Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Hagiavaldusest nähtuvalt maksab kostja hagejale regulaarselt elatist 250 eurot kuus ning hageja seadusliku esindaja hinnangul on elatise summa sobiv. Kohus selgitab, et elatisehagi esitamise aluseks saab olla kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt alust eeldada, et kostja suure tõenäosusega ei täida elatise maksmise kohustust tulevikus. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tulevase nõude täitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud ja esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.