Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUD

Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides

2-22-139479 selgitusse isiku, kelle eest makse tehakse, kohtuasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetlus 13.03.2023 esitas XX (hageja) Pärnu Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. 10.04.2023 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist 150 eurot kuus alates 01.05.2023. Pärnu Maakohtu 10. oktoobri 2022 määrusega nr 2-22-5363 võeti kostjalt YYilt täielikult ära hooldusõigus alaealise poja XXi (hageja) suhtes ning määrati XXi eestkostjaks Järva Vallavalitsus. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 30. detsembri 2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-17154 on lapse ema BB eestkostjaks määratud Järva Vallavalitsus. Kuni vanemate lahkuminekuni 2021. aasta juunis, teostasid lapse ema ja isa hooldusõigust ühiselt. Alates eelnimetatud ajast elab laps koos ema BB aadressil x x x, x x, x x. Isa ainukeseks panuseks lapse ellu on olnud toonase kokkuleppe alusel makstav elatis summas 90 eurot kuus, mida Y tasus kuni 2021 aasta lõpuni. Alates 2022. aasta algusest kuni hagi esitamiseni on Y last toetanud juhuslike väiksemate rahasummadega (kuni 20 eurot), kokku lapse ema hinnangul ca 250 eurot. Vanemate omavaheline suhtlus on ebaregulaarne ja juhuslik, viimane kontakt toimus videokõne vahendusel 2023. aasta alguses. Y on ära blokeerinud nii lapse ema telefoninumbri kui sotsiaalmeedia kontod, mistõttu ei ole võimalik temaga kontakti saada. Kohus võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on avaldatud 06.07.2023. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Õiguslikud alused ja kohtu järeldus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1-2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on

2-22-139479 baassummaks 249,78 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Käesolevas hagis nõuab hageja elatist kuus 150 eurot. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited selle kohta, et kostja lapse isana ei ole maksnud lapse ülalpidamiseks elatist vabatahtlikult regulaarselt ja vajalikul määral, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus märgib lõpuks, et menetluse käigus vahetus kohtukoosseis. Kohtukoosseis vahetus, kuna kohtunik Ingrid Niinemägi jäi pensionile ja asi jagati lahendamiseks kohtunik Addis Tammikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.