Määruse tegemise aeg ja koht 12.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-17954
Kohtuasi
XXi hagi YY vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY 02.06.2023 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast YY apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 20.04.2023 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud YY kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.XX (hageja) esitas 29.11.2022 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu abielu lahutamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 11.06.1985. Hageja soovib lahutada, sest hagi esitamise ajaks on poolte kooselulised suhted ammu lõppenud, hagejal on uus elukaaslane ning osapooltel ei ole kavas abielusuhteid taastada.
3.Kohus võttis hagi 13.03.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama kohtu määratud tähtaja jooksul. Kostja vastas 03.04.2023, et tema sooviks kuuekuulist leppimisaega.
4.Hageja avaldas 13.04.2023 kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde, palus poolte abielu lahutada ning ei näe võimalust poolte abieluliste suhete taastamiseks. Kostja osales istungil läbi veebi, sest hetkel viibib ta xxxxxxxs. Ka kostja jäi oma kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas 20.04.2023 otsusega hagi ning lahutas hageja ja kostja abielu. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib kohus perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 alusel abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
7.Kohtu hinnangul on abielu jätkamiseks vajalik mõlema poole tahe ja huvi. Kohtuistungil hageja selgitas, et poolte abielulised suhted lõppesid juba umbes 20 aastat tagasi. Pärast seda pooled elasid vahepeal küll koos, aga nagu vanad sõbrad. Samuti suhtlesid nad pidevalt ka pärast eraldi kolimist. Pärast seda kui hagejal tekkis uus elukaaslane soovis hageja abielu lahutada, aga seda ei õnnestunud väljaspool kohut teha, sest kostja viibib xxxxxxxs. Kostja tõi vastuses hagile välja, et kuna kostja ja hageja vahelised suhted on head ja teineteist toetavad, siis võiks kohus anda neile kuuekuulise leppimisaja. Hageja ei näe kuuekuulisel leppimisajal mõtet, sest tal on juba uus elukaaslane ja leppimisaega ei ole võimalik korrektselt teostada, sest kostja on xxxxxxxs.
8.Arvestades, et poolte abielulised suhted on lõppenud umbes 20 aastat tagasi ja alates 16.09.2022 viibib kostja xxxxxxx, hagejal on uus elukaaslane, leiab kohus, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu ei ole pooltele leppeaja andmine mõistlik (PKS § 67 lg 3).
9.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta mõlema poole enda kanda. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tervikuna tühistada ning teha uus otsus, millega määrata abikaasadele kuuekuuline leppimisaeg. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kui kohus otsustab siiski leppimisaega mitte määrata, palub kostja aega ja võimalust ühise tarbevara jaotamiseks ning hagejale ülalpidamise kohustuse määramiseks.
11.Hageja ja kostja abielu on kestnud xx aastat. Peres on xx täiskasvanud last ja xxxx lapselast, kelle jaoks on vanavanemate eeskuju ja üksmeel äärmiselt olulised.
2-22-17954
12.Hagejal on esinenud mitmeid abieluväliseid suhteid, mis olid tingitud ennekõike sellest, et pere elas kooli ja töökohustuste tõttu eemal, kuid need ei välistanud vastastikust lugupidamist ja toetust perekonnas. Tallinna Xxxxxxx võimaldab perekonnaliikmetel kohtuda peresidemete säilitamise eesmärgil. Kostja on mures oma abikaasa käekäigu pärast ja kardab, et kõrvalseisja kasutab ära tema emotsionaalset seisundit ja hetkelist üksindust.
RINGKONNAKOHTU OTSUS
13.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et Harju Maakohtu 20.04.2023 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
14.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1)
15.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja ei soovi hagejast lahutada ning soovib kuuekuulist leppimisaega, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja muutmiseks. Maakohtu istungil on hageja märkinud, et ei soovi leppimisaega, sest ei näe võimalust poolte abielulisi suhteid taastada. Hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud juba ammu ning hagejal on uus elukaaslane. Hageja hagist ja maakohtu istungil väljendatust saab üheselt järeldada, et hageja ei soovi enam abielu jätkata. Maakohus on õigesti tuvastanud PKS § 67 lg 1 abielu lõpetamise eelduste esinemise praeguses asjas ja märkinud, et leppimisaja kohaldamise eelduseks on mõlema poole tahe ja huvi abielu jätkata.
16.Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 saab ringkonnakohus poole apellatsioonkaebuse alusel kontrollida üksnes esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus ei käsita kostja apellatsioonkaebuse väiteid tarbevara jagamise ja ülalpidamise kohustuse osas, sest hagi nendes nõuetes maakohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus ei saa lahendada nõudeid, mida maakohtule ei esitatud.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
18.Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv kuuluks tagastamisele, puudub vajadus riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks.
19.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab kostja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Kuna
2-22-17954 hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
20.Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.