Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-23-7469 (digitaalne menetlus) 14. juuli 2023, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
J K hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes 3500 eurot Hageja J K (isikukood XXX) Kostja A K (isikukood XXX) Hagimenetlus 13.07.2023 kohtuistungil
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
Tsiviilasi nr 2-23-7469
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Viru Maakohtule 22. mail 2023 esitatud hagiavalduses (dtl 1-3) nõuab hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmis Jõhvi Vallavalitsus poolte abielu 3. augustil 2022. Kostja peksis hagejat järjepidevalt, ei taganud perekonda. Avaldas igasugust psühholoogilist survet. Abielusuhted on lõppenud 2023. a märtsis. Kostja töötab Soomes ja ei soovi lahutada abielu, ei ole nõus tulema Eestisse. Ühiseid lapsi abikaasadel ei ole. Pärast abielulahutust soovib hageja taastada neiupõlvenime K.
1.Kostja teatas kohtule 9. juunil 2023 edastatud e-kirjas (dtl 22), et on nõus abielu lahutamisega, kuid Eestisse tulla 13.07 ta ei saa.
1.Kostja 13. juulile 2023 algusega kl 11.00 määratud kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast on teadlik. Hageja taotlusel lahendas kohus asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. 2.Kohtuistungile ilmunud hageja jäi oma nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja soovib abielu lahutada. Hageja selgitas, et enne abielu sõlmimist tundis ta abikaasat umbes seitse kuud, kõik oli hästi. Ent pärast abielu sõlmimist tuli välja, et kostja kuritarvitab alkoholi, korduvalt kasutas hageja suhtes vägivalda ja psühholoogilist survet. Kui enne abielu pidas kostja hagejat ülal, siis peale abielu enam mitte. Hageja püüdis teada saada, mis viga. Kostja selgitas oma muutunud käitumist sellega, et väsib tööl, aga hageja takistab tal lõõgastuda. Abikaasadel ühiseid lapsi ei ole. Lähisuhet abikaasadel ei ole alates 2023. a märtsist. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada ei ole võimalik. Hageja kinnitas kohtule, et pärast abielulahutust soovib hageja taastada neiupõlvenime K. 3.Kohus proovis kuulata kostja isiklikult ära, helistades talle kohe pärast kostja ja kohtuistungisekretäri vahelist vestlust 9. juunil 2023, kuid telefonitoru kostja enam ei võtnud. Ka 2(4)
Tsiviilasi nr 2-23-7469
püüdis kohus korduvalt pärast seda võtta kostjaga ühendust telefoni teel. Kutsuvat tooni ikka kostus, millest on järeldada, et telefon töötab, ei ole välja lülitatud, aga kostja ei vastanud ega helistanud tagasi. Samuti kirjutas kohtunik kostja e-posti aadressil XXX, kutsudes võtma kohtunikuga ühendust, et kohtunik saaks teda isiklikult ära kuulata, kuid kostja kohtule ei vastanud ega helistanud.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära hageja selgitused, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks (dtl 4), et Jõhvi Vallavalitsus on registreerinud poolte abielu 3. augustil 2022. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas abikaasa vastu hagi abielu lahutamise nõudes. Kostja teatas kohtule, et on abielu lahutamisega nõus. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt, millele vastu kostja ei vaielnud, peksis kostja hagejat järjepidevalt, ei taganud perekonda, avaldas igasugust psühholoogilist survet. Abielusuhted on lõppenud 2023. a märtsis. Ühiseid lapsi abikaasadel ei ole. Hageja on seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, neid taastada ei ole võimalik. Kohtul ei õnnestunud kostjat isiklikult ära kuulata, küll aga kostja teatas kohtule kirjalikult ja kinnitas kohtuistungisekretäriga vesteldes, et on abielu lahutamisega nõus. Kohtul on järeldada, et poolte abielulised suhted lõppesid 2023. a märtsis. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu, hagejal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja käitus hageja suhtes vägivaldselt (kostja ei esitanud hagejapoolse sellekohase väite peale vastuväidet mitte), hageja ei soovi abielulisi suhteid jätkata ja nõuab abielu lahutada, on tegemist kaalukamate asjaoludega abielu lahutamiseks. Võttes arvesse, et: - kostja käitus hageja suhtes vägivaldselt; - pooltel puudub abieluline kooselu; - abikaasadel ühiseid lapsi ei ole; - hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada, 3(4)
Tsiviilasi nr 2-23-7469
siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Hageja on taotlenud pärast abielulahutust taastada neiupõlvenime K, seega taastatakse hagejal esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi K.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus edasi jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.