lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-8464/5

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 11.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-8464/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
913
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-23-8464

Otsuse avalikult tegemise aeg

teatavaks 11. juuli 2023, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

G E hagi H K vastu elatise nõudes

Hagihind

1800 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: G E (ik xxx, elukoht xxx) Hageja volitatud esindaja: S E (ik xxx, e-post: xxx ) Kostja: H K (ik xxx, aadress xxx ) Lihtmenetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada G E hagi.
2.Välja mõista H K`lt elatis G E kasuks alates 12.06.2023 summas 200 eurot kuus, kuni G E poolt xxx lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui G E 21. aastaseks saamiseni.
3.Elatis tasuda igakuiselt G E arvelduskontole selgitusega: „elatis”. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt õpib hageja xxx 12 klassis. Tulemas on riigi- ja autokooli eksamid ning hagejal ei ole võimalust tööl käia. Peale gümnaasiumi lõpetamist läheb hageja õppima xxx. Hageja palub välja mõista elatise alates 12.06.2023 200 eurot kuus kuni hageja 21 aastaseks saamiseni. Kostja tasub elatise võlgnevust minimaalselt. Kostja töötab xxx ja saab ümbrikupalka+eraotsad, kuna xxx kaubik on 24/7 tema käsutuses ja seisab tal hoovis.

KOSTJA VASTUS

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja õpingud algavad 01.09.2023 ning vähemalt selle ajani on tal võimalik teenida tulu. Lisaks ei saa nõuda elatist pikemaks perioodiks kui gümnaasiumi lõpetamiseni ning kas õpinguid veel jätkatakse või mitte ning millal ja kus on teadmata ning hüpoteetiline. Eelduslikult lõpetatakse õpingud 30.06.2024. Kostjal on lastest ülalpidamisel lisaks T K. Kostjal on tänaseks elatisevõlgnevus (sh hageja ees kokku ca 25000 eurot, sh elatisabi d võlgnevus üle 4000 eurot). Igakuiselt tasutav elatisvõlgnevus katab hageja vajadused ning seda vähemalt õpingute jätkumise ajal. Hageja vajadused ei ole tõendatud ning on ilmselgelt kunstlikud ja ülepaisutatud. Kostja tööandjaks on xxx ja töötasuks miinimumtöötasu. Hageja vajaduste katteks on mõeldud ka riiklik lapsetoetus 80 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Arvestades hagi hinda 1800 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise 200 eurot kuus. Kostja ei ole nõus elatist tasuma. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on kohustatud ülalpidamist andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hagile on lisatud xxx tõend, mille kohaselt õpib hageja 11 klassis ja eeldavalt lõpetab gümnaasiumi juunis 2024.
4.Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulutused on kokku 438, 45 eurot kuus. Hagile on lisatud igakuiselt makstavad arved ja ostutšekid. Alates
1.jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Elatis on alates 01.04.2023.a 260,

eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Järelikult nõuab hageja elatist väiksemas ulatuses, kui on pool hageja kulutustest ja PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse

kindlaksmääramisel on arvestatud asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega (hageja viide lapseteotusele).

5.Kinnisvara ja mootorsõidukeid kostjale ei kuulu ning kostja väitel on tema töötasuks miinimumpalk, mis on 2023 aastal 725 eurot. Hagile lisatud tõendist nähtub, et teise vanema sissetulek on 792 eurot, so. praktiliselt samas suurusjärgus kui hagejal. Kostja väited, et igakuiselt tasutav elatisvõlgnevus katab hageja vajadused, on asjakohatud. Elatise võlgnevus ja jooksva elatise tasumine on erinevad kohustused. Lisaks tasutakse elatist kas seaduse või kohtulahendiga kindlaks määratud suuruses perioodiliste maksetena. Ülalpeetava vajaduste rahuldamine ei saa sõltuda sellest, millisel ajal ja mis suuruses suudab kohtutäitur elatise võlgnevuse kohustatud vanemalt sisse nõuda.
6.Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul on hageja võimeline tasuma igale lapsele elatist 200 eurot kuus ning kostja sissetulek (725 eurot kuus) võimaldab kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo 2-16-2343 p 13). Kostja vastusest ei nähtu, et kostja ei oleks suuteline raha teenima, või, et kostja teine laps (Timo K) jääks hagejale nõutud ulatuses elatise tasumisel vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal menetluskulusid ei ole ning seega ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja