5.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1.R.-L. V. (hageja) esitas 27. mail 2022 Tartu Maakohtule hagi A. V. i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. 2. juunil 2022 võttis kohus hagi menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa. Hageja seadusliku esindaja teada kostja on töötu, elatist ei ole kostja hagejale kunagi maksnud. Kostja väidab, et hageja ei ole tema laps. Kostja sõnul ei saa ta lapsi omada. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuteks on peretoetused 760 eurot ja töötukassast 250 eurot. Hageja oma isaga ei kohtu. Hageja vajadused ühes kuus ilma eluasemekuludeta on 390 eurot (kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 6 eurot, sidekulud 4 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, laager, taskuraha ja sünnipäevadel käimine 80 eurot). Hageja eluasemekulude suurust ei osanud hageja seaduslik esindaja märkida. Hageja elab koos oma seadusliku esindajaga. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 200 eurot kuus alates 25. maist 2022.
3.Hageja seaduslik esindaja Z. M. selgitas 27. juunil 2022 toimunud eelistungil, et on hageja õde ja eestkostja. Kostja elas koos tema emaga ja nad olid abielus. Alates sünnist kaks aastat elas hageja koos oma ema ja kostjaga. Hageja ema suri XXX. Kostja eelistungile ei ilmunud.
4.Kostja lepinguline esindaja selgitas 22. augustil 2022 toimunud kohtuistungil, et kostja ei saa olla hageja isa. TÜ Kliinikum on kinnitanud, et kostja on viljatu. Hageja ema ja kostja elasid alguses Iisraelis. Hageja sündimiseks tuli tema ema Eesti Vabariiki. Kostja sõnul sõitis lapse ema Eestisse sünnitama ja teda kanti lapse isana registrisse ilma tema teadmata. Kostja on töövõimetu. Kostja on töötanud laotöötajana. Eriharidust ei ole. Kostja on töötanud 13 aastat. Töövõimetustoetust saab XXX eurot ja muid sissetulekuid ei ole. Vara ei ole. Kostja elab XXX koos vennaga ema korteris, mille nad pärisid. Kommunaalmaksed on 180 eurot, sidekulud on 15,90 eurot, koos internetiga kokku 40 eurot. Kostjal on XXX.
5.Kostja lepinguline esindaja selgitas 26. jaanuaril 2023 toimunud kohtuistungil, et DNAanalüüsi tulemuste kohaselt kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Kostja sai alles hiljem teada, et tema on lapse isana registrisse kantud. Esindaja sõnul on ta tuvastanud, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on möödas ja tähtaja ennistamiseks ei ole põhjust. Seetõttu ei esita kostja ühtegi taotlust. Kostja isiklikult kohtuistungile ei ilmunud. Kostja lepinguline esindaja selgitas, et kostja ei saa liikuda, iga samm teeb talle haiget; tal on tuvastatud XXX ja nüüd oli tal tugev XXX.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma. PKS § 97 p 1, 2 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
8.PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus (PKS § 84 lg 1 p 1). Vaidlus puudub selles, et kostja oli hageja sünni ajal hageja emaga abielus. Kostja on kantud isana hageja sünniakti. Vastavalt PKS §-le 82 on hageja ja kostja vastastikused õigused ja kohustused tekkinud seaduses sätestatud korras põlvnemise kindlakstegemisest. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ela hagejaga koos ega osale hageja kasvatamises. Seega on kostja kohustatud hageja ülalpidamiskohustust täitma elatise maksmise teel. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise
tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
9.PKS § 91 lg 1 esimese lause järgi isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 kohaselt isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tegemist on nõuet lõpetava tähtajaga. Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 19).
10.Kohus märgib, et elatist ei saa jätta kostjalt välja mõistmata põhjusel, et kostja ei ole hageja bioloogiline vanem. Kostja ei esitanud vastuhagi isaduse vaidlustamiseks, kuna isaduse vaidlustamise tähtaeg oli möödas. Isaduse vaidlustamise tähtaega on kostjale selgitatud tsiviilasjas 2-17-12192; 2-19-18283. Kostja ei ole isadust tähtaegselt vaidlustanud ning on kohustatud seega hagejale ülalpidamist andma.
11.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise kindla summana 200 eurot kuus alates
25.maist 2022.
12.PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13.Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
14.Vaidlust ei ole selles, et kostja on töövõimetu. Seega on kostja võimalused sissetulekut teenida piiratud. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus 490 eurot, mis ei võimalda kostjal maksta hagejale tema poolt nõutavas ulatuses elatist ja katta samal ajal enda minimaalseid vajadusi. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kostjale kuuluks vara, mille arvel ta saaks hagejale elatist maksta. Seega esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kohus arvestab elatise summa määramisel sealhulgas asjaolu, et hageja vajadused saab osaliselt kanda riiklike peretoetust arvel. Hagiavalduses on hageja seadusliku esindaja sissetulekuks märgitud sh peretoetused XXX eurot. Hageja seaduslik esindaja on hageja eestkostja ning rahvastikuregistri andmetel on hageja seaduslikul esindajal endal kaks alaealist last. Seega koosnevad hagis nimetatud peretoetused eelduslikult kolmele lapsele makstavatest lapsetoetustest, eestkostetava lapse toetusest ja lasterikka pere toetusest.
Hagi esitamise ajal oli lapsetoetuse suurus pere kahe esimese lapse kohta 60 eurot ja kolmanda lapse kohta 100 eurot, eestkostetava lapse toetus 240 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot (s.o kokku 760 eurot); alates 1. veebruarist 2023 on lapsetoetus pere kahe esimese lapse kohta 80 eurot ja lasterikka pere toetus 650 eurot (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3, § 20 lg 4, § 21 lg 2). Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus.
15.Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 50 eurot kuus alates
25.maist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
16.PKS § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatis iga kuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja taotlusel kuulub elatis tasumisele tema seadusliku esindaja pangakontole.
17.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.