Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-2697
Kohtuasi
X avaldus C-ga (C) kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks ning Q vastuavaldus C-ga kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.07.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja/vastuavalduses puudutatud isik II: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Puudutatud isik I: C (isikukood XXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II/vastuavalduses avaldaja: Q (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Robert Sarv Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebusele lisatud täiendav dokumentaalne tõend vastu võtmata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.07.2022 määrus osaliselt resolutsiooni punktide 4.1 – 4.4 osas ning teha selles osas uus määrus, millega määrata lapse isa suhtluskord lapsega selliselt, et laps veedab isaga üle nädala reedest pühapäevani ööbimisega nii, et isa võtab lapse ema elukohast reedel kell 19.00 ning toob lapse ema elukohta tagasi pühapäeval kell 17.00. Samuti tühistada Harju Maakohtu 06.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 4.8 ja määrata selle sõnastus järgmiselt: Juhul kui laps haigestub, teavitab vanem teist vanemat lapse haigestumisest viivitamatult. Lapse eest hoolitseb haigestumise korral vanem, kelle juures laps suhtlemise korra järgselt viibib. Haigestunud laps viibib vanemaga kuni arsti poolt soovitatud ajani. Ära jäänud suhtlemise korra päevi ei asendata, välja arvatud juhul, kui lapse haigestumist pole kinnitanud perearst või kui see ei nähtu portaalist digilugu.ee.
3.Asendada Harju Maakohtu 06.07.2022 määruse resolutsiooni punktis 4.7 märgitud aastaarv 2023 aastaarvuga 2024 ning parandada Harju Maakohtu 06.07.2022 määruse resolutsiooni punktis 4.6 esinev viga ning määrata punkti 4.6 sõnastuseks: paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaritul aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) emaga.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 06.07.2022 määrus muutmata.
5.1.Laps veedab isaga üle nädala reedest pühapäevani ööbimisega nii, et isa võtab lapse ema elukohast reedel kell 19.00 ning toob lapse ema elukohta tagasi pühapäeval kell 17.00.
5.2.Lapsel on õigus eemalolevale vanemale helistada (videokõne). Kui vanemad ei lepi kokku täpses ajavahemikus, siis toimub kõne kella 19.00-19.30.
5.3.Paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaritul aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord.
5.4.Alates 2024. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 31.05 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord.
5.5.Juhul kui laps haigestub, teavitab vanem teist vanemat lapse haigestumisest viivitamatult. Lapse eest hoolitseb haigestumise korral vanem, kelle juures laps suhtlemise korra järgselt viibib. Haigestunud laps viibib vanemaga kuni arsti poolt soovitatud ajani. Ära jäänud suhtlemise korra päevi ei asendata, välja arvatud juhul, kui lapse haigestumist pole kinnitanud perearst või kui see ei nähtu portaalist digilugu.ee.
5.6.Vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat.
5.7.Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.
6.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7.Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused suhtluskorra muutmiseks
1.C vanemad on Q ja X. Harju Maakohtu 29.06.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2697 määras kohus lapse ja isa vahelise suhtluskorra järgmiselt:
2-20-2697
1.1.Isa kohtub lapsega igal paarisnädalal kolmapäeval kella 07.30-17.00. Isa võtab lapse kohtumise algusajal kodust ja toimetab ta tagasi koju kohtumise lõpuajal.
1.2.Isa kohtub lapsega igal paaritul nädalal laupäeval ja pühapäeval kella 09.00-17.00. Isa võtab lapse kohtumise algusajal kodust ja toimetab ta tagasi koju kohtumise lõpuajal. Vanematel on õigus leppida kokku kohtumised ööbimisega nii, et isa võtab lapse kodust laupäeval kell 09.00 ning toob lapse koju tagasi pühapäeval kell 17.00.
1.3.Oma sünnipäeva veedab laps selle vanemaga, kelle juures ta graafikujärgselt viibib. Kui lapse sünnipäev langeb emaga veedetavale tööpäevale, veedab isa lapsega aega sünnipäeva õhtul kella 17.00-19.00, kui aga emaga veedetavale puhkepäevale, siis hommikul kella 9.0011.00. Vanema sünnipäeval veedab laps selle vanemaga, kellel sünnipäev on, kella 9.00-17.00. Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) veedab laps alati isaga (kl 9.00-17.00) ja emadepäeva (maikuu teine pühapäev) veedab laps alati emaga.
1.4.Paarisaastal veedab laps isaga jõulud (24.-26. detsember) ja emaga aastavahetuse (31. detsember – 01. jaanuar), paaritul aastal vastupidi. Isa võtab lapse suhtlemise esimesel päeval kell 10.00 kodust ja toob tagasi suhtlemise viimasel päeval koju hiljemalt kell 20.00.
1.5.Isal on õigus oma puhkuse ajal alates 2021. aastast veeta lapsega vähemalt 7 järjestikust päeva. Vanemad lepivad täpses ajavahemikus kokku hiljemalt 31.05. Kokkuleppe puudumisel algab puhkuseaegne suhtlus 15.07. Isa võtab lapse viimase elukohast puhkuse esimesel päeval kell 10.00 ja toob lapse tagasi lapse elukohta puhkuse viimasel päeval hiljemalt kell 20.00.
1.6.Lapsevanematel on õigus alates 2022. aastast puhkuse ajal lapsega reisida Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki, kuni 15 päeva järjest. Vanemad lepivad täpses ajavahemikus kokku hiljemalt 31.05. Kokkuleppe puudumisel algab puhkuseaegne suhtlus 15.07.
1.7.Ühe vanema väljasõit lapsega väljapoole Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, on võimalik vaid mõlema lapsevanema eelneval vastastikkusel notariaalsel kokkuleppel.
1.8.Eesti Vabariigist koos lapsega eemalviibiv lapsevanem peab lubama teisel lapsevanemal lapsega suhelda elektrooniliste sidevahenditega vähemalt kord ööpäevas. Kui vanemad ei lepi kokku täpses ajavahemikus, siis toimub suhtlus kella 19.00-19.30.
1.9.Lapsega kohtumiskord võib ära jääda üksnes väga mõjuval põhjusel ja sellest tuleb teisele vanemale ette teatada vähemalt kaks päeva, v.a kohtumise ärajäämine haiguse tõttu. Juhul, kui kohtumine jääb ära lapse isast tuleneval põhjusel, siis kohtub laps isaga järgmisel graafikujärgsel kohtumisajal. Lapse haigestumise korral, mis tingib isa ja poja kohtumise katkemise või ärajäämise, pöördub ema lapsega vajadusel arsti juurde. Lapse seisundit saab isa kontrollida digilugu.ee-st.
1.10.Mõlemad lapsevanemad toetavad lapse suhet kummagi vanemaga. Lapsevanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist lapsevanemat ega õõnestada teise vanema autoriteeti.
1.11.Selle korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud sms-i või e-kirja teel.
2-20-2697
2.Lapse isa palus 19.04.2022 ärakuulamisel täpsustatud avalduses muuta kehtivat suhtluskorda ning määrata tema ja lapse vaheline suhtluskord järgmiselt: -
2022. aastal veedab laps ühe nädala isaga ja kaks nädalat emaga;
-
alates 2023. aastast veedab laps kummagi vanemaga ühe nädala (1:1 suhtluskord);
-
paaris aastal veedab laps jaanipäeva isaga ning paaris aastal emaga.
3.Lapse ema palus 31.01.2022 avalduses ning selle 27.06.2022 täienduses muuta kehtivat suhtluskorda ning määrata isa ja lapse vaheline suhtluskord järgmiselt: -
laps veedab isaga üle nädala laupäeva ja pühapäeva ööbimiseta nii, et isa võtab lapse ema elukohast kell 10.00 ning toob lapse tagasi ema elukohta kell 20.00;
-
laps ja isa ei kohtu kolmapäeviti;
-
isal on õigus käia lapsega puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki alates lapse viieaastaseks saamisest. Isal tuleb ema sellest ette teavitada vähemalt kaks kuud ette enne planeeritud reisi (sihtkoht, aeg, peatuspaik). Samuti tuleb isal tagada ema ja lapse suhtlus telefoni või interneti teel reisi ajal. Vanemad lepivad täpses ajavahemikus kokku hiljemalt iga aasta 31.05. Kokkuleppe puudumisel algab puhkuseaegne suhtlus igal aastal 15.07;
-
emal on õigus lapsega reisida Eesti piires kuni 15 päeva järjest ema puhkuse ajal, ema viibib puhkusel enda alalisest elukohast eemal. Vanemad lepivad täpses ajavahemikus kokku hiljemalt iga aasta 31.05.
4.19.04.2022 kuulas maakohus vanemad ära. Vanemad suhtluskorras kokkulepet ei saavutanud. Menetlusosaliste seisukohad
5.Tallinna linn leidis, et lapse huvides ei ole suhtluskorra vähendamine. Isa ei ole lapsele ohtlik. Vanematel on erinev kultuuriline taust. Vanemate koostöö korral saaks kaaluda isa avalduse rahuldamist nii, et laps on paaritu nädala esmaspäevast paaris nädala esmaspäevani isaga; järgmised kaks nädalat on laps emaga; isa tagab lapse igapäevase lasteaias käimise; lapsest eemal olev vanem saab last tervitada igal kolmandal päeval videokõnega.
6.Maardu linn toetab praeguse suhtluskorra säilimist nii, et laps on isaga paaris nädala kolmapäeval kella 07.00-18.30 ning paaris nädala laupäeval kella 10.00-20.00
7.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et ei näe vajadust lapse ja isa suhtlemist vähendada, küll aga võiks kõne alla tulla suhtluse suurendamise korral ülemineku aeg nii, et lõpptulemusena oleks laps kummagi vanemaga võrdse aja, so nädal : nädal põhimõttel. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas osaliselt X avalduse ja Q avalduse C-ga kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks ning määras muuta Harju Maakohtu 29.06.2020 määrusega nr 2-20-2697 määratud suhtluskorda ning määrata lapse C ja isa X suhtluskord järgmiselt:
2-20-2697
8.1.Tsiviilasja nr 2-20-2697 06.07.2022 määruse jõustumisest järgneva kolme kuu jooksul isa X ning laps C suhtlevad igal paaritul laupäeval kella 09.00-20.00 nii, et isa võtab lapse ema elukohast ning toob lapse tagasi ema elukohta (resolutsioonipunkt 4.1).
8.2.Tsiviilasja nr 2-20-2697 06.07.2022 määruse jõustumisest järgmisel neljandal, viiendal ja kuuendal kuul suhtlevad isa ja laps paaritu nädala laupäeval kella 09.00 kuni pühapäeval kella 17.00 nii, et isa võtab lapse ema elukohast ning toob lapse tagasi ema elukohta (resolutsioonipunkt 4.2).
8.3.Tsiviilasja nr 2-20-2697 06.07.2022 jõustumisest järgmisel seitsmendal, kaheksandal ja üheksandal kuul suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala reedel kella 17.00 kuni pühapäeval kella 17.00 nii, et isa võtab lapse lasteaiast või ema elukohast, kui laps ei viibi lasteaias, ning toob lapse tagasi ema elukohta (resolutsioonipunkt 4.3).
8.4.Tsiviilasja nr 2-20-2697 06.07.2022 määruse jõustumise kümnendast kuust alates suhtlevad isa ja laps paaritu nädala reedel kella 17.00 kuni paaris nädala reedel kella 17.00 isaga ning paaris nädala reedel kella 17.00 kuni paaritu nädala reedel kella 17.00 ema Q-ga nii, et isa võtab paaritul nädalal lapse lasteaiast või ema elukohast, kui laps ei viibi lasteaias, ning ema võtab paaris nädalal lapse lasteaiast või isa elukohast, kui laps ei viibi lasteaias (resolutsioonipunkt 4.4).
8.5.Lapsel on õigus eemalolevale vanemale helistada (videokõne). Kui vanemad ei lepi kokku täpses ajavahemikus, siis toimub kõne kella 19.00-19.30 (resolutsioonipunkt 4.5).
8.6.Paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaris aastal veedab laps jaanid (23.24.06) emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord (resolutsioonipunkt 4.6).
8.7.Alates 2023. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 31.05 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord (resolutsioonipunkt 4.7).
8.8.Kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 17.00. Ära jäänud suhtluskorda ei asendata (resolutsioonipunkt 4.8).
8.9.Vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat (resolutsioonipunkt 4.9).
8.10.Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel (resolutsioonipunkt 4.10).
9.Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
10.Maakohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isiku II, puudutatud isikule I määratud esindaja, Tallinna Linnavalitsuse ja Maardu Linnavalitsuse esindaja seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leidis, et lapse isa avaldus suhtluskorra muutmiseks ja lapse ema avaldus suhtluskorra muutmiseks on osaliselt põhjendatud ning kuuluvad osalisele rahuldamisele.
2-20-2697
11.Selleks, et juba kehtivat korda vähendada, peavad olema kaalukad põhjused. Lapse ema on menetluse kestel toonud esile, et laps peaks ööbima kodus (ema elukohas), kuna isa elab lasteaiast kaugel ning isa taotletav elukorraldus toob kaasa lapse pideva vedamise isa elukoha ja lasteaia vahel. Lapse ema on menetluse kestel esile toonud lapse habrast vaimset seisundit. Lapse ema esitatud dokumentidest nähtub, et lapsel on emotsionaalne häiritus, ärevus ja segadus, kuid spetsialistid ei kinnitanud vajadust lapse ja isa suhtluskorra vähendamiseks.
12.Keegi menetlusosalistest ei ole esile toonud isa ohtlikkust või vägivaldsust lapse suhtes, pigem on välja toodud vanemate erinevat kultuurilist tausta. Samuti on lapse huve kaitsvad isikud rõhutanud isa ja lapse sooje, südamlikke ja lähedasi suhteid. Maakohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaolu, et juba kahe aasta eest, s.o 29.06.2020 määrusega määratud korra järgi tulnuks isal ja lapsel suhelda 2022. aastal vähemalt seitse päeva järjest ning reisi korral 15 päeva järjest. Eelnenut arvesse võttes puudub kohtu hinnangul alus määratud suhtluskorra vähendamiseks. Küll aga on põhjendatud suhtluskorra suurendamine etapiliselt, mis peaks vähendama lapse ärevust ja segadust ning arvestab mh ka lapse arenguga. Määruskaebus
13.Lapse ema esitas määruskaebuse, mille kohaselt palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta lapse isa avaldus suhtluskorra muutmiseks rahuldamata ning rahuldada määruskaebuse esitaja vastuavaldus suhtluskorra muutmiseks täielikult.
13.1.Maakohus rikkus tõendite hindamise nõudeid, kui jättis arvestamata lapse terapeudi koostatud asjatundja arvamuse. Ema on menetluse kestel korduvalt esile toonud lapse vaimset seisundit ning tõendanud seda asjatundja arvamusega. Määruskaebuse esitaja hinnangul eksis maakohus selles, et ei eristanud lapse ja isa suhtlust ning asjatundja arvamuses osundatud lapse elukorralduse muutmise ebasoovitavust. Asjatundja HS pidas lapsega toimunud teraapiate käiku arvestades ja eriteadmistele tuginedes soovituslikuks mitte muuta praegusel ajal lapse elukorraldust. Lapse käitumises ilmnesid drastilised ja ebasoovitavad muutused ajal, kui lapse isa võttis lapse pikemaks ajaks enda juurde.
13.2.Maakohus on jätnud täielikult arvestamata isa käitumisega, mis puudutab lapse vaimset tervist. Isa soovimatus arvestada lapse vajadusi ja heaolu väljendub vastutöötamises emale ja terapeudiga koostöö tegemisest keeldumises. Põhjendamatu on suurendada sellise isa suhtlemiskordade mahtu, kui lapse isa ei ole näidanud valmisolekut mõista vanemlikku vastutust ja reaalselt astunud samme lapse huvides. Lapse isa ei ole kordagi huvi tundnud, kuidas lapsel teraapias läheb, mida võiks ta ise seonduvalt lapse tervisega ette võtta, kuidas last aidata. Veel on lapse isa käitunud lapse tervise osas hoolimatult. Näiteks otsustas lapse isa 15.06.2022 pärast regulaarset kohtumist lapsega, et on õige last mitte koju viia põhjusel, et lapse ema jäi töölt tulekuga hiljaks (lapse ema palus oma vanemal pojal noorem vend vastu võtta). Lapse ema teavitas lapse isa, et lapsel on kell 18:00 psühholoogi aeg ning palus laps koju tuua. Lapse isa aga keeldus, sest lapse ema ei täitnud lapse isa põhjendamatut nõudmist. Lapse ema oli seetõttu sunnitud lapse kohtumise psühholoogiga tühistama.
13.3.Maakohtu viide 29.06.2020 määrusele, mille kohaselt tulnuks isal ja lapsel suhelda 2022. aastal vähemalt seitse päeva järjest ning reisi korral 15 päeva järjest, on käesoleval juhul asjakohatu, sest lapse tervist ja vaimset seisundit ei ole võimalik ette ennustada ning 2020. aastal tehtud määruse põhjal otsustada, et kuivõrd siis juba laps pidi 7 päeva isaga veetma, siis tuleb ka praegu suhtluskorda suurendada, jättes arvestamata esitatud tõendid ja asjatundjate arvamused.
13.4.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 4.6. on maakohus otsustanud: „paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) emaga.“
2-20-2697 Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu, et mõlemad vanemad ei saa paaris aastal jaanipäeva lapsega veeta.
13.5.Kohtumääruse resolutsiooni punkti 4.8 punkti täitmine ei ole tehniliselt võimalik, kuna digiloosse ilmub haiguslugu alles selle lõppemisel. Järelikult ei saa kohtumise toimumist või mitte toimumist digilugu.ee järgi arvestada. Samuti on eluliselt võimalik, et laps jääb haigeks öösel – ka sellisel juhul ei ole võimalik, et lapse haigestumine kajastuks vahetult enne kohtumist juba digilugu.ee lehel.
13.6.Maakohus jättis muutmata maakohtu 29.06.2020 määrusega nr 2-20-2697 määratud suhtluskorra, mis puudutab reisimise osa. Määruskaebuse esitaja hinnangul on tegemist olulise vastuoluga. 29.06.2020 määruse kohaselt on mõlemal lapsevanemal õigus alates 2022. aastast puhkuse ajal lapsega reisida Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki, kuni 15 päeva järjest. Samas otsustas maakohus vaidlustatava määruse resolutsiooni punktides 4.1, 4.2. ja 4.3, et laps ja isa suhtlevad vastavalt üks, kaks või kolm päeva (olenevalt kuudest). Kui aga lapsevanema puhkus peaks jääma juba määruse jõustumisele vahetult järgnevatele kuudele, siis on selline otsustus vastuolus sellega, et maakohus pidas ise põhjendamatuks suurendada lapse ja isa suhtlemist kohe märkimisväärses ulatuses. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud seisukoha võtma ka reisimise osas, sest ühelt poolt viitab maakohus nn lapse üleminekuperioodile ja selle vajadusele, kuid teisalt jätab reisimise õiguse justkui jõusse ja teeb seetõttu vastuolulise otsustuse.
13.7.Maakohus on jätnud arvestamata, et lapse isa on korduvalt rikkunud seni kehtinud suhtluskorda. Lapse isa on alates vaidlustatava määruse tegemisest korduvalt lapse emale kirjutanud, et tema jaoks hakkas kehtima uus suhtluskord kohe pärast uue määruse teatavaks tegemist. Samas ei ole määrus jõustunud. Menetlusosaliste seisukohad
14.Lapsele määratud esindaja leidis, et määruskaebus on põhjendamatu. Maakohus on kohtumääruse teinud lapse parimaid huve silmas pidavalt. Põhjendatud on viide vastuolule seoses kohtumääruse punktiga 4.6.
15.Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus lähtus suhtluskorra muutmisel lapse huvidest.
16.Maardu linn ei toetanud lapse ema määruskaebust osas, milles taotletakse maakohtu määruse täielikku tühistamist ja Maardu linn nõustub, et lapse ja isa suhtlemist suurendatakse etapiliselt. Maardu linn tegi ettepaneku muuta maakohtu määruse punkti 4.7 järgmiselt: Isaga puhkusel väljaspool Eesti territooriumi viibimine alates lapse viieaastaseks saamisest. Enne planeeritud reisi vähemalt kaks kuud ette teavitada teist vanemat kõigi reisi üksikasjade kohta. Vanemad lepivad täpses ajavahemikus kokku hiljemalt iga aasta 31.05. Kokkuleppe puudumisel algab puhkuseaegne suhtlus igal aastal 15.07. Punkti 4.8 täitmine ei ole tehniliselt võimalik, sest perearst ei pruugi digiloosse koheselt infot lisada. Maardu linn tegi ettepaneku muuta maakohtu määruse punkti 4.8 järgmiselt: Kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse perearst kinnitab teisele lapsevanemale (juhul, kui ta võtab perearstiga ühendust), et laps on haige ja peab olema koduravil. Menetluse edasine käik
2-20-2697
17.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
18.24.05.2023 esitas lapse ema taotluse muuta lapse ja vanemate suhtlemiskorda alljärgnevalt: -
laps veedab isaga üle nädala reedest ja pühapäevani ööbimisega;
-
isa kohustub võtma lapse ema elukohast kell 19.00 ning lapse ema elukohta tagasi tooma kell 17.00;
-
jätta ära lapse C ja isa kolmapäevased kohtumised;
-
isal on õigus käia lapsega puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki alates lapse viie-aastaseks saamisest, teavitades teist vanemat vähemalt kaks kuud ette enne planeeritud reisi kuhu, kuidas ja millal laps läheb, kus peatub ning tagades lapsele teise vanemaga suhtlemise telefoni või interneti teel.
Lapse ema väitel toimib hetkel suhtluskord üle nädala laupäevast pühapäevani ööbimisega. Suhtluskord lapsega muutus jaanuaris 2023. a, kui vanemad jõudsid kokkuleppele, et laps viibib isaga üle nädala laupäeva hommikust kl 9.00 kuni pühapäeva õhtuni kl 17.00 (ööbimisega). See on mõjunud lapsele hästi, laps on palju stabiilsem ja rahulikum. Lapse ema hinnangul on põhjendatud jääda selle suhtlemiskorra juurde, mis on praktikas kinnitust leidnud ja sobib kõigile. Lapse isa ei ole kordagi kurtnud, et talle selline suhtluskord kuidagi ei sobi. Lapse ema soovib, et ringkonnakohus lähtuks 24.05.2023 menetlusdokumendis esitatud taotlustest. Ühtlasi teatas lapse ema, et jääb määruskaebuse punktides 7 – 9 toodud argumentide juurde.
19.Ringkonnakohus andis 07.06.2023 menetlusosalistele võimaluse esitada lapse ema 24.05.2023 taotlustele ja seisukohtadele vastuse, kuid ükski menetlusosaline seda võimalust ei kasutanud. Samuti andis ringkonnakohus võimaluse sõlmida kompromiss, kuid lapse vanemad kompromissi ei sõlminud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon on vajalik TsMS § 659, § 667 lg 2 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt punktide 4.1 – 4.4 ja 4.8 osas ning parandada punktis 4.6 sisalduv viga ja asendada punktis 4.7 sisalduv aastaarv. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
21.Lapse ema esitas 24.05.2023 täiendavad seisukohad, millest tulenevalt toimib alates 2023. aasta jaanuarist suhtluskord selliselt, et laps viibib isaga üle nädala laupäeva hommikust kella 9.00-st kuni pühapäeva õhtuni kella 17.00-ni (ööbimisega). Lisaks on lapse ema avaldanud nõustumust sellega, et alates 2023. a suvest veedab laps isaga üle nädala reedest ja pühapäevani ööbimisega. Lapse ema väitel on ööbimisega viibimised isa juures mõjunud lapsele hästi, laps on palju stabiilsem ja rahulikum. Lapse ema hinnangul on põhjendatud jääda selle suhtluskorra juurde, mis on praktikas kinnitust leidnud ja sobib kõigile. Lapse isa ei ole lapse ema väitel kordagi kurtnud, et talle selline suhtluskord kuidagi ei sobi. Ringkonnakohus andis lapse isale võimaluse vastata lapse ema täiendavatele 24.05.2023 seisukohtadele, kuid lapse isa ei ole lapse ema väidetele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et lapse viibimine isaga üle nädala reedest pühapäevani ööbimisega vastab ringkonnakohtu hinnangul lapse huvidele, tuleb lapse ja isa suhtluskord määrata lähtudes lapse ema 24.05.2023 taotlusest
2-20-2697 selliselt, et laps veedab isaga üle nädala reedest pühapäevani ööbimisega ning isa võtab lapse ema elukohast reedel kell 19.00 ning toob lapse ema elukohta tagasi pühapäeval kell 17.00. Seega puudub vajadus kohaldada lapse ja lapse isa suhtlemise korda selliselt nagu maakohus märkis määruse resolutsiooni punktides 4.1 – 4.2 (määruse jõustumisest järgneva kolme kuu jooksul suhtlevad laps ja isa igal paaritul laupäeval kella 09.00-20.00 nii, et isa võtab lapse ema elukohast ning toob lapse tagasi ema elukohta ning määruse jõustumisest järgmisel neljandal, viiendal ja kuuendal kuul suhtlevad isa ja laps paaritu nädala laupäeval kella 09.00 kuni pühapäeval kella 17.00 nii, et isa võtab lapse ema elukohast ning toob lapse tagasi ema elukohta), vaid jõusse saab jätta suhtlemise kord, mis on sisuliselt toodud maakohtu määruse resolutsiooni punktis 4.3, täpsustades seda sõnastusega, mis on esitatud lapse ema 24.05.2023 menetlusdokumendis.
22.Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus osas, milles maakohus andis lapse isale alates kohtumääruse jõustumisest kümnendast kuust õiguse olla lapsega koos üle nädala ühe nädala kaupa, kaalutlusõigust kohaselt teostanud ning ei ole lähtunud selles osas lapse huvidest, nagu näeb ette PKS § 123 lg 1.
22.1.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval ajal on põhjendatud kohaldada lapse ja lapse isa suhtlemist selliselt, et määruse jõustumise kümnendast kuust alates viibib laps isa juures paaritu nädala reede kella 17.00-st kuni paaris nädala reede kella 17.00-ni. Maakohus on leidnud lähtudes HS arvamusest, et lapsel on emotsionaalne häiritus, ärevus ja segadus, kuid spetsialistid ei kinnitanud vajadust lapse ja isa suhtluskorra vähendamiseks. Samas ei ole maakohus hinnanud, kas alates kohtumääruse jõustumisest kümnendast kuust on vahelduv elukoht lapsele sobiv. HS arvamusest ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et lapsele oleks juba kümne kuu möödumisel sobiv selline suhtluskord, mille kohaselt lapsel peaks olema vahelduv elukoht (nädal ema juures ja nädal isa juures), nagu maakohus on määruse resolutsiooni punktis 4.4 määranud. HS 24.06.2022 arvamuses on märgitud, et tegemist on ülitundliku lapsega ja sellisele lapsele ei sobi uudsusmomendid ega äkilised muudatused elukorralduses (II kd tl 123). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu HS arvamusest ega ühestki teisest tõendist, et vahelduv elukoht oleks lapse ja isa suhtlemisel, arvestades lapse ülitundlikkust ja emotsionaalset seisundit, sobiv lahendus. Arvestades, et käesoleval hetkel viibib laps isa juures kõigest üle nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni (s.o 2 ööd kahe nädala jooksul), võib uudsusmomendina ja lapsele ebasobiva äkilise muudatusena käsitleda isa juures viibimist (koos ööbimisega) vahelduva elukohana. Ringkonnakohus ei välista, et tulevikus võib lapse emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit arvestades selline suhtluskord olla sobiv, kuid olemasolevate tõendite pinnalt ringkonnakohus sellist järeldust teha ei saa.
22.2.Suhtlemiskordade suurendamise vajadusele on lisaks lapse isale viidanud ka Tallinna linn ja lapsele määratud esindaja. Ka Maardu linn on vastuses määruskaebusele nõustunud, et lapse ja isa suhtlemist suurendatakse etapiliselt. Samas ei nähtu kohalike omavalitsuste ega lapse esindaja arvamusest, et juba kümne kuu möödumisel võiks olla lapse huvides lapse viibimine isa juures vahelduva elukoha põhimõttel.
22.3.Riigikohus on selgitanud, et vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene
2-20-2697 ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult (RKTKm 15.02.2023, 2-215895, p 19). Seega ei saa üksnes vanema õigusest suhelda lapsega võrdselt teise vanemaga, järeldada, et sellist korda tuleks koheselt rakendada, vaid arvestada tuleb eelkõige lapse huvidega (vt viidatud Riigikohtu määruse p 20). Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa käesoleval hetkel järeldada, et lapse huvides oleks suhtluskorra rakendamine selliselt, et määruse jõustumise kümnendast kuust alates viibib laps isa juures üle nädala ühe nädala kaupa.
23.Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.7 järgmises sõnastuses: alates 2023. aastast veedab laps suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 31.05 e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on laps isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07-31.07. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud kohaldada lapse isa ja lapse suhtlemist alates kümnendast kuust vahelduva elukoha põhimõttel, alust muuta eeltoodud maakohtu määruse resolutsiooni punkti. Ringkonnakohus leiab, et suvevaheajal pikem kohtumine isaga ei ole käsitletav äkilise elukorralduse muudatusena, mis võiks lapse emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit kahjustada ja olla lapsele koormav. Sellist järeldust kohtule esitatud HS arvamusest teha ei saa. Lisaks arvestab see lapse isa õigusega olla lapsega pikemalt koos ja võtta vähemalt korra aastas koos lapsega ette tegevusi, mida tavapärase suhtluskorra ajal (reedest pühapäevani) teha ei jõua. Küll aga tuleb lähtudes asjaolust, et käesolevas määruses määratud suhtluskord rakendub 2023. aastal, muuta maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.7 aastaarvu osas ja märkida, et alates 2024. aastast on lapse isal õigus olla suvevaheajal kaks järjestikust nädalat isaga.
24.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4.8 ei ole olemasoleval viisil täidetav. Maakohus määras antud punktis järgmist: „Kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 17.00. Ära jäänud suhtluskorda ei asendata.“. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja arusaam, et digiloosse ilmub haiguslugu alles selle lõppemisel, mistõttu ei saa lapse isa ja lapse kohtumise toimumist või mitte toimumist digilugu.ee järgi arvestada. Samuti on põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et kui laps jääb haigeks öösel, ei ole võimalik, et lapse haigestumine kajastuks vahetult enne kohtumist juba digilugu.ee lehel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 4.8 on mõistlik sõnastada järgmiselt: „Juhul kui laps haigestub, teavitab vanem teist vanemat lapse haigestumisest viivitamatult. Lapse eest hoolitseb haigestumise korral vanem, kelle juures laps suhtlemise korra järgselt viibib. Haigestunud laps viibib vanemaga kuni arsti poolt soovitatud ajani. Ära jäänud suhtlemise korra päevi ei asendata, välja arvatud juhul, kui lapse haigestumist pole kinnitanud perearst või kui see ei nähtu portaalist digilugu.ee“. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab selline korraldus lapse haigestumise puhul lapsel jääda selle vanema juurde, kelle juuresoleku ajal laps haigestus ja vältida ühtlasi ka vanema poolset suhtluskorra kuritarvitust olukorras, kus laps pole haigestunud või tegemist on kergema haigestumisega.
25.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruse resolutsiooni punktis 4.6. esineb vastuolu. Nimetatud punktis on maakohus määranud, et paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) emaga. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille ringkonnakohus parandab ja määrab, et paaris aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) isaga ning paaritul aastal veedab laps jaanid (23.-24.06) emaga.
26.Lapse ema esitas 24.05.2023 menetlusdokumendis taotluse lisada suhtluskorda ka punkt selle kohta, et lapse isal on õigus käia lapsega puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki alates lapse
2-20-2697 viie-aastaseks saamisest, teavitades teist vanemat vähemalt kaks kuud ette enne planeeritud reisi kuhu, kuidas ja millal laps läheb, kus peatub ning tagades lapsele teise vanemaga suhtlemise telefoni või interneti teel. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks sellist punkti suhtluskorda lisada. Harju Maakohtu 29.06.2020 määruse kohaselt oli mõlemal lapsevanemal õigus alates 2022. aastast puhkuse ajal lapsega reisida Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki, kuni 15 päeva järjest. Vaidlustatud määrusega muutis maakohus Harju Maakohtu 29.06.2020 määrusega määratud suhtluskorda ning määras lapse ja isa suhtluskorra vastavalt vaidlustatud määruses märgitule. Seejuures ei märkinud vaidlustatud määruses maakohus ülal viidatud 29.06.2020 määruses sisalduvat punkti. Seega ei muutnud ringkonnakohtu hinnangul maakohus oma varasemat määrust mitte osaliselt (teatud punktide osas), vaid tegi tervikuna uue suhtluskorra. Lapse isa lapsega reisimisõiguse väljajätmist suhtluskorrast ei vaidlustanud. Lisaks sellele ei vaielnud lapse isa vastu lapse ema 24.05.2023 menetlusdokumendis märgitule. Kuna lapse isa ei ole taotlenud enam, et lapsega reisimise õigus peaks suhtluskorras olema sees ning lähtudes lapse ema 24.05.2023 menetlusdokumendis märgitust, puudub ringkonnakohtu hinnangul lapse vanematel puudub vaidlus selles, et lapse isal on õigus käia lapsega puhkusel väljaspool Eesti Vabariiki alates lapse viie-aastaseks saamisest. Seega ei pea kohus seda suhtluskorraga reguleerima. Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsioonis märkinud, et suhtluskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel. Selline suhtluskorra punkt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja selle kohaselt saavad vanemad ka lapsega reisimise osas omavahel kokku leppida.
27.Kuna määruskaebuse esitaja on 24.05.2023 menetlusdokumendis märkinud, et jääb üksnes määruskaebuse punktides 7 – 9 toodud argumentide juurde, ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse esitaja väidetele selle kohta, et maakohus on jätnud arvestamata isa käitumisega, mis puudutab lapse vaimset tervist. Samuti väidetele selle kohta, et lapse isa on varasemat suhtluskorda rikkunud.
28.Koos määruskaebusega esitas lapse ema täiendava tõendi (lapse isa 11.07.2022 kirja lapse emale), millega soovib tõendada, et lapse isa rikub kehtivat suhtlemise korda. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Ringkonnakohus jätab kaebusele lisatud tõendi vastu võtmata, kuna asjaolu, kas lapse isa on varasemat (hetkel kehtivat) suhtluskorda täitnud või seda rikkunud, ei oma suhtluskorra muutmise avalduse lahendamisel tähtsust. Suhtluskorra rikkumised tuleb lahendada lepitusmenetluses (TsMS § 5601), praegusel juhul on küsimuse all asjaolu, kas lapse ja vanema huvid õigustavad lapse ja vanema omavahelise suhtlemise tihendamist. Lisaks on lapse ema oma 24.05.2023 menetlusdokumendis loobunud sellekohastest määruskaebuses esitatud vastuväidetest.
29.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus maakohtu menetluskulude teisiti jaotamiseks ja TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb jaotada samal viisil ka määruskaebuse menetlemise kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
30.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.