Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnevast menetluse käigust 10.06.2021 esitas X Harju Maakohtule hagi Yi vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 11.06.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-8715 eraldas kohus elatise nõude eraldi menetlusse ning peatas elatise nõude menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-21-8715 tehtuava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-21-8715 kohus tuvastas hageja põlvnemise kostjast. Otsus jõustus 19.12.2022. Kohus uuendas tsiviilasja nr 2-21-9334 menetluse 20.01.2023 määrusega. Hagiavalduse asjaolud 31.05.2021 hagiavalduse ning 07.06.2021 ja 06.02.2023 täpsustuste kohaselt on Xi ema Q ja isa Y. Hageja elab koos seadusliku esindajaga. Kostja elatist ei tasu. Hageja ja kostja omavahel ei suhtle. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 292.00 eurot ajavahemikus 31.05.202131.12.2021 ning alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 289.93 eurot, kuid mitte vähem kui PKS §-s 101 toodud alammäär. Hageja palub kohustada kostjat tasuma igakuine elatis hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga kuu 20. kuupäevaks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Ta selgitab, et tasub hageja kontole alates põlvnemise tuvastamisest 50.00 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale kolm nooremat alaealist last. Kostja ei ole võimeline nõutavas määras elatist tasuma. Tema ainsaks sissetulekuks on miinimumpalk ja lisaks on teenindada kaks laenu. Kostja ei ole nõus elatist tasuma enne põlvnemise tuvastamist. Samuti ei ole kostja nõus tasuma elatist hageja seadusliku esindaja kontole. Kostja palub nõudest arvestada maha riiklik lapsetoetus. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 31.05.2021 esitas X hagi Yi vastu elatise väljamõistmiseks. 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Kohus saab PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista kuni 31.12.2021 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 01.01.2022 kohaldab kohus alates 01.01.2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.

Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsiooni PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292.00 eurot. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et baassummaks on alates 01.01.2022 200.00 eurot, alates 01.04.2022 209.20 eurot ning alates 01.04.2023 249.78 eurot. II Vaidlust ei ole selles, et Ql ja Yil on ühine kohe 15-aastaseks saav tütar, kes elab emaga. Vaidlust ei ole ka selles, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad selle üle, kui suures ulatuses on kostja kohustatud elatist tasuma. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). III Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust elatis välja mõista alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus

võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on töövõimeline isik, tema igakuine sissetulek on miinimumpalga määras (I kd tl 79, I kd tl 199-200). Seda maksab kostja endale ise Internetikaubamajad OÜ juhatuse liikmena (vt II kd tl 22 pöördel – 26). Kostja konto väljavõttest (II kd tl 7-14) nähtub, et kostja majanduslik seis ei ole nii halb, kui kostja seda ise välja näidata soovib. Kostja on korduvalt kandnud sularaha enda kontole (31.05.2021, 14.08.2021, 30.10.2022), andnud endale kuuluvale äriühingule laenu 10 000.00 eurot 02.09.2021 ja 3000.00 eurot 12.12.2022. Samuti on kostja pidanud majanduslikult mõistlikuks osta loteriipileteid aprillis, mais, novembris 2022 ja jaanuaris, veebruaris, märtsis 2023, tasuda igakuiselt voogedastuse eest (Netflix), tasuda ühe maksena 3900.00 eurot hambaravi eest, kulutada korraga enam kui 600.00 eurot telekommunikatsiooniteenuse või -kauba eest 19.08.2022. Kõiki neid tehinguid kogumis hinnates ei ole kostjal majanduslik kitsikus nii suur, kui kostja seda ise väidab. Samuti on kostja ise kinnitanud, et ta on kuue äriühingu osanik. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja omavahel ei suhtle. Seega ei pea kostja hagejat vahetult üleval. Küll on kostja ülalpidamisel lisaks hagejale 2013. aastal sündinud poeg, 2016. aastal sündinud tütar ja 2017. aastal sündinud poeg (I kd tl 80 pöördel). Hageja tasub kolme lapse emale kokku 220.00 eurot kuus (I kd tl 81) lasteaia, kooli ja treeningute ees, millele lisanduvad toidu- ja tarbekaupade kulu (vt I kd tl 82). Samuti tuleb kostjal tasuda igakuiselt eluaseme eest (vt nt I kd tl 83-84). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik töövõimelise isikuna ning mitmete äriühingute osaniku ja juhatuse liikmena teenida sissetulekut, mis võimaldaks anda hagejale elatist miinimummääras nii, et kõigi laste vajadused oleksid kaetud. IV Kostja on tuginenud asjaolule, et elatist tuleb vähendada alla miinimummäära, kuna lapse vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega. Vaidlust ei ole selles, et riiklik lapsetoetus laekub hageja seadusliku esindaja kontole. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse kohaselt sai kohus nimetatud asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestada üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugines (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‐d 11 ja 13). Riigikohtu praktikast lähtudes ei anna riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Antud juhul on kostja küll tuginenud enda halvale majanduslikule seisundile, kuid kohus on eelnevalt andnud hinnangu, et kostja majanduslik võimakus ei ole nii halb, kui ta näidata soovib ning kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras. Seetõttu ei esine mõjuvat põhjust elatise

vähendamiseks alla miinimummäära põhjusel, et lapse vajadused on osaliselt kaetud peretoetustega kuni 31.12.2021. V Alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-19160 22.06.2022 otsuse p-s 14.3 selgitanud, et kohus hindab sõltumata poolte taotlusest PKS § 101 lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel PHS §-de 17 ja 21 mõttes. Kohus on seisukohal, et alates 01.01.2022 saab hageja vajadusi rahuldada lapsetoetuse arvel, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks vastavalt PKS § 101 lg-le 5. Eelnenust tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga selles, et lapsetoetust ei ole võimalik elatise väljamõistmisel maha arvata. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt oli lapsetoetuse suurus alates 01.01.2019 pere esimese ja teise lapse kohta 60.00 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100.00 eurot ning alates 01.01.2023 pere esimese ja teise lapse kohta 80.00 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100.00 eurot. VI Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 31.05.2021. Riigikohus on 15.06.2023 tsiviilasja nr 2-22-7773 otsuse p-des 10-12 kinnitanud, et olukorras, kus põlvnemine on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt, isaduse kohtuliku tuvastamise korral alates sellekohase kohtuotsuse jõustumisest. Küll aga võib seadusest tuleneda, millistel juhtudel ja ulatuses on võimalik teostada põlvnemissuhte alusel tekkivaid õigusi ja kohustusi ka põlvnemise kindlakstegemisele eelnenud aja eest. Nii võimaldab PKS § 108 nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. See kehtib Riigikohtu kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohtule on üheaegselt esitatud nii lapse isast põlvnemise kindlakstegemise kui ka elatise väljamõistmise nõue. Kostja huve ei saa nende nõuete üheaegne lahendamine kahjustada, sest elatise kohta tehtav lahend ei jõustu enne põlvnemise algse tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumist. Elatise nõude maksimaalses ulatuses esitamise asemel võib õigustatud isik piirduda ka elatise nõudmisega alates hagi esitamisest. Samal seisukohta on Riigikohus jaatanud ka varem (16.05.2003 otsuse nr 3-2-1-57-03 p-s 9 11.06.2008 otsuse nr 3-2-1-36-08 p-s 12, 09.12.2009 otsuse nr 3-2-1-129-09 p-s 11). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista alates nõutavast ajast, s.o alates hagi esitamisest 31.05.2021. VII Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160/42 p-dest 17 ja 18 tulenevalt peab elatise alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 välja mõistma kindla summana ning alates 01.01.2022 ei pea kohus elatise suurust alates 1. jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Kostjal tuleb hageja ülalpidamiseks tasuda elatist 2053.42 eurot ajavahemiku 31.05.202131.12.2021 eest, s.o 7 kuud ja 1 päev x 292.00 eurot/kuus.

Alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjal tasuda hageja kasuks igakuiselt elatist 213.44 eurot (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot), kuid mitte alla PKS §-s 101 sätestatud määra, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus. VIII PKS § 100 lg 2 II lause kohaselt tuleb elatis tasuda hageja seaduslikule esindajale, kuna lapsega kooselaval vanemal on kohustus kasutada elatist lapse huvides. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et neil puudub kostjaga kokkuleppe elatise andmise viisis PKS § 100 lg-te 1-3 mõttes. Seega ei saa lugeda kostja igakuiseid raha ülekandeid alates jaanuarist 2023 hageja kontole elatise tasumiseks (I kd tl 62, I kd tl 78). XI Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et Xi hagi Yi vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Seega mõistab kohus välja Yilt tütre Xi (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks elatise 2053.42 eurot ajavahemiku 31.05.2021-31.12.2021 eest Xi kasuks. Kohus mõistab välja Yilt igakuise elatise tütre Xi (sünd xx.xx.xxxx)) kasuks alates 01.01.2022 summas 213.44 eurot (baassumma 200.00 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30.00 eurot), kuid mitte alla PKS §-s 101 sätestatud määra, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus. X Vastavalt hageja taotlusele ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 ja PKS § 100 lg-st 4, määrab kohus, et Yil tuleb elatise võlgnevus ja elatis kanda Q arvelduskontole iga kuu 20. kuupäevaks. Kohus ei anna hinnangut tõenditele väljaspool hagetavat ajavahemikku ega tõenditele, mis on seotud riigi õigusabi taotlusega. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna Harju Maakohus on 24.11.2020 tsiviilasja nr 2-20-16925 raames andnud hagejale riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud ja tasu, siis jäävad hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.