Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuli 2023, Narva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-23-8610 J V hagi A V vastu abielu lahutamise nõudes
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised
Hageja: J V (ik XXX); elukoht XXX Kostja: A V (ik XXX); elukoht XXX
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
J V esitas 8. juunil 2023 Viru Maakohtule A V vastu hagi abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 16.05.2018 Tallinna Perekonnaseisuametis (tõend nr 49-2023/12626. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte suhted aasta pärast abiellumist. Kostja lubas pärast abiel-
2-21-5754 lumist kolida Sillamäelt Tallinna, kus elas hageja. Vaatamata lubatustele ta seda ei teinud. Mõnda aega elas hageja kostja juures Sillamäel, kuid kolis siis üksinda Tallinnase tagasi. Pooled on teineteisest võõrandunud. Hageja püüdis kaks korda lahutada abielu perekonnaseisu ametis, kuid kostja määratud ajaks kohale ei tulnud. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Kohus kuulas pooled ära telefoni teel. Ärakuulamisel jäi J V lahutusavalduse juurde ja kinnitas ka soovi muuta perekonnanimi ja taastada endise nimi M vastu. A V ärakuulamisel abielu lahutamise vastu ei vaielnud.
Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja väitel on pooled pikaajalise lahuselamisest teineteisest võõrdunud. Hageja on kindlameelsel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte abielu taastada ei ole võimalik. Kostja ärakuulamisel hagiavalduses esitatud asjaolusid ei vaidlustanud ning abielu lahutamise vastu ei vaielnud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus on seisukohal, et abielu lahutamise eeldused täidetud. Nimeseadus (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub taastada pärast lahutust tema lahutatava abielu eelne perekonnanimi M. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning taastab hageja abielueelse perekonnanime M. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.