Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 18. mai 2023, seejärel kirjalik menetlus
Kostja D. Y. (sünniaeg xxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M. T. hagi D. Y. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud M. T. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 (4)
1.M. T. (hageja) esitas 9. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse V. T. ja D. Y. (kostja) vastu, milles palus kummalki kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest välja mõista elatise 400 eurot kuus kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus kinnitas 18. mai 2023 kohtumäärusega hageja ja V. T. vahel sõlmitud kompromissi. Kohus jätkas menetlust M. T. hagis D. Y. vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja omandab keskharidust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koolis xx õppekava alusel. Õpingute eeldatav lõppkuupäev on 2025. aasta juunis. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist. Hageja ei ole võimeline ise endale eluks vajalikke vahendeid hankima ja hageja ei oma enda ülalpidamiseks vara. Hagejale on määratud töövõimetus. Seega ei saa hagejalt eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks kuni õppetöö lõpuni. Hageja eluasemekulud on 210 eurot kuus, toidukulu 200 eurot kuus, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus, transpordikulu 100 eurot kuus, sidekulud (telefon) 23 eurot, kulutused ravimitele 10 eurot kuus, kulutused vabale ajale ja meelelahutusele 15 eurot kuus, kulu laenule 130 eurot kuus. Hageja kulud on kokku 818 eurot kuus. Hageja tõi 12. detsembri 2022 vastuses kohtule välja järgmised asjaolud. Hageja õpib 10. klassis kaugõppes. Alates 1. detsembrist 2022 töötab hageja osakoormusega (0,5 kohta) xxxxxxxxxx. Hageja igakuiseks sissetulekuks on puudetoetus 41,68 eurot ja töövõimetuspension keskmiselt 489,90 eurot. Hagejale on määratud 100% töövõimetus. Septembrist kuni novembrini oli hageja igakuise üürimakse suurus 270 eurot ja kommunaalkulude suurus 70-200 eurot, mida hageja üürileandjale tasus. Hagejal puudub üürileping. Hageja peab suusõnalise kokkuleppe alusel korterist lahkuma alates 10. detsembrist 2022. Hageja selgitab, et transpordikulu 100 eurot kuus kujuneb kasutades peamiselt taksot kooli ja tööle sõiduks. Ühistranspordi kasutamine on keeruline raske puude tõttu (isiksusehäire on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega). Ühistranspordi kasutamine on hageja jaoks välistatud, sest selle kasutamine tõstab ärevust, tekib paanikahoog, käitumine, mis on kahjulik teistele ja endale. Riietele ja jalatsitele kulub hagejal ligikaudu 100 eurot kuus, sest hageja on kasvueas, mis tähendab pidevalt uute riiete ja jalanõude ostmist. Lisaks tuleb arvestada ka ilmastikuoludega Eesti kliimas. Vabale ajale ja meelelahutusele kulub hagejal keskmisel 15 eurot kuus, mis seisneb näiteks korra kuus kino või kohvikut külastades. Hageja on võtnud 3 laenukohustust. Monefit Estonia OÜ tarbimislaen, mille järgmine kuumakse on 166,94 eurot, mis läheb iga kuuga väiksemaks keskmiselt 10 euro võrra ja laenu lõpptähtaeg on 17.05.2026. Laen on võetud igapäevakulutuste tarbimise eesmärgil (toit, riided, hügieenivahendid ja igapäevaeluks vajalikud tooted. Creditstar Estonia AS-i tarbimislaen, mille kuumakse on 25,78 eurot, laenu lõpptähtaeg on 20.06.2025. Laen on võetud oktoobri kuu korteri üüri tasumiseks ja toidutarvete ostmiseks. Inbank AS-i järelmaks, igakuine laenu tagasimakse 40,75 eurot, lõpptähtaeg on 15.10.2026. Laenu on võetud uue telefoni soetamiseks. Kostja vastus
2.Kohus võttis hagi menetlusse 21. detsembri 2022 kohtumäärusega.
3.Kostjale toimetati 1. märtsil 2023 hagiavaldus koos lisade, hagiavalduse täpsustuse ning menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte avalikult väljavõtete avaldatakse väljaandes 2 (4)
Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 5 järgi). Samuti on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud 15. aprillil 2023 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtu kaudu. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 15. mail 2023. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Menetluse edasine käik
4.Asjas toimus 18. mail 2023 eelistung, kus hageja tõi välja, et ta õpib mittestatsionaarses õppevormis ning tunniplaan on nii, et esmaspäeval ja teisipäeval on 3 tundi, neljapäev ja nädalavahetus on vaba. Hageja avaldas, et ta töötab xx-xxxxxxxxxx ning töötasu on umbes 500 eurot kuus. Lisaks on hageja sissetulekuks töövõimetoetus 558 eurot ja puude toetus 41,68 eurot. Istungil avaldatu kohaselt on hageja sissetulekute suurus 1099,68 eurot kuus. Hageja avaldas, et tema igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 580 eurot, toidukulud 200 eurot, hügieenitarbed 30 eurot ja riided ja jalatsid 30 eurot, transpordikulud 8 eurot, sidekulud 23 eurot, ravimid 10 eurot, meelelahutus 15 eurot ja laenud 156 eurot. Istungil avaldatu kohaselt on hageja kulude suurus 1052 eurot kuus.
5.Kohus määras hagejale 23. mail 2023 tähtaja nõude aluseks olevate asjaolude välja toomiseks. Kohus selgitas hagejale, et kohus peab asja lahendmaisel arvestama ka hageja sissetulekutega. Kui hageja sissetulekud ületavad väljaminekuid ja vajadusi, siis ei esine alust hagi rahuldamiseks. Hagejal tuli selgitada, miks ei peaks kohus arvestama hageja sissetulekutega. Hageja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Lõige 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause). Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus. Tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel (Riigikohtu 3. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p-d 17 ja 18; 14. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p-d 14 ja 15).
8.Täisealine esimese astme üleneja sugulane on perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on mh ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab keskharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Täisealiseks 3 (4)
saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Eeltoodut arvestades peab hageja elatise saamiseks põhistama, millised on tema tavalist elulaadi arvestades tema vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavad kulutused. Kuna kostja hagile ei vastanud, siis ei pea hageja enda igapäevaseid vajadusi ja kulusid tõendama ning hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Hageja oli hagi esitamise ajal 19-aastane ning ta õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koolis kaugõppes. Kohus määras hagejale 23. mail 2023 tähtaja muu hulgas välja toomaks, millised igakuised kulud olid hagejal alates hagi esitamise kuust (novembrist 2022 kuni mai kuuni 2023) ning välja toomaks saadud töötasu igas kuu kohta eraldi (novembrist 2022 kuni maini 2023). Hageja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud. Kohus lähtub hageja poolt kohtuistungil avaldatust. Hageja avaldas kohtuistungil, et tema igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 580 eurot, toidukulud 200 eurot, hügieenitarbed 30 eurot ja riided ja jalatsid 30 eurot, transpordikulud 8 eurot, sidekulud 23 eurot, ravimid 10 eurot, meelelahutus 15 eurot ja laenud 156 eurot. Kohtuistungil avaldas hageja, et ta loobub transpordikulude suurusest, mis olid 100 eurot suvel, hageja transpordikulud on 8 eurot. Istungil avaldatu kohaselt on hageja kulude suurus 1052 eurot kuus. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on hageja sissetulekute suurus 1099,68 eurot kuus. Hageja käib paralleelselt õpingutega tööl ja suudab endale sissetulekut hankida. Ülalpidamise ulatust määrates tuleb arvestada hageja enda teenitud sissetulekutega ja saadud toetustega. Hageja sissetulekud ületavad hageja vajadusi ja väljaminekuid, mistõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hageja hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.