Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Asjaolud Tartu Maakohtu registriosakond edastas Harju Maakohtule XXXavalduse XXX OÜ (kustutatud) registrisse ennistamiseks. Pärast kohtu puuduste kõrvaldamise määrust esitas avaldaja 18.03.2016 taotluse ennistada XXX OÜ (kustutatud) likvideerimise taotlemise tähtaeg ja rahuldada täiendava likvideerimise taotlus. Avaldaja palub määrata likvideerijaks enda. Avalduse kohaselt soetas avaldaja 27.01.2016 kohtutäitur Mati Kadaku korraldatud enampakkumisel ettevõtte XXX OÜ. 04.02.2016 tehti XXX OÜ registrikaardile kanne, mille alusel sai avaldaja XXX OÜ ainuomanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks. 15.02.2016 kustutati avaldaja jaoks ootamatult XXX OÜ äriregistrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel. Avaldaja tegi samal päeval Tartu Maakohtu registriosakonnale ennistamise taotluse, lootes, et tegu on eksitusega. Nimetatud avaldus saadeti kohtule menetlemiseks. XXX OÜ (kustutatud) registrisse kandmine on vajalik, ses ettevõttel on jaotamata vahendid pangakontol ning ka nõudeid kolmandate isikute vastu. Kuid kuna ettevõte on registrist kustutatud, on täieliku raamatupidamise hetkeseisu jaoks vajamineva teabe saamine raskendatud. Käesoleval ajal kogub avaldaja kokku majandusaasta

aruannete esitamiseks vajalikke majandustegevuse andmeid ning esitab majandusaasta aruanded kohe, kui XXX OÜ uuesti registrisse kantakse. Avaldaja palub määrata likvideerijaks enda, sest temal on kõige parem ülevaade ettevõtte hetkeolukorrast ning tema likvideerijaks määramisega ei kaasne ettevõttele lisakulutusi. Avaldaja on võimeline likvideerimist läbi viima. Avaldajal on pikaajaline töökogemus rahvusvahelises ettevõtluses, töötades Soome ettevõtetes Venemaal. Samuti on tal kogemus Eesti ettevõtte XXX OÜ omaniku ja juhatuse liikmena. Avaldaja on teadlik, et peab likvideerimismenetluse läbiviimisel lähtuma ÄS §-dest 209-220 ning andma sellest kohtule aru.

Kohtumääruse põhjendused Likvideerimismenetluse läbiviimine ja likvideerija määramine on hagita asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Avaldaja on avalduselt tasunud riigilõivu 50 eurot. Äriregistri andmetel kustutati XXX OÜ äriregistrist 15.02.2016 majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Ettevõte polnud esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Ettevõtte juhatuse liige oli ajal, mil majandusaasta aruande esitamise kohustus jäi täitmata, XXX. Avaldaja sai XXX OÜ juhatuse liikmeks 04.02.2016, mil XXX OÜ-le oli juba tehtud määrus registrist kustutamise kohta. Avaldaja taotleb ekslikult täiendavat likvideerimist (ÄS § 218). Äriregistrist nähtuvalt pole XXX OÜ suhtes varem likvideerimist läbi viidud, mistõttu pole täiendavat likvideerimist võimalik läbi viia. Asjas kohaldub ÄS § 60 lg 5, mis sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Avaldaja taotleb ka likvideerimise taotluse esitamise tähtaja ennistamist, kuid kohtu hinnangul pole see vajalik – ÄS § 60 lg 5 kohaselt on likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamine vajalik üksnes juhul, kui likvideerimist taotleb äriühingu võlausaldaja. Kohus leiab, et avaldus XXXlikvideerimismenetluse läbiviimiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avaldaja on näidanud, et XXX OÜ kontol on raha ning võimalik, et ka nõudeid kolmandate isikute vastu. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kohus määrab XXX OÜ likvideerijaks avaldaja XXX Avaldaja esitatud andmed enda hariduse ja töökogemuse kohta võimaldavad eeldada, et ta suudab likvideerimise vajalikul tasemel läbi viia. Samuti ei kaasne avaldaja likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid.

Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas TsMS § 606 lg-ga 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Juhindudes TsMS § 4772lg-st 1, teostab kohus likvideerija üle järelevalvet. Likvideerija peab esitama kohtule aruanded ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas - oktoobrikuu esimeseks tööpäevaks ja aprillikuu esimeseks tööpäevaks. TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda (avaldaja tasutud riigilõiv).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.