Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-14-10326

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue Osaühing XXXX(hageja) esitas 06.03.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ XXXX (kostja) vastu põhivõlgnevuse 8 141,56 eurot ja viiviste 541,16 eurot, kokku 8 682,72 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt Tallinnas XXXX asuva ehitise puitfassaaditööd alates 26.11.2012, mille kohta sõlmiti suuline töövõtuleping. OÜ XXXX teostas vastavaid töid perioodil 26.11.2012-14.03.2013, nimetatud periood jagunes omakorda kolmeks etapiks: 26.11.2012–14.12.2012; 14.12.2012–30.12.2012 ja 04.01.2013–13.03.2013. Enne 26.11.2012 teostas objektil töid kaks erinevat brigaadi. Hageja pidi vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele tegema töid nii palju kui konkreetse tähtaja jooksul suudab, sest hagejale oli teada uue lepingu täitmine Rootsis alates 15.03.2013. Kostja kontrollis töid detailselt, pärast mida toimus arve esitamine. Arve tuli tasuda arvel osundatud tähtaja jooksul. Poolte vahel oli praktika, et kui kostja saadetud ehituspäeviku kannet konkreetse päeva kohta ei vaidlustanud, koostaski hageja arve ja kostja tasus selle. Kahe viimase arve tasumise asemel hakkas kostja nõudma garantiid kõigile töödele, s.h neile, mida hageja ei olnud teinud. Sellist kokkulepet varasemalt ei olnud. Kostjal on maksmata arve nr 201305 summas 7 081,56 eurot ja arve nr 201310 alusel 1 060 eurot, kokku 8 141,56 eurot. Nõue ongi kujunenud sellest, et tavapärase praktika järgi tegutsedes täitis hageja oma kohustused ja andis tööd tavapärase praktika kohaselt kostjale üle (esitas reedeti nädala jooksul tehtud ehituspäeviku vastavad väljavõtted – kostja neid kunagi ei vaidlustanud) ning koostas seepeale tavapärase praktika järgi ka arved, kuid kostja jättis viimaste tööde eest esitatud arve 201305 maksmata, mistõttu ei esitanud hageja koheselt ka arvet 201310, ehkki alus arve esitamiseks vastuvõetud tööde näol oli olemas. Kostja ei ole keeldunud tööde vastuvõtmisest. Hageja on seisukohal, et suuline ja tähtajaline töövõtuleping on kehtiv ja hageja poolt kohaselt täidetud, tööd on kostja poolt vastu võetud ja tasutud, välja arvatud tasumata arved (nr 201305 ja 201310), milliste sissenõutavaks muutumise kuupäevadeks tuleb lugeda vastavalt 12.03.2013 ja 21.06.2013. Kostja ei ole kunagi keeldunud nimetatud tööde vastuvõtmisest ja selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Töö üleandmine oli kokku lepitud ning see oli töö omadustest tulenevalt tavaline.

2 (8)

2-14-10326 Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on alati toimunud selliselt, et kostja on küsinud hinnapakkumist ning hageja on selle kostjale seejärel esitanud. XXXX edastas 30.03.2012 e-kirjaga kostja esindajale hageja hinnapakkumise katuse ehitamiseks kokku summas 17 000 eurot. Objektijuht XXXX saatis 18.04.2012 kostjale edasi hageja teise hinnapakkumise, milles hageja pakkus hindadeks kuus eurot katuse ruutmeetri kohta katuse vana osa kordategemiseks ning 20 eurot ruutmeetri kohta katuse uue osa ehitamise eest. Kostja oli nõus, et hageja teostab esitatud eelarve raamides tööd. Märtsist maini 2013 suhtlesid kostja esindaja XXXX ja hageja esindaja XXXX seoses katuse läbijooksudega ning viimane püüdis leida probleemile lahendust. Mais 2013, kui tööd olid endiselt lõpetamata, teatas hageja esindaja kostjale, et lahkub objektilt ning läheb Rootsi muud tööd tegema. Pärast seda hageja objektil rohkem töid ei teostanud (s.h pärast kostja poolt hagejale täiendava tähtaja andmist). Kostja on aktsepteerinud kuute hagejapoolt esitatud arvet (arved nr 201214, 201215, 201217, 201218, 201219 ja 2012303) ja tasunud hagejale kokku 30 067,36 eurot, seega hageja hinnapakkumisest ca poole suurema summa. Kostja ei ole aktsepteerinud ega tasunud arveid nr 201305 (11.03.2013) ja nr 201310 (14.06.2013), sest hageja on selles osas ületanud kokkulepitud eelarvet ning pole üldse teada, mille eest arved on esitatud. Kostja peamine vastuväide hagile on, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelises suulises töövõtulepingus kokkulepet avatud eelarveks ja tunnitasu maksmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuistungil, 13.10.2015, täpsustas kostja, et vaidlus on ka selles, milliseks perioodiks on sisuline leping sõlmitud. Tegemist on tähtajatu lepinguga. Kostja pole hagejaga tasu kokkulepet sõlminud. Praktiline tööde lõppemine oli märtsis 2013. Hageja sõnul oli väidetav tööde eelarve ületatud juba siis, kui hageja esitas teise arve. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et eelarvet ei olnud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

3 (8)

2-14-10326 objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Asjas puudub vaidlus, et: - poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping Tallinnas XXXX asuva ehitise katusetööde tegemiseks (tl 3, tl 68-69; I kd); - hageja teostas kostja objektil asukohaga XXXX, Tallinn, ehitustöid muu hulgas perioodil 26.11.2012-14.03.2013; - hageja on ehitustööde teostamise eest esitanud kostjale arved nr 201214, 201215, 201217, 201218, 201219, 2012303, milliseid kostja on aktsepteerinud ja mille alusel on kostja tasunud hagejale kokku 30 067,36 eurot; - hageja on ehitustööde teostamise eest esitanud kostjale arved nr 201305 ja 201310, millised kostja on jätnud hagejale tasumata. Pooltel on vaidlus suuliselt sõlmitud töövõtulepingu oluliste tingimuste osas: - lepingu perioodi üle; - töövõtulepingu eelarve ja selle siduvuse või mittesiduvuse üle; - teostatud tööde eest esitatud arvete nr 201305 ja 201310 tasumise kohustuse ja tasu arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping Tallinnas XXXX asuva ehitise katusetööde tegemiseks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Ka töövõtulepingu korral peab tehtud töö VÕS § 641 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele, s.h kvaliteedi osas. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiku tööd tavaliselt kasutatakse.

4 (8)

2-14-10326

Pooled ei ole sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, millest nähtuks poolte kokkulepitud asjaolud, s.o konkreetselt tehtav töö ja selle maht, kvaliteedinõuded, lepingu tähtaeg, eelarve ja maksmise tingimused. Hageja käsituse kohaselt sõlmisid pooled suulise ja tähtajalise töövõtulepingu XXXX asuva ehitise puit- fassaaditöödeks alates 26.11.2012, kusjuures hageja pidi perioodil 26.11.2012 –14.03.2013 tegema töid nii palju kui jõuab. Kohus leiab, et hageja poolt ehitustööde teostamine on tõendatud muu hulgas kostja esitatud pretensiooniga, milles kostja kinnitab hageja poolt katuse- ja fassaaditööde teostamist Tallinnas XXXX objektil kuni 2013.a veebruarini (I kd, tl 10). Hageja sõnul ei võimaldanud katuse seisukord lepingu hinda ette kokku leppida, kuid lepiti kokku tööde etapid, tasustamine tunnihinna alusel ja tööde teostamise aeg. Hageja väitel oli poolte vahel väljakujunenud praktika, et kokkulepped olid suulised, tööd võeti tellija poolt vastu ja seejärel tasuti arved. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ja kostja vahel alates aastast 2009 olnud sõlmitud mitu töövõtulepingut, mille raames kostja on tellinud hagejalt erinevatele hoonetele katuse ehitamise. Lepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel on kostja sõnul alati toimunud selliselt, et kostja on küsinud hagejalt hinnapakkumist ning hageja on selle kostjale seejärel esitanud. Lähtudes esitatud hinnapakkumisest on hageja esitanud tegelikult teostatud tööde osas arveid, mille kostja on tööde ülevaatamise järgselt tasunud. Lähtutud on hinnapakkumises esitatud hinnast (eelarve siduvuse põhimõte vastavalt VÕS § 639 lg-le 1). Kuivõrd hageja teostatud tööd ei ole olnud suuremahulised, ei ole kostja väitel pooled muid kirjalikus vormis täiendavaid kokkuleppeid sõlminud. Poolte kokkulepped moodustavad kostja arvates hageja hinnapakkumised ning hinnapakkumistest ja tegelikult teostatud töödest lähtuvad arved, kusjuures hinnapakkumine tähistab tööde eelarvet. Kohus loeb teostatavate tööde kokkulepitud perioodiks hageja poolt väidetud 26.11.2012– 14.03.2013. Ligikaudselt sellisele ajavahemikule on viidanud ja seda tunnistanud ka kostja hagejale esitatud pretensioonis. Hageja nimetatud perioodist hilisem töötamine vaidlusalusel objektil ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtuleping oli siduva või mittesiduva eelarvega ning kas sellest tulenevalt on hagejal kui töövõtjal õigus nõuda kostjalt hagi aluseks olevate arvete tasumist. Kostja läbivaks seisukohaks on, et hageja on ületanud kokkulepitud eelarvet, mistõttu ei kuulu hageja poolt tehtud töö tasustamisele. Kostja on viidanud kolmele hinnapakkumisele. Oma arvutustes tugineb kostja 18.04.2012 hinnapakkumisele (I kd, tl 85). VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Eelduslikult on eelarve töövõtjale siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama. Hageja on väitnud, et pooled ei leppinud kokku ei töövõtulepingu hinnas ega ka konkreetsetes töödes, mida hageja töövõtjana pidi teostama. Hageja sõnul pidi ta teatud perioodil tegema nii palju töid, kui võimalik. Hageja hinnangul ei kinnita kostja viidatud 27.03.2012, 30.03.2012 ja 18.04.2012 hinnapakkumised, et pooled oleksid hinnapakkumiste alusel töövõtulepingu sõlminud. Kostjale esitatud ehitustööde päevikust nähtub, et hageja on teostanud kostja objektil ka erinevaid fassaaditöid, mistõttu ei saanud 18.04.2012 hinnapakkumine olla töövõtulepingu eelarveks. Hageja on kostjale tehtud tööde eest esitanud kaheksa arvet. Kuus arvet, mis kogusummas ületavad oluliselt kostja väidetava hinnapakkumise, on kostja hagejale tasunud. Kui eelarve on siduv, siis tuleb eelarve suurenemine eraldi kokku leppida. Asjas puuduvad tõendid poolte kokkuleppe kohta eelarve suurendamiseks. Fassaaditööde tegemist hageja poolt kinnitab kostja 13.05.2013 esitatud pretensioon (I kd, tlk 10) ja kostja vastus hagi terviktekstile (p 1.5). Kostja väidet poolte vahel väljakujunenud praktika kohta (tööde teostamine eelneva hinnapakkumise alusel ja ulatuses)

5 (8)

2-14-10326 ei toeta ka kohtule esitatud 27.03.2011 hinnapakkumine (I kd, tl 72), millest nähtuvalt on hinnapakkumine umbmäärane ja lõpuni arvutamata („Lõin natuke jämedalt tööde ja materjalide maksumust punase maja katuse renoveerimiseks“. „Kaarelement jäi veel arvestamata, sest lõpuni ei ole kindel tema saatus“). Kohtu hinnangul väljendub siduvas eelarves töövõtjale makstav tasu lõplikul kujul. Sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest (nt materjalikulukusest) väljendub siduvas eelarves töövõtja tasunõude suurus ning töövõtjale hüvitamisele kuuluvate kulutuste maksimumsumma. Mittesiduv eelarve kujutab endast töövõtjale makstava tasu suuruse eeldatavat kalkulatsiooni eelarve koostamise hetkel ning töövõtjale makstava tasu lõplik suurus selgub alles tegelike tööde mahu ja töövõtja tegelike kulude alusel. Pooled ei vaidle selle üle, et arved tuli esitada vastavalt tegelikult teostatud tööle ja kui kostja oli tööd aktsepteerinud, siis tasus ka arved. Kohtu hinnangul ei ole lepingu tõlgendamisel võimalik järeldada, et pooled sõlmisid siduva eelarvega lepingu, kuna kostja on kuute hageja poolt esitatud arvet aktsepteerides tasunud hagejale väidetavast hinnapakkumisest oluliselt suurema summa. Hageja sai kostja sellisest käitumisest mõistlikult eeldada, et kokkulepitud perioodil teostatavate ehitustööde tegelikud mahud selguvad tööde käigus. Juhul, kui kostja ei nõustunud hageja arvetega, oleks kostja pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima juba siis, kui kostja arvestuse kohaselt eelarve täitus. Töövõtuleping on tasuline leping ja töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine. Tellija põhikohustuseks on aga töö eest tasu maksmine. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist ning selle nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud sellele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku. Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb selgeks teha, milliste tööde eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Kostja ei ole vaidlusaluseid arveid tasunud põhjendusel, et hageja on selles osas ületanud kokkulepitud eelarvet (tasukokkulepet), samuti pole teada, mille eest arved on esitatud. Hageja on kohtu ette toonud tööde loetelu (I kd, tlk 4) ja selgitanud, et kostja poolt maksmata arved nr 201305 ja 201310 hõlmasid fassaaditöid ja kaarelementi (puusepatööd), (tööde loetelus esimesena ja viimasena nimetatud). Kostja ei ole hageja loetletud töödele vastu vaielnud. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid eelarve suurendamises ja lisatööde eraldi tasustamises kokku leppinud. Seega loeb kohus fassaaditööd ja kaarelementi puudutavad puusepatööd poolte vahelise töövõtulepingu esemeks. Hageja esitas nimetatud tööde eest arved nr 201305 ja 201310 kirjeldusega „katusetööd materjalidega“. Arvetel puudub muu täpsem kauba või teenuse kirjeldus (tl 16-17, I kd). Kostja on vaidlustanud nende arvete aluseks olevate tööde tegemise ja nende vastuvõtmise, kuna pole teada, mille eest arved on esitatud (tl 68, I kd). Hageja on menetluses läbivalt selgitanud, et tööd, mille eest hageja arvete nr 201305 ja 201310 alusel tasumist nõuab, on kajastatud ehituspäevikus. Kostja on regulaarselt hagejalt nõudnud ehituspäevikute esitamist ning need on kostjale esitatud. Kohtu hinnangul puudub hagejal suulise lepingu korral võimalus tehtud tööde mahtu tõendada teisiti, kui ehituspäevikutega. Selliselt on pooled toiminud ka eelnevalt esitaud arvete tasumisel. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millise pooltevahelise kokkuleppe alusel ja milliste tööde eest on ta tasunud hageja esitatud kuus arvet, sealhulgas väidetavalt siduvat eelarvet ületava summa. Kostja ei ole arvete aluseks olevate ehituspäevikutes loetletud tööde tegemist vaidlustanud ega tööde eest tasumist tõendanud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks kordagi hagejat teavitanud puudustega tehtud töödest või asjaoludest, mis tuleks ümber teha või, et mingid tööd ei ole lõpuni tehtud või vastuvõetavad. Kostja esitas alles 13.05.2013 pretensiooni katuse- ja fassaaditööde nõuetekohaseks lõpetamiseks. Kohus leiab esitatud tõendeid kogumis hinnates ja poolte varasemat käitumist arvestades ning lepingut tõlgendades, et pooled leppisid töövõtulepingus kokku selliselt, et töövõtjale makstav tasu

6 (8)

2-14-10326 sõltus tegelikust tööde mahust ja kulukusest ning sellest tulenevalt on hagejal kui töövõtjal õigus nõuda kostjalt tasumist vaidlusaluste arvete aluseks olevates ehituspäevikutes loetletud tööde eest. Kostja ei ole väitnud, et tööpäevikutes kajastatud töid ei ole tehtud või, et kostja ei ole nende tööde tegemist soovinud. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus töövõtulepinguga kokkulepitud tasu suuruse osas, siis järgnevalt hindab kohus tasu suuruse kindlakstegemise eesmärgil poolte vahel toimunud lepingueelseid läbirääkimisi ja tõlgendab suuliselt sõlmitud töövõtulepingut VÕS § 29 mõistes. VÕS § 14 lg 1 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohtu hinnangul on töövõtulepingu alusel töö tegemise eest tasu saamise näol tegemist lepingu olulise tingimusega, mille vastu oli hagejal huvi lepingu sõlmimisel. Kuivõrd pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, siis ei ole kohtul võimalik üheselt kindlaks teha, millises tasus pooled lepingueelsetes läbirääkimistes kokku leppisid. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Hageja on menetluses väitnud, et poolte kokkuleppel toimus tööde eest tasumine tunni hinna alusel (I kd, tlk 39-46) tunnihinnaga 11,9 eurot tund. Kostja on eelnevalt hagejale sellise tasu arvestamise alusega esitatud arved tasunud. Kokku on kostja hagejale tasunud 30 067,36 eurot, s.o oluliselt suuremas summas, kui kostja käsituse kohaselt eelarve ette nägi. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud poolte kokkulepet arvete edasiseks tasumiseks samal põhimõttel. Kohus leiab, et, juhul, kui kostja hinnangul olid pooled tasu osas hageja väidetust erinevalt kokku leppinud, oli kostja kohustus seda tõendada. Kostja ei ole poolte vahel teistsuguse kokkuleppe olemasolu tõendanud. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kohtu tuvastatud asjaolu töövõtulepingu mittesiduva eelarvega sõlmimise kohta, asub kohus seisukohale, et tööde eest tasumine toimus tunni tasu alusel ning tegelikult teostatud tööde eest. Eelöeldut toetab ka kostja poolt pidev huvi tundmine ehituspäevikute ja tunnitasu arvestuse kohta. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kostjale on tööd üle antud ehituspäevikute kostjale andmisega. Selline käitumine oli asja materjalidest nähtuvalt poolte vahel tavaline käitumine, millele järgnes kostja poolt arvete tasumine. Seega sai hageja lugeda tehtud tööd kostja poolt vastu võetuks. Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8 141,56 eurot viivisenõue võlaõigusseaduses sätestatud määras, mis hagi esitamise aja seisuga on 541,16 eurot. Hageja

7 (8)

2-14-10326 taotlusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv viivis võlaõigusseaduses sätestatud määras, kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.