalt 2011. aasta jooksul pidanud teada või aru saama, et asjad äriühingus ei lähe selliselt nagu nad olid oma 04.11.2010 otsusega määranud.
50.Asjakohased ei ole hageja viited ÄS § 168 lg 1 p-le 10 ja § 180 lg-le 4. Hagejal ei olnud nõukogu. 27.06.2012 tehingu näol ei olnud tegemist tehinguga juhatuse liikmega. Tegemist oli tehinguga kahe äriühingu vahel. ÄS § 180 lõikest 4 tulenev piirang ei kehti kolmandate isikute suhtes. Nimetatud sättest on hageja tuletanud osanike otsuse kohustuslikkuse 27.06.2012 tehingu jaoks. Kostja sellega ei nõustunud. Hageja ei ole varem asjas tuginenud asjaolule, et kostja vajas tehinguks osanike otsust. Hageja on tuginenud hagiavalduses vaid sellele, et kostja ei järginud osanike 04.11.2010 otsust ega tegutsenud hageja huvides.
51.Kostja ei nõustunud hageja käsitlusega menetluskulude jagamise osas. Kostjal, nagu kõigil teistel menetlusosalistel, oli õigus advokaadi õigusabile ja seda ei ole seadusega piiratud.
KOHTU PÕHJENDUSED
52.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
53.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) XXXX oli hageja OÜ XXXX juhatuse liige 30.09.2010 – 19.04.2012; 2) kostja oli hageja OÜ XXXX juhatuse liige 29.03.2012 – 28.12.2012; 3) 22.03.2012 müügilepingu alusel omandasid XXXX ja kostja kumbki hageja osa, mis moodustas 25% osakapitalist; 4) XXXX sõlmis hageja esindajana XXXX OÜ-ga 30.08.2011 hüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega 315 000 euro suurune hüpoteek hageja omandis olnud kinnistule XXXX, samuti 19 000 euro suurune hüpoteek hageja omandis olnud korteriomandile XXXX, 19 000 euro suurune hüpoteek hageja omandis olnud korteriomandile XXXX ja 19 000 euro suurune hüpoteek hageja omandis olnud korteriomandile XXXX; 5) 30.08.2011 hüpoteekide seadmise lepingu kohaselt tagati hüpoteekidega XXXX OÜ nõuded hageja vastu, mis tulenevad XXXX OÜ ja hageja vahel sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest; 6) kostja sõlmis hageja esindajana 27.06.2012 lepingu XXXX OÜ-ga hagejale XXXX kinnistu ning XXXX, XXXX ja XXXX korteriomandite võõrandamiseks kokku hinnaga 372 000 eurot; 7) 27.06.2012 ostu-müügi lepingu kohaselt oli 4 eurot ostuhinnast tasutud hagejale enne lepingu sõlmimist ning ülejäänud osas kohustus XXXX OÜ üle võtma hageja kohustuse XXXX OÜ ees; 8) 27.06.2012 lepingu sõlmimise ajal oli kostja XXXX OÜ juhatuse liige ja osanik; 9) Viru Ringkonnaprokuratuur alustas 10.09.2011 kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 12740000167 selle kohta, et ajavahemikul 21.09.2010 kuni 01.08.2012 tegutsesid XXXX ja kostja XXXX ühiselt, omastades hagejale kuuluvad rahalised vahendid ja muu vara.
54.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja rikkus hageja juhatuse liikmena 27.06.2012 müügilepingu sõlmimisel hoolsuskohustust ning tekitas hagejale kahju, võõrandades hageja kinnistud ilma reaalse tasuta.
55.Hageja viitas OÜ XXXX osanike 04.11.2010 otsusele, mille kohaselt loeti hageja tavapäraseks majandustegevuseks ehitus- ja montaažitööd ning anti ainult juhatuse liikmele XXXXle õigus hageja nimelt kinnisvara võõrandada ja koormata. Kostja eiras osanike otsust 27.06.2012 kinnisasjade võõrandamise lepingu sõlmimisel. Osanikud ei andnud XXXXile õigust seada hüpoteeke hagejale kuuluvale kinnisvarale ega kostjale õigust kinnisvara võõrandada. Kinnisvara võõrandati XXXX OÜ-le tasuta, sest hagejal puudusid kohustused XXXX OÜ eest. Kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitas hagejale kahju võõrandatud kinnisasjade turuväärtuse alusel.
56.Kostja esitatud laenuleping hageja ja OÜ XXXX vahel on deklaratiivne võlatunnistus, mis küll pööras ümber tõendamiskoormuse, kuid hagejal kohustuse olemasolu siiski ei tõenda. Võlatunnistusest võib järeldada, et hagejal oli OÜ XXXX ees varasem laenukohustus, kuid mistahes laenu saamist hageja pangakontodelt ei nähtu. Kostja oleks võlgnevuse olemasolu pidanud tõendama vähemalt laenulepingus viidatud tõendite esitamisega. Kinnisasjade võõrandamise tehingu tegemisega rikkus kostja hoolsuskohustust, sest ta jättis kontrollimata hageja poolt kohase vastusoorituse saamise. Ainuüksi varasema tagatiskokkuleppe olemasolu ei tähendanud, et hüpoteegid oleks igal juhul saanud realiseerida, sest hüpoteekide realiseerimise aluseks on võlakohustuse olemasolu. Isegi juhul, kui laenulepingust tulenev kohustus oleks olnud reaalne, oleks selle alusel saanud hageja võlgnevuse suuruseks olla maksimaalselt põhisumma 270 000 eurot pluss intress 23 116,44 eurot, mis on väiksem võõrandamise lepingus viidatud väidetavast kohustusest.
57.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja viitas 30.08.2011 hüpoteekide seadmise lepingule. Kostja oli seotud ainult kinnistute XXXX OÜ-le võõrandamise lepinguga, mitte varasemate ega hilisemate tehingutega. Kostja viitas hageja ja OÜ XXXX vahel 23.02.2012 sõlmitud laenulepingule, mille kohaselt oli hageja täitmata põhikohustuse suuruseks 270 000 eurot. Hageja võttis endale konstitutiivse kohustuse. Hageja kinnisasjadele seatud hüpoteegid tagasid hageja kohustust OÜ XXXX ees. Kuna kinnisasjade võõrandamise lepinguga võttis OÜ XXXX hageja kohustuse üle, ei saanud hagejale kahju tekkida. Hageja ei ole väitnud, et tagatiskokkulepe oleks olnud tühine ja hüpoteegid olid nähtavad kinnistusraamatust. Hageja viidatud osanike 04.11.2010 otsusest kostja teadlik ei olnud ja seda XXXX talle ei edastanud, mis nähtub kohtule esitatud süüdistusaktist. Kinnistute võõrandamislepingu sõlmimisel ei esitanud kostja notarile mingeid andmeid, vaid ta kontrollis tehingu seaduslikkust advokaat Anatoli Jaroslavskilt. Isegi kui kostja oleks saanud hageja laenukohustusi vaidlustada, oleks see olnud võimatu, sest hüpoteeke oleks saanud sundtäitmisel realiseerida ja hageja väidetav kahju oleks tekkinud ilma kostja osaluseta. Vaidlusalused kinnisasjad olid OÜ XXXX omandis kuni 15.08.2012, kuid hageja ei teinud midagi nende väljanõudmiseks ega kahju vähendamiseks. Sellele, et kostja oleks vajanud tehingu tegemiseks osanike otsust, hageja algses hagiavalduses ei viidanud.
58.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu ja leiab, et kostja rikkus kinnistute võõrandamistehingu sõlmimisel oma hoolsuskohustust hageja ees. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme vaheline õigussuhe on käsitletav käsundilaadse lepingusarnase õigussuhtena. Juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus kujutab endast objektiivset käitumisstandardit, mis tähendab, et juhatuse liige peab tegutsema parimal viisil ja heas usus juriidilise isiku huvides. Juhatuse liige peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene sarnastel tingimustel ilmutaks. Üldine hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige on hoolas ja otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega võta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus aga tähendab, et juhtorgani liige peab oma tegevuses eelistama juriidilise isiku huve enda või kolmandate isikute huvidele. Ta peab vältima huvide konflikti, mis võib eeskätt tekkida siis, kui ta ise on juriidilise isikuga sõlmitava tehingu teine pool.
59.Juhatuse liikmel on äriühinguga käsundilaadne õigussuhe. TsÜS §-ga 35 analoogilised kohustused näeb ette VÕS § 620 lg 1, mille järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 623 lg 1 näeb ette, et käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud.
60.TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele.
61.Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 näeb ette, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. ÄS § 181 lg 2 järgi on juhatuse liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Vastavalt ÄS § 181 lõikele 3 on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui
tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. ÄS § 181 lg 4 järgi ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu.
62.Analoogiliselt TsÜS §-s 35 sätestatuga peab ÄS § 187 lg 1 järgi peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 näeb ette, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
63.Riigikohus on leidnud, et nõude esitamisel juhatuse liikme vastu ÄS § 187 lg 1 alusel peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja selle rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Seejuures eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu ning süü puudumist peab tõendama juhatuse liige (RK TKo 3-2-1-34-14, p 14,). Nõude esitamise eeldusena peab osaühing tõendama, et juhatuse liige rikkus kohustusi, selle tagajärjel tekkis osaühingule varaline kahju, rikkumise ning kahju vahel on põhjuslik seos ja juhatuse liige ei ole täitnud oma kohustusi korralikku ettevõtja hoolsusega (RK TKo 3-2-1-197-13, p 14, 3-2-1-12915, p 13). Juhatuse liige peab omakorda tõendama, et tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega (RK TKo 3-2-1-197-13, p 14, 3-2-1-129-15, p 13). Juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb hinnata, kuidas kohustus täideti ja võrrelda seda sellega, kuidas see tulnuks täita (RK TKo 3-2-1-129-15, p 15). Juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust, kui ta sõlmib lepingu, mille eesmärgiks on äriühingu varatuks muutmine (RK TKo 3-2-1-40-13, p 26).
64.Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (RK TKo 3-2-1-38-15, p 14). Juhatuse liige ei tegutse hoolsalt siis, kui ta ei tegutse viisil, nagu tavaline mõistlik isik taolises ametis sarnastel tingimustel oleks teinud (RK TKo 3-2-1-67-03, p 23). Näiteks on Riigikohtu hinnangul äriühingu vara müümine müügilepingu alusel maksejõuetule isikule tasu kohe saamata ja tagatist küsimata juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine, kuid mitte veel alati tingimata tahtlik käitumine (RK TKo 3-2-1-27-06, p 14).
65.Äriühingu nimel juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just selle kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu on võimalik kindlaks teha, kas juhatuse liige on äriühingule kahju tekitanud (RK TKo 3-2-1-20-14, p 12). Kinnistu müümisel tuleb näiteks hinnata, kas kinnistu on müüdud turuhinnaga(RK TKo 32-1-20-14, p 13).
66.Arvestades eelviidatud õigusnorme ja Riigikohtu praktikat, asub kohus seisukohale, et hageja on käesolevas asjas tõendanud kostja kui juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumist. Kostja võõrandas hagejale kuuluva kinnisvara, sõlmides tehingu kostjale endale kuuluva ja samuti kostja poolt esindatud äriühinguga. Kostja ei ole väitnud ega põhistanud, et tegemist oleks olnud hageja igapäevasesse majandustegevusse tavapäraselt kuulunud tehinguga. Kinnisasjade võõrandamise tehingu tegemiseks oleks pidanud kostjal olema ettevõtte osanike nõusolek sõltumata sellest, kas ta oli või ei olnud teadlik hageja osanike 04.11.2010 otsusest, sest kostja sõlmis tehingu talle endale kuulunud ettevõttega ning kinnisasju ei võõrandatud tavapärasel viisil ja turuhinna eest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et osanike otsuse puudumist ei saa kohus antud asjas arvestada, sest hageja sellele esialgses hagiavalduses ei viidanud. Hageja
viitas osanike otsuse puudumisele ja kostjal tehingu sõlmimiseks volituste puudumisele eelmenetluse käigus ja kostja sai sellele väitele vastata.
67.Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas tõendanud, et kostja ei tegutsenud kinnisasjade võõrandamistehingu sõlmimisel korraliku ettevõtja hoolsusega ega selgitanud välja, milliseid tagajärgi tehing hagejale kaasa toob. Korraliku ettevõtjana oleks kostja pidanud välja selgitama, kas hagejal eksisteerib reaalne laenukohustus XXXX OÜ ees, mille tõttu oleks olnud põhjendatud kinnisasjade võõrandamine ilma vastutasu saamata. Seda kostja välja ei selgitanud. Kostja ei ole välja selgitanud isegi seda, milline oli hageja väidetava kohustuse suurus lepingu sõlmimise ajal. Kuivõrd kostja ei selgitanud välja tegeliku kohustuse olemasolu ja selle suurust, tekkis hagejale tehingu tulemusena kahju, sest hageja jäi ilma temale kuulunud kinnisasjadest rahalist või majanduslikku vastusooritust saamata. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt tehingu sõlmimisel oleks olnud välistatud huvide konflikt ja kahju tekkimine hagejale. Kostja ei ole tõendanud süü puudumist tehingu sõlmimisel.
68.Kohus selgitas kostjale XXXXle 13.05.2015 eelistungil (toimiku 4. kd, lk 37-41) vajadust tõendada oma väiteid, et ta palus Anatoli Jaroslavskil kontrollida tehingu seaduslikkust ning viimane selgitas talle tehingu vajalikkust. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, et ta tehingu sõlmimisel tegutses juhatuse liikmena nõuetekohaselt ja korraliku ettevõtja hoolsusega. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid käesolevas asjas ei tõendanud.
69.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Eesti Advokatuuri Aukohtu otsusega 23.03.2013 (toimiku
1.kd, lk 18-23) otsustati lõpetada aukohtumenetlus vandeadvokaatide Anatoli Jaroslavski ja XXXXi suhtes. Otsuse kohaselt esitasid aukohtule avalduse hageja juhatuse liikmed A. Kucherov ja A. Osyka. Avalduse kohaselt pidi A. Jaroslavski esindama hagejat tsiviilasjas nr 212-18771, kuid tegelikult tegutses advokaat XXXXi, XXXX ja A. Litšitski huvides. Avalduse kohaselt varastas XXXX avaldaja kinnisvara, seadis sellele hüpoteegi seadusevastaselt eesmärgiga vara omastada. Advokaat Jaroslavski vastas kaebusele ja leidis, et õigusabileping hagejaga oli sõlmitud 03.04.2012 ja sellele lepingule kirjutas alla kostja. Anatoli Jaroslavski nõustas enne lepingu sõlmimist alates veebruarist 2012 hagejat mitmetes juriidilistes küsimustes. Anatoli Jaroslavski eitas, et ta oli endale võtnud ülesandeks kaebuse koostamise XXXXi tegevusele. Aukohus leidis asjas kogutud tõendite pinnalt, et avaldajate etteheited Anatoli Jaroslavski tegevusele ei leidnud tõendamist.
70.Hageja esitas kohtule Eesti Advokatuuri Aukohtu 18.04.2013 istungi protokolli (toimiku 2. kd, lk 56-68). Istungil avaldas kostja, et Anatoli Jaroslavski pidi kostja palvel alustama kriminaalasja XXXX OÜ poolt XXXXi suhtes ja selleks palus kostja tal sõlmida hagejaga lepingu. 27. juulil teavitas XXXX kostja sõnul teda sellest, et kustub ta XXXX OÜ juhatusest tagasi ja viis kostja koos XXXXga notari juurde vormistamaks ümber hageja vara XXXX OÜ-le.
71.Kostja esitas omakorda kohtule kliendilepingu hageja ja Advokaadibüroo A. Jakobson ja A. Jaroslavski OÜ vahel (toimiku 5. kd, lk 183-187, tõlge eesti keelde lk 188-190), mille kohaselt pidi advokaadibüroo osutama hagejale kui kliendile õigusteenuseid vastavalt suulistele ja kirjalikele tellimustele. Leping oli allkirjastatud 03.04.2012.
72.Ühestki eelviidatud tõendist ei nähtu, et advokaat Anatoli Jaroslavski kohustuseks oleks olnud kostja palvel või hageja palvel hinnata kinnistute võõrandamistehinguga seotud asjaolusid ja dokumente. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et Anatoli Jaroslavski oleks hinnanud kinnistute võõrandamistehingut mistahes viisil ja koostanud selle kohta oma arvamuse, kus pidas kinnisasjade võõrandamistehingu sõlmimist põhjendatuks ja hageja huvidele vastavaks. Kostja väited on jäänud tõendamata ning on ebausutavad, arvestades Eesti Advokatuuri aukohtu menetlust puudutavaid tõendeid, kus keegi osapooltest ei väitnud, et advokaat Jaroslavski oleks pidanud hindama vaidlusaluse tehingu kasulikkust ja põhjendatust hageja jaoks.
73.Kohus ühtlasi nõustub hageja väitega, et kui advokaat Jaroslavski oleks antud tehingut hinnanud, oleks ta pidanud kostjale andma vähemalt nõu teavitada hagejat sellest, et kostja esindab ka XXXX OÜ-d. Advokaat oleks ilmselt soovitanud kostjal kaasata tehingu tegemisele veel mõni hageja esindaja, arvestades VÕS § 623 lõikele 1 ja TsÜS § 35. Äriregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 41) nähtub, et XXXX OÜ üheks osanikuks oli kostja. Samuti oli kostja nimetatud äriühingu juhatuse liige alates 25.02.2011. Järelikult rikkus kostja tehingu sõlmimisel juhatuse liikmena lojaalsuskohustust hageja ees ning ta oleks pidanud arvestama, et tehingu tegemine on võimalik vaid siis, kui sellega on välistatud huvide konflikt.
74.Hageja esitas kohtule OÜ XXXX osanike koosoleku 04.11.2010 protokolli (toimiku 1. kd, lk 24-26). Otsuse punktis 3 otsustati, et XXXX on ainus juhatuse liikmetest, kellel on õigus hageja nimel omandada, võõrandada ja koormata kinnis- ja vallasvara, omandada, teostada ja loovutada varalised õigused, võtta osaühingu nimele varalised kohustused, sõlmida osaühingu nimel krediidi-, liisingu- ja laenulepinguid. Teistel juhatuse liikmetel on õigus teha osaühingu nimel ainult ettevõtte tavapärase majandustegevuse piires vajalikke tehinguid ja teostada toiminguid. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks olnud antud otsusest teadlik.
75.Kostja poolt kohtule esitatud süüdistusaktis kriminaalasjas nr 12740000167 (toimiku 5. kd, lk 152-180) on leitud, et XXXX oli teadlik hageja osanike 04.11.2010 otsusest, kuid jättis selle täitmata. Süüdistusakti kohaselt võltsis XXXX 23.02.2012 laenulepingu nr Xteur ja lepingu osapoolte vahel tegelikud kontaktid puudusid. Samuti heideti süüdistusaktis XXXXile ette raamatupidamise kohustuse rikkumist, sest ta hävitas ja varjas raamatupidamise dokumente. Antud süüdistusaktist ei saa siiski järeldada otseselt, kas XXXX edastas osanike 04.11.2010 otsuse kostjale ning kas kostja võis sellest otsusest muul viisil teadlik olla või mitte. Kohus leiab, et vaatamata sellele, kas kostja oli või ei olnud teadlik 04.11.2010 otsuse olemasolust, ei saanud ta mõistliku isiku seisukohalt võttes eeldada, et ettevõttele kuuluva kinnisvara võõrandamine ilma tasu saamata temale endale kuulunud ja tema enda poolt juhitud juriidilisele isikule oleks olnud tavapärane majandustehing, mille sõlmimisest ei oleks olnud vaja hagejat teavitada ja mille sõlmimise otsustamine oleks olnud vaid kostja pädevuses.
76.30.08.2011 on hageja, keda on esindanud XXXX ja XXXX OÜ (XXXX OÜ endine ärinimi) sõlminud hüpoteekide seadmise ja asjaõiguslepingu (toimiku 1. kd, lk 36-39, korrektne ärakiri toimiku 4. kd, lk 156-162). Antud lepingu esemeteks olid hagejale kuulunud kinnistu XXXX ja korteriomandid XXXX, XXXX ja XXXX. Lepingute alusel seadis hageja XXXX OÜ kasuks neli hüpoteeki (üks summas 315 000 eurot ja järgmised summades 19 000 eurot). Hüpoteekidega tagati kõiki hüpoteegipidaja nõudeid hageja vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavates võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest ja muudatustest, samuti hüpoteegipidaja kasuks kolmanda isiku ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.
77.Lepingu punktis 3.6 on märgitud, et notar selgitas hagejale, et tagatiskokkuleppega on lisaks konkreetsele laenulepingule tagatud kõik hageja poolt hüpoteegipidajaga sõlmitud ja tulevikus sõlmitavad võlaõiguslikud lepingud (sh võimalikud krediidi-, liisingu-, arveldus-, käendus- jms lepingud) ning informeerinud hagejat võimalusest sõlmida tagatiskokkulepe konkreetse võlakohustuse täitmise tagamiseks või piiritleda vastutus krediidilepingutega, kuid vaatamata eeltoodule soovis hageja sõlmida lepingu selles toodud tingimustel. Lepingu punktis 2.1.5 kinnitas XXXX, et lepingu sõlmimine ei kahjusta hageja huve. Lepingu punktis 2.1.7. kinnitas XXXX, et tema esindusõigus on kehtiv ning tal on lepingu sõlmimiseks olemas kõik äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. Tegelikult puudusid XXXXil tehingu sõlmimiseks vajalikud hageja ettevõtte sisesed nõusolekud, sest tehingu tegemiseks oleks pidanud olema osanike otsus ning ainult hageja juhatuse liige XXXX oleks saanud hagejat esindada tehingu sõlmimisel.
78.27.06.2012 sõlmisid hageja, keda esindas kostja ning XXXX OÜ (toimiku 1. kd, lk 42-48, korrektne ärakiri toimiku 4. k, lk 163-175) kinnistu ja korteriomandi müügilepingu ning asjaõiguslepingud. Antud lepinguga võõrandas hageja XXXX OÜ-le hagejale XXXX ja korteriomandid XXXX, XXXX ja XXXX hinna 372 000 euro eest. Lepingu hinnast 4 eurot oli lepingu punktis 3.2. toodud kinnituse alusel tasutud enne lepingu sõlmimist. Lepingu punkt 3.3. nägi ette, et lepingu hinna ülejäänud osa kohustus ostja XXXX OÜ tasuma selliselt, et võtab üle hageja kui müüja kohustuse võlausaldaja XXXX OÜ ees lepingu eseme ostuhinna ulatuses. Lepingu pooled avaldasid samas lepingu punktis, et nad ei soovi võlakohustuse tekkimise aluseks olevate lepingute ettelugemist ega lisamist antud lepingule, sest nende sisu oli neile teada.
79.Lepingu punktis 3.4. kohustus ostja müüja eest rahuldama kõik hüpoteekide tagatiskokkulepete kohased hüpoteegipidajate aegumata nõuded vastavalt sundtäitmisele allumise kohustusega. Lepingu punktis 2.1.14 kinnitas kostja, et tal on müüja esindaja olemas kõik äriühingu sisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused, samuti kinnitas kostja, et lepingu sõlmimine ei välju igapäevase majandustegevuse raamest. Punktis 2.1.12 kinnitas kostja, et lepingu sõlmimine ei kahjusta hageja kui müüja majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et eelviidatud kinnituste andmisel pidi kostja aru saama sellest, et ta pidi kontrollima tehingu tegemisel seda, kas see vastab hageja huvidele, ei kahjusta hageja majanduslikku seisundit ning et kostjal on tehingu sõlmimiseks olemas kõik hageja nõuetekohased nõusolekud. Järelikult ei saa kostja kohtu hinnangul oma vastutuse välistamisel ja süü puudumisel viidata üksnes sellele, et ta ei olnud teadlik hageja osanike 04.11.2010 otsusest. Vajadus selgitada välja osanike otsustus tulenes kostja jaoks ka TsÜS §-st 35 ja VÕS § 623 lõikest 1. Kuivõrd kostja vaatamata lepingus antud kinnitustele ei selgitanud välja pädevuse olemasolu, rikkus ta juhatuse liikme kohustusi süüliselt. Kohtu hinnangul on vastavalt VÕS § 104 lõikele 4 tegemist kostja raske hooletusega.
80.Notar Mari-Liis Parmas teatas vastusena kostja järelpärimisele (toimiku 5, kd, lk 181-182), et ei hüpoteekide seadmise ega kinnistute müügilepingu sõlmimisel ei esitatud talle laenulepinguid ega muid võlakohustuse aluseks olevaid dokumente. Kuivõrd neid dokumente notarile ei esitatud, võib sellest järeldada, et notar ei saanud neid dokumente tehingu sõlmimisel kontrollida. Kas või milliseid dokumente kontrollis kostja kinnisasjade võõrandamistehingu sõlmimisel, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Mida kostja üldse tehingu sõlmimisel kontrollis ja milliste dokumentide või asjaolude pinnalt ta leidis, et tehing vastab hageja majanduslikele huvidele, ei ole kostja välja toonud ega põhistanud. Olukorras, kus kostja ise mistahes dokumente ei kontrollinud, rikkus kostja oma kohustusi süüliselt ja kostja süüks on vähemalt raske hooletus VÕS § 104 lg 4 mõistes.
81.Kostja on menetluses vastuoluliselt väitnud, et ta ei usaldanud hageja teist juhatuse liiget XXXXit, kuid vaatamata sellele sõlmis ta kinnisasjade võõrandamistehingu XXXX survel. Kostja esitatud tõenditest (kohtu määrusest ja hagiavaldusest) toimiku 2. kd, lk 8-21 nähtub, et kostja esitas XXXX OÜ esindajana kahju nõude XXXXi vastu põhjusel, et kostja omandas antud äriühingu juhatuse liikmena äriühingu rahalisi vahendeid. Samal põhjusel esitati avaldus kriminaalasja alustamiseks XXXXi vastu (toimiku 2. kd, lk 22-25). Eesti Advokatuuri aukohtu 23.05.2013 otsusest (toimiku 2. kd, lk 29-24) nähtub, et kostja esitas XXXX OÜ esindaja kaebuse ka XXXXi kui advokaadi tegevuse peale, kuid aukohtumenetlus lõpetati. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et kostja pidas XXXXit ebaausaks isikuks, kes rikkus advokaadina oma kohustusi ja omastas erinevate isikute vara. Miks kostja pidas vajalikuks vaatamata eeltoodule sõlmida XXXXi soovitatud tehingut, ei ole kostja välja toonud ega põhistanud. Ebausaldusväärse isiku nõueannetele tuginedes ei saanud kostja eeldada, et tehing on seaduslik ja vastab hageja huvidele.
82.Kostja esitas kohtule OÜ XXXX ja OÜ XXXX vahel sõlmitud laenulepingu nr Xteur (toimiku 5. kd, lk 144-151). Antud leping oli sõlmitud 23.02.2012 ning hageja esindajana
kirjutas lepingule alla XXXX. Lepingu alapunkt kaks kannab pealkirja „ümberkujundatud laen (novatsioon)“. Lepingu punktis 2.2. on märgitud, et laenuandja omab lepinguga määratletud olemasolevat nõuet laenusaaja ehk hageja vastu. Esitatud nõude summa ja selle kujunemine, samuti põhi- ja kõrvalnõuete detailne arvestus pidi olema toodud lepingu lisas 1, mida kohtule esitatud ei ole. Punktis 2.3. on märgitud, et poolte vahel on erimeelsused, mida nad soovivad lahendada kohtuvälise kokkuleppega. Lepingu punktis 2.4. sisaldus võlatunnistus, milles hageja laenusaajana kinnitas, et ta ei ole oma kohustusi täitnud kohaselt ja lepingu sõlmimise seisuga oli tema kui laenusaaja võlg oluliselt suurem kui 270 000 eurot, mis koosneb lepingu lisas 1 toodu kohaselt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutustest, leppetrahvidest mitterahaliste kohustuste rikkumise eest, viivisest, intressist ja põhisumma jäägist.
83.Võla summa osas tunnistas hageja lepingus oma võlga täielikult ja tingimusteta, omamata laenuandja suhtes ühtegi pretensiooni. Lepingu punkti 2.5 järgi oli kompromissi eesmärgiks hageja vabastamine lepingu lisas 1 toodud kohustuste täitmisest, mis ületavad võla summat 270 000 eurot. Lepingu punktis 2.6 lepiti kokku, et lepingu lisas 1 toodud laenusaaja kõik täitmata ja rikutud kohustused kujundatakse ümber uueks laenuks. Pooled leppisid kokku, et hageja võlgneb laenuandjale 270 000 eurot laenuna, mis pidi edaspidi olema XXXX OÜ põhinõudeks hageja vastu. Hageja kinnitas lepingu sõlmimisega, et on saanud kätte laenu summas 270 000 eurot. Lepingu punkti 3.1. järgi kohustus hageja tagastama laenu 20.07.2012 koos intressi ja teiste lepingust tulenevate summadega. Lepingu punkti 4.2 järgi pidi hageja maksma intressi 25% aastas. Lepingu punkti 5.3 järgi lepiti kokku laenu tagamiseks hüpoteegi seadmises summas 372 000 eurot. Lepingu punkti 7.2 järgi pidi hageja tasuma viivist 0,1% laenusummalt. Kui viivis kestab üle 30 päeva, kohaldatakse viivist 0,15% laenusummalt ja 0,2%, kui viivitus kestab üle 60 päeva.
84.Kohus nõustub hageja väidetega, et laenulepingu näol oli tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks oleks laenulepingu näol pidanud tegemist olema konstitutiivse võlatunnistusega. Abstraktse võlatunnistuse sõlmimise puhul tuleb vastavat poolte tahet tõendada, sellist tahet eeldada ei saa (RK TKo 3-2-115-09, p 12). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul kinnitatakse olemasolevat võlakohustust ja lihtsustatakse võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse tulemuseks on tõendamiskoormuse ümberpööramine ning võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (RK TKo 3-2-1-21-15, p 13). Samas ei ole võlgniku tõendamiskoormus piiramatu ja kui ta tõendab asjaolud, mis viitavad nõude puudumis võimalikkusele, tuleb võlausaldajal omakorda tõendada võlgnevuse olemasolu (RK TKo 3-2-1-149-14, p 13).
85.Kohtule esitatud laenulepingu sõnastusest nähtub selgelt, et selles on viidatud hageja varasema väidetava laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolule XXXX OÜ ees, mille suhtes on laenulepingu pooled justkui uue kokkuleppe. Seega oli tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ning hagejal kui võlgnikul oli võimalik tõendada asjaolud, mis viitavad kohustuse puudumisele. Kohus leiab, et hageja on nendele asjaoludele viidanud ja neid piisavalt tõendanud.
86.Hageja esitas kohtule oma AS Swedbank konto väljavõtte perioodil 01.09.2010 kuni 07.08.2012 (toimiku 1. kd, lk 49-101), millest ei nähtu, et hageja oleks saanud laenu XXXX OÜlt. Sellise laenu andmist ei nähtu ka hageja konto väljavõttest AS-st SEB Pank perioodil 13.05.2011 kuni 22.08.2012 (toimiku 1. kd, lk 121-127). Täiendavalt esitas hageja kohtule oma kõigi kontode filtreeritud väljavõtted, millistelt nähtub, et hageja ja OÜ XXXX vahel ei toiminud mistahes pangaülekandeid perioodil 30.09.2010 kuni 31.12.2012 (toimiku 6. kd, lk 8-19). AS Swedbank tõendist 02.09.2013 (toimiku 1. kd, lk 174) nähtub, et hageja omas AS-s Swedbank
kahte kontot: kontot numbriga XXXXXXXX ja nr XXXXXXXX. Kontod olid Maksu- ja Tolliameti poolt blokeeritud alates 29.05.2013.
87.Kuivõrd hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et laenukohustuse olemasolu XXXX OÜ vahel või selle tekkimine enne kohtule esitatud võlatunnistuse sõlmimist 23.02.2012 ei ole usutav, sest hagejale ei ole tehtud ühtegi rahalist ülekannet, oleks kostjal kui hageja juhatuse liikmel tulnud täiendavalt tõendada võlatunnistuses toodud võlgnevuse tegelikkust. Kostja on nimelt väitnud, et just võlakohustuse olemasolu tõttu XXXX OÜ ees vastas kinnistute võõrandamise leping hageja majanduslikele huvidele, sest lepingu läbi vabanes hageja kohustusest. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud.
88.Lisaks leiab kohus, et hageja juhatuse liikmel XXXXil puudus õigus sõlmida ilma hageja osanike otsuseta 23.02.2012 hüpoteekide seadmise lepingut. Vastava lepingu sõlmimise õigus oleks osanike 04.11.2010 otsuse alusel olnud vaid XXXXl. Vaidlus puudub selle üle, et XXXX oli osanike 04.11.2010 otsusest teadlik. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja osanikud oleksid pärast 23.02.2012 hüpoteekide lepingu sõlmimist selle heaks kiitnud. Järelikult ei vastanud 23.02.2012 hüpoteekide sõlmimise leping hageja huvidele ning oli sõlmitud isiku poolt, kellel puudusid lepingu sõlmimiseks volitused. Kirjeldatud viisil sõlmitud lepingule tuginedes ei saanud kostja välistada enda vastutust. Ühtlasi nõustub kohus hageja väitega, et isegi juhul, kui võlatunnistuses oleks tunnistatud reaalse kohustuse olemasolu, ei oleks see saanud 27.06.2012 võõrandamislepingu sõlmimise ajaks vastata lepingus viidatud summale 372 000 eurot.
89.ERI Kinnisvara AS ekspert XXXX eksperthinnangust nr XXXX (toimiku 5. kd, lk 47-80) nähtub, et selles on hinnatud XXXX, XXXX ja XXXX asuvate korteriomandite turuväärtust seisuga 27.06.2012. Hindamisel ei ole ekspert arvestanud hüpoteeke ning on lähtunud eeldusest, et korterite seisund on rahuldav, kuid kaasajastamist vajav. 29.10.2015 on ekspert teostanud vara ülevaatuse. Korteriomandi XXXX turuväärtuseks hindas ekspert 14 500 eurot. Korteriomandi XXXX turuväärtuseks hindas ekspert 15 000 eurot ning korteriomandi XXXX turuväärtuseks hindas ekspert 15 000 eurot.
90.ERI Kinnisvara AS ekspert XXXX eksperthinnangus nr XXXX on hinnatud XXXX asuva kinnistu turuväärtust (toimiku 5. kd, lk 82-116). Ka antud kinnistu turuväärtuse hindamisel ei ole ekspert arvestanud hüpoteeke. Ekspert vaatas kinnistu üle 29.10.2015 ja hindas selle turuväärtuseks seisuga 27.06.2012 180 000 eurot. Kogumis nähtub eelviidatud tõenditest, et 27.06.2012 võõrandatud kinnisasjade turuväärtseks oli kokku 224 500 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei saanud tehingu alusel tegelikku majanduslikku vastusooritust, vähenes tehingu tulemusena hageja vara 224 500 euro võrra. Kuivõrd kostja ei käitunud hoolsa juhatuse liikmena ega kontrollinud enne tehingu sõlmimist, kas hageja saab tehingu tulemusena reaalse vastusoorituse, on kostja tekitanud hagejale kahju 224 500 eurot. Kostja ei ole ühtlasi ka tõendanud, et XXXX OÜ oleks täitnud mistahes hageja kohustusi XXXX OÜ ees ega seda, et hageja oleks reaalselt kätte saanud lepingus viidatud 4 eurot.
91.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et temale etteheidetav kahju oleks varasemate hüpoteekide olemasolu tõttu tekkinud nagunii, mistõttu puudub põhjuslik seos talle etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
92.AÕS § 325 lg 1 näeb ette, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude
rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Iseenesest ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu AÕS § 325 lg 4 kohaselt.
93.AÕS § 346 lg 1 sätestab, et hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. AÕS § 346 lõike 2 järgi peab kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes.
94.TMS § 2 lg 1 p 19 näeb ette, et täitemenetlust saab muuhulgas alustada täitedokumendi alusel, milleks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kui esitatakse täitmisavaldus, tuleb TMS § 23 lg 41 järgi eelviidatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe puhul esitada täiturile muuhulgas põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.
95.Eelviidatud sätete alusel nõustub kohus hageja väidetega, et sõltumata hüpoteekide olemasolust ja nende kinnistusraamatusse kandmisest ei oleks hüpoteeke ilma nõude olemasoluta saanud sundtäitmisele pöörata. Täitemenetluse alustamine ning täitemenetluse käigus kinnistute võõrandamine oleks olnud võimalik siis, kui hüpoteegid oleksid taganud reaalselt mõnda hüpoteegipidaja nõuet hageja vastu. Järelikult ei saanud ainuüksi hüpoteekide seadmisest tulenevalt hagejale kahju tekkida ning hüpoteekide seadmise järgselt oli hageja endiselt kinnisasjade omanik. Hageja jäi temale kuulunud varast ilma kostja poolt sõlmitud võõrandamistehingu tagajärjel. Kostjale etteheidetava teo ja hagejal tekkinud kahju vahel on olemas põhjuslik seos.
96.VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kostja on menetluses viidanud sellele, et hageja ise ei võtnud pärast kinnistute võõrandamist ette samme kinnisasjade tagasi saamiseks ega vaidlustanud tagatiskokkulepet. Kohus leiab, et kostja vastavad viited ei anna alust jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. Kostja ei ole oma väidetud asjaolusid tõendanud ega välja toonud, millal said teised hageja juhatuse liikmed ja osanikud teada vaidlusaluste hüpoteegi seadmise ja kinnisasjade võõrandamise tehingute sõlmimisest. Kostja ei ole välja toonud, millises ulatuses oleks kohus pidanud kahju hüvitist vähendama. Kuivõrd kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud ega põhjendanud, ei anna need alust kahju hüvitise vähendamiseks.
97.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kinnisasjade võõrandamisega tekitatud kahju 2240 500 eurot.
98.Kohus osundab täiendavalt, et pooled esitasid kohtule hulgaliselt tõendeid ka seoses nende nõuetega, millistest hageja loobus ning seoses nende kostjatega, kelle suhtes menetlus lõpetati. Eeltoodu tõttu hindas kohus käesolevas lahendis ainult neid tõendeid, mis olid seotud selle hageja nõudega kostja XXXX vastu, mille juurde hageja jäi.
99.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel
vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
100.Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 6428,28 eurot ning ekspertiisitasu summas 1 440 eurot, kokku 7868,28 eurot. Samas loobus hageja suurest osast oma nõuetest kostja vastu ning kohus võttis loobumise vastu. Pärast hagis toodud nõuetest osalist loobumist jäi hagi hinnaks 224 500 eurot. Hagi esitamise aja seisuga 22.08.2013 oleks vastanud nimetatud hagi hinnale riigilõiv 1900 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista see riigilõiv, mis oleks vastanud hagi hinnale 224 500 eurot hagiavalduse esitamise ajal ehk summas 1900 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ekspertiisitasu 1 440 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 3340 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.