Rahuldada hageja lepingulise esindaja 14.04.2015 taotlus ringkonnakohtu 10.04.2015 istungi protokolli parandamiseks osaliselt ja asendada protokolli lk 2 sõnad „21 tunniga“ sõnadega „21 inimpäevaga“. Ülejäänud osas jätta protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
1(7)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing OK Katused (hageja) esitas 06.03.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühingu Cautor (kostja) vastu põhivõlgnevuse 8141,56 eurot ja viiviste 541,16 eurot, kokku 8682,72 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt Tallinnas Uustalu 4 asuva ehitise puitfassaaditööd alates 26.11.2012, mille kohta sõlmiti suuline töövõtuleping. Osaühing OK Katused teostas vastavaid töid perioodil 26.11.2012-14.03.2013 (sh 26.11.2012-14.12.2012; 14.12.2012-30.12.2012 ja 04.01.2013-13.03.2013). Enne 26.11.2012 teostas objektil töid kaks erinevat brigaadi. Hageja pidi vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele tegema töid nii palju kui konkreetse tähtaja jooksul suudab, sest hagejal oli teada lepingu täitmine Rootsis alates 15.03.2013. Kostja kontrollis töid väga detailselt, pärast mida toimus arve esitamine. Arve tuli tasuda arves osundatud tähtaja jooksul. Poolte vahel oli praktika, et kui tellija (kostja) saadetud ehituspäeviku kannet konkreetse päeva kohta ei vaidlustanud, koostaski hageja arve ja kostja tasus selle. Kahe viimase arve tasumise asemel hakkas kostja nõudma garantiid kõigile töödele, sh neile, mida hageja ei olnud teinud. Sellist kokkulepet varasemalt ei olnud. Kostjal on maksmata arve nr 201305 summas 7 081.56 eurot ning arve nr 201310 alusel 1 060 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on alati toimunud selliselt, et kostja on küsinud hagejalt hinnapakkumist ning hageja on selle kostjale seejärel esitanud. IB edastas 30.03.2012 e-kirjaga kostja esindajale hageja hinnapakkumise katuse ehitamiseks kokku summas 17 000 eurot, ilma käibemaksuta. 18.04.2012 saatis objektijuht IB kostjale edasi hageja teise hinnapakkumise, milles hageja pakkus hindadeks kuus eurot katuse ruutmeetri kohta katuse vana osa kordategemiseks ning 20 eurot ruutmeetri kohta katuse uue osa ehitamise eest. Kostja oli nõus, et hageja teostab esitatud eelarve raamides tööd. Märtsist maini 2013 suhtlesid kostja esindaja AD ja hageja esindaja OK seoses katuse läbijooksudega ning OK püüdis leida probleemile lahendust. Mais 2013, kui tööd olid endiselt lõpetamata, teatas hageja esindaja kostjale, et lahkub objektilt ning läheb Rootsi muud tööd tegema. Pärast seda hageja objektil rohkem töid ei teostanud (sh pärast kostja poolt hagejale täiendava tähtaja andmist). Kostja on aktsepteerinud kuute hageja poolt esitatud arvet (arved nr 201214, 201215, 201217, 201218, 201219 ja 2012303) ja tasunud hagejale kokku 30 067,36 eurot, seega hageja hinnapakkumistest ca poole suurema summa. Kostja ei ole aktsepteerinud ega tasunud 11.03.2013 ja 14.06.2013 arveid nr 201305 ja 201310, sest hageja on selles osas ületanud kokkulepitud eelarvet ning pole üldse teada, mille eest arved on esitatud. Maakohtu otsus 2(7)
Tsiviilasi nr 2-14-10326
3.Harju Maakohtu 11.12.2014 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus leidis, et asjas esitatud tõendid, sh ehituspäevik (kd I tl 19-23, 38-47) ja poolte kirjavahetus kinnitavad (vt nt tl 10-13, tl 86) pooltevahelise töövõtulepingu olemasolu. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks edasiulatuvalt nõustunud tasuma hagejale töömeeste tunnitasu 11,9 eurot/tund. Hageja 30.12.2012 e-kiri kostjale (kd I tl 196) ei kajasta ühelgi viisil kostja tahteavaldust hinnakokkuleppe aktsepteerimiseks. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest piisavalt selget kokkulepet töövõtulepingu järgse tasu osas. Poolte kokkuleppe puudumisele vaatamata hageja poolt mingite tööde teostamine ja kulude kandmine ei saa tõendada töövõtulepingu sõlmimist hageja viidatud tingimustel.
5.Maakohus asus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et töövõtuleping oli siduva eelarvega. 30.03.2012 ja 18.04.2012 lakoonilistest e-kirjadest (kd I tl 82-85) ei saa järeldada, nagu oleksid pooled sõlminud nende e-kirjadega siduva eelarvega töövõtulepingu. Samuti on kostja väited siduvast eelarvest vastuolus sellega, et kostja enda kinnitusel on ta aktsepteerinud kuute hageja poolt esitatud arvet ning on nende arvete alusel tasunud hagejale kokku 30 067,36 eurot (kd I tl 68), mis ka kostja enda kinnitusel ületab oluliselt nn siduva eelarvega määratud summa.
6.Kohus nõustus kostjaga selles, et kohtule esitatud tõendite alusel pole täpselt teada, mille eest on hageja esitanud käesolevas asjas nõude aluseks olevad arved nr 201305 ja 201310. Lisaks on maakohtu hinnangul vastuolulised hageja väited töövõtulepingu hinna osas. Hagiavalduses on hageja väitnud, et kogu töövõtulepingu hinnaks kujunes koos materjalide ja käibemaksuga 19 838,87 eurot (kd I tl 4). 04.06.2014 vastuse p-s 2.3. väidab aga hageja, et töövõtulepingu hind 19 838,87 eurot on üksnes tasu töö eest (kd I tl 109). Seega leiab hageja, et töö eest on kostja hagejale võlgu summa 8141,56 eurot, kuid ei ole oma väidet tõendanud. Kui hageja leiab, et pooltel oli kokkulepe arvete nr 201305 ja 201310 tasumiseks, tulnuks tal sellise kokkuleppe sõlmimist tõendada. Hageja viited töö vastuvõtmisele, ülevaatamisele ja sellele, et kostja pidanuks tööde lepingule mittevastavust täpselt kirjeldama, ei ole asjakohased.
7.Kohtu hinnangul ei saa ehituspäeviku kannetega tõendada kostja töölepingu järgset väidetavat võlga. Piiratud perioodi kohta koostatud ehituspäevik ei tõenda seda, milliste tööde tegemises ja millise hinna eest pooled kokkuleppe sõlmisid, seda enam, et hageja enda väitel lepiti töödes kokku jooksvalt. Ehituspäevik ei saa juba olemuslikult tõendada, milline oli poolte kokkulepe tööde eest makstava tasu kohta ega ka seda, kui palju on kokkulepitud tasust tasutud ja kui palju tasumata. Kuid isegi kui eeldada, et oleks tuvastatav poolte kokkulepe tunnitasu 11,9 eurot osas, ei klapi hageja väidetud töötundide arvu ja tunnitasu 11,9 eurot korrutis arvete nr 201305 ja 201310 summaga. Kuigi hageja tugineb seoses arvega nr 201305 ehituspäevikule alates 6. nädalast, ei ole 6. nädala ehituspäevikut kohtule üldse esitatud. Apellatsioonkaebus
8.Osaühing OK Katused vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Alternatiivselt palus hageja tühistada maakohtu otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
9.Hageja leiab, et kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates asunud ekslikule seisukohale, et tööde teostamine pole tõendatud. Ehitustööde päevikuid tõendavad päevikutes märgitud tööde teostamist. Muuhulgas on hageja esitanud kostjale päevikud ka arvetel nr 201305 ja 201310 3(7)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 kajastatud tööde kohta. Hageja on esitanud kostjale ka arve nr 201305 kohta selgituse (kd I tl 124). Kostja ei ole arvetele vastuväiteid esitanud ja on arvele vastavad tööd vastu võtnud (kontrollides vastavaid ehitustööde päevikuid). Arve nr 201310 osas hageja selgitab, et summa on saadud ristkorrutistehte abil suuliselt kokkulepitud tunnitasu järgides: 2000 x 9,275/ 21 = 883,3 euro x 1,2 = 1 060 eurot. Kui kohus oleks leidnud, et teatud osas, nt 6nda või 14nda nädala osas ei ole tööde teostamine päeviku puudumise tõttu tõendatud, oleks kohus pidanud hagi vähemalt osaliselt rahuldama. Arvestades, et ülejäänud nädalate osas on tööde teostamine ehituspäevikute kaudu tõendatud, ei olnud kohtul alust jätta hagejale vastava töö eest tasu välja mõistmata.
10.Samuti on kohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et poolte vahel puudus kokkulepe tunnitasu maksmiseks. Hageja ei ole kordagi väitnud, et 30.12.2012 e-kiri oleks ofert või sisaldaks hageja tahteavaldust tunnitasu kohaldamiseks. Kokkulepe tunnitasu maksmiseks oli suuline ning see oli saavutatud juba enne tööde teostamist. Kohus on jätnud tähelepanuta AD-i 17.12.2012 ekirja ja hageja väite, et tunnitasu maksmise kokkulepet poleks olnud, ei oleks kostjal olnud põhjust nõuda nimetatud e-kirjaga vastavat tabelit. Esitatud tõendite alusel on eluliselt usutav, et poolte vahel oli tunnitasu maksmise kokkulepe. Muu tunnitasu maksmine ei olnud olemuslikult võimalik.
11.Maakohus on ka üllatuslikult leidnud, et hagi ei ole võimalik rahuldada VÕS § 637 alusel. Kogu menetluse kestel ei ole olnud juttu VÕS § 637 alusel tasu arvestamisest. Hageja on läbivalt palunud tunnitasu alusel arvete tasumist ja kostja on läbivalt väitnud, et oli fikseeritud hinnakokkulepe. Kohus ei ole kordagi viidanud võimalikule vajadusele esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid teostatud töö turuväärtuse kohta.
12.Hageja on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja väited töövõtulepingu hinna osas on vastuolulised. Samas on kohus eiranud kostja positsiooni vastuolusid. Asjaolu, et hageja on menetluse kestel hinnatasu kokkuleppeid puudutavaid väiteid täiendavalt täpsustanud ja lisanud tõendeid, ei tähenda, et tema väited oleksid vastuolulised. Samas on kostja seisukohad makstud tasu osas menetluse kestel märkimisväärselt muutunud ega ole eluliselt usutavad. Samuti on kostja vähemalt kolm korda muutnud oma väiteid selle kohta, mis perioodil hageja objektil tegutses. Kohus on kostja seisukohtade vastuolud põhjendamatult tähelepanuta jätnud.
13.Lisaks on hageja seisukohal, et maakohtu järeldused töövõtulepingu eest makstud tasu osas on vastuolulised. Ühelt poolt on kohus tuvastanud, et pooltevaheline töövõtuleping kehtis perioodil 26.11.2012-14.03.2013. Samas on kohus aktsepteerinud kostja väidet, et ta on töövõtulepingu alusel tasunud hagejale 30 067,35 eurot. Ometi pole vaidlust, et hageja arved nr 201214 ja 201215 on tasutud juba 2012. a septembris ja oktoobris. Kostja poolt makstud tasu arvestades on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta hageja väited, et enne 2012. a novembrit tegutses hageja objektil eraldiseisva konsultatsioonilepingu alusel, osutades konsultatsiooniteenust, ning osa summadest ei ole makstud töövõtulepingu alusel. Vastustaja seisukoht
14.Osaühing Cautor vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi põhjendused 4(7)
Tsiviilasi nr 2-14-10326
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada oluliste menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viinud eelmenetluse läbi puudulikult.
16.Hageja põhinõue kostja vastu 8141.56 eurot koosneb arve nr 201305 järgi tasumata jäänud 7081.56 eurost ning arve 201310 järgi tasumata jäänud 1060 eurost. Viivise 541.16 euro nõudmisel tugineb hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 ja § 94. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu sellega, et hageja tegi kokkulepitud ehitustööd, kostja jättis aga nende eest tasumata.
17.Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud asjaolu, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ning et hageja on teostanud mingeid töid aadressil Uustalu 4, Tallinn ehitise katusetööde teostamiseks ajavahemikul 26.11.2012–14.03.2013 (maakohtu otsuse p 8). Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuli kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2008. a otsus kohtuasjas nr 32-1-80-08). Hageja väitel pidi ta kokkuleppe kohaselt teostama aadressil Uustalu 4 Tallinnas töid ajavahemikul 26.11.2012 kuni 14.03.2013, mis jagunes omakorda kolmeks etapiks. Hageja esitatud asjaoludel teostas ta objekti juurdeehitusel antud ajavahemikus järgmised tööd: termopuidust fassaadi ja tuulekastid, plekist akna ümbrised, katusekivid 15%, otsa viilu plekid, kamina korstna ümbrus ning vanal majal järgmised tööd: aluskatte (tagumine pool), soojustus 100mm (tagumine pool, roovituse, ventkorstnad, suure akna ümbruse, kaarvindskopi sarikad, rennid, lumetõkked, tihendid, kivipaneelid, mütsid, muud plekitööd, tuulekastid, kaarvindskopi termopuitlauad 90%. Hageja sõnul lepiti kokku etapid, tunnihind ja tööde teostamise aeg. Kostjale on tööd üle antud ja ta on hagejale kahe esimese etapi tööde eest arved ka tasunud. Kostja on nõustunud, et poolte vahel oli teiste töövõtulepingute hulgas sõlmitud kokkulepe ka Uustalu 4 Tallinnas asuva hoone katusetööde tegemiseks. Lepingu sõlmimine toimus kostja väitel hageja poolt hinnapakkumise esitamisega ning teostatud tööde eest arvete esitamisel on lähtutud hinnapakkumises esitatud hinnast (eelarve siduvuse põhimõte vastavalt VÕS § 639 lgle 1). Hageja on esitanud Uustalu 4 hoone katuse ehitamise ja renoveerimise eest kostjale kokku kaheksa arvet kogusummas 38 208.92 eurot. Kostja on aktsepteerinud kuute hageja poolt esitatud arvet (arved nr 201214, 201215, 201217, 201218, 201219 ja 2012303), mille alusel on kostja tasunud hagejale kokku 30 067.36 eurot. Vaidlusaluseid arveid ei ole tasutud, sest hageja 5(7)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 on selles osas ületanud kokkulepitud eelarvet (tasukokkulepet) ning pole üldse teada, mille eest arved on esitatud“ (tl 68, I kd). Seega on maakohus tuvastanud poolte vahel töövõtulepingu katusetööde tegemiseks, kuid samas ei ole maakohus välja selgitanud, milliste tööde tegemine konkreetselt töövõtulepingu alusel kokku lepiti, ega ka seda, mida hageja lepingu järgi tegelikult tegi. Olukorras, kus on tuvastatud pooltevaheline töövõtulepingu sõlmimine, ei ole antud asjaolude tuvastamata jätmiseks piisav maakohtu üldsõnaline põhjendus, mille kohaselt ei ole töövõtujärgset kokkulepet konkreetsete tööde osas võimalik tuvastada tõendamatuse tõttu. Hageja on kohtu ette toonud tööde loetelu, mis tuli kokkuleppe kohaselt ajavahemikul 26.11.2012 kuni 14.03.2013 teostada ning menetluse käigus selgitanud, et arvete nr 201305 ja 201310 järgi maksmata jäänud tasu hõlmas fassaaditöid ja kaarelementi (puusepatööd). Maakohus on leidnud, et kostja vastuväide töövõtulepingu siduva eelarve kohta tõendamist ei leidnud ning kostja on tasunud arvete nr 201214, 201215, 201217, 201218, 201219 ja 201303) alusel hagejale kokku 30 067.36 eurot, kuid otsusest ei selgu, milliste tööde eest on tasutud, kas nende hulgas on fassaaditööd ja kaarelement (puusepatööd) ning kas need tööd on töövõtulepingu esemeks. Kolleegium leiab, et kui pooled iseenesest ei vaidle töövõtulepingu sõlmimise üle, ei ole võimalik ilma tuvastamata, milles konkreetselt kokku lepiti, anda hinnangut sellele, kas kostja on lepingut nõuetekohaselt täitnud või on seda rikkunud.
17.Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus tuvastanud, milline oli lepingu esemeks olnud tööde lepingujärgne maksumus, st hind. Ühelt poolt on maakohus leidnud, et hageja ei ole tõendanud kokkulepet tunnihinna 11.9 eurot tund kohta, teisalt on pidanud tõendamata ja vastuoluliseks ka kostja väidet siduvast eelarvest, sest kostja enda kinnitusel on ta aktsepteerinud kuute hageja poolt esitatud arvet, mille alusel tasutud 30 067,36 eurot ületab ka kostja enda kinnitusel nn siduva eelarvega määratud summa. Samas ei selgu otsusest, kas see ongi lepingu hind. Kolleegiumi märgib, et kui kohus selget tasukokkulepet ei tuvastanud, kuulub vastavalt VÕS § 637 lg-le 1 tasukokkuleppe puudumise korral maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
18.Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus välja selgitanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju selle eest tasu saama ega ka seda, mida hageja tegelikult tegi ja mille eest on kostja talle tasunud. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded olulises osas täitmata ning asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata, siis tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
19.Hageja esindaja on esitanud 10.04.2015 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse. Hageja palus teha protokollis järgmised parandused: 1) asendada „21 tunniga“ sõnadega „21 inimpäevaga“; 2) lisada täpsustus, et „Lisaks on üks pakkumine pleki kohta, kuid minu klient valtsplekitöid üldse ei teinud; 3) lisada täpsustus, et hageja on tööde eest saanud ca 10 000 eurot, mitte 10 000 eurot; 4) lisada täpsustus, et arve nr 214 on arve lõpuga nr 214. Kostja vaidles hageja taotlusele vastu. Kostja ei mäleta, et istungil oleks olnud juttu sellest, et mingi pakkumistest oleks tehtud konkreetselt pleki kohta või et oleks räägitud midagi valtsplekitöödest. Kostja leidis, et protokoll kajastab istungil räägitut õigesti ning selle muutmine hageja soovitud viisil moonutaks istungil tegelikult öeldut. Ülejäänud hageja parandusettepanekute osas kostjal vastuväiteid ei ole, kuna need ei muuda sisuliselt protokollis kajastatut. Samas ei pea kostja muudatusettepanekuid ka nii olulisteks, et protokolli tuleks tingimata parandada. TsMS § 50 lg 1 sätestab, mis peab olema kajastatud menetlustoimingu protokollis. Protokoll kajastab menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Ringkonnakohus peab põhjendatuks parandada 10.04.2015 kohtuistungi protokolli osaliselt ja asendada „21 tunniga“ sõnadega „21 inimpäevaga“. Hageja 6(7)
Tsiviilasi nr 2-14-10326 esindaja ülejäänud parandusettepanekutega jätab kolleegium arvestamata, kuna need ei mõjuta asja lõpplahendust. Protokoll kajastab adekvaatselt poolte kohtuistungil avaldatud seisukohti.
20.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.