Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

tulenevate õiguste rikkumisest, sh tähise kasutamisest (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Hageja viitas muuhulgas VÕS § 1055 lg 3 p-le 1 ja palus kostjal keelata tema kaubamärkidest tuleneva ainuõiguse rikkumine ja kohustada kostjat hoiduma rikkumisest tulevikus. Hageja on Hollandis registreeritud äriühing, kellele kuulub Euroopa Ühenduses sõnaline kaubamärk IKEA - registreering nr 000109652, registreerimise kuupäev 01.10.1998, sh klassi 41 teenuste osas. Samuti kuuluvad hagejale Euroopa Ühenduses kujutismärk

kaubamärgiregistreering nr 000109637, registreerimise kuupäev 08.10.1998, sh klassi 41 teenuste osas. Kaubamärgilehest nr 01/2011 nähtub, et Eesti Patendiamet on otsustanud registreerida kostjale alljärgneva kaubamärgi:

taotluse nr M200500797, taotluse esitamise kuupäev 15.06.2005, klassi 9, 16, 35, 41 ja 42 kuuluvate kaupade ja teenuste osas. 28.06.2011 kostja piiras oma kaubamärgi teenuste loetelu ja jättis alles vaid klassi 41 teenused „haridusteenused, koolitusteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus“. 02.04.2012 muutis kostja oma ettevõtte õigusliku vormi osaühinguks OÜ Kesk-Eesti Arenduskeskus. Kostja kasutab oma kodulehel ning arvatavasti ka teistes ettevõttega seotud materjalides järgmist logo:

. Hageja vaidlustas 03.03.2011 Patendiameti otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, kes jättis 31.03.2014 otsusega nr 1314-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata. Patendiameti otsus anda Eestis õiguskaitse kaubamärgile KEA + kuju on ebaõige ning vastuolus kaubamärgiseaduse normidega. Kaubamärgi KEA + kuju registreerimine on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p-ga 2. Kostja kaubamärgi KEA + kuju on sarnane hageja registreeritud IKEA kaubamärkidega. Vaadeldavate kaubamärkide reproduktsioonid on alljärgnevad:

IKEA

Vaadeldavate kaubamärkide sarnasus põhineb eelkõige nende identsel osal “-KEA” ning samuti ovaali kasutusel. Mõlemas märgis on domineerivad sõnad IKEA ja KEA lühikesed ning erinevad vaid ühe tähe poolest, mis on hageja märgi algustäht “I”. Visuaalsest on märgid sarnased ovaali kujutise kasutuse tõttu. Võrreldavate märkide visuaalsed erinevused, mis tulenevad noolest ja „I“ tähest, ei ole piisavad. Hageja leidis, et kaubamärgid on sarnased ka foneetiliselt. Hageja kaubamärgid koosnevad kolmest silbist “I-KE-A”. Kostja kaubamärk ühest silbist “KEA”. Hageja kaubamärgi kaks silpi |KE| ja |A| on identsed oma häälduse poolest kostja kaubamärgi silbiga |KEA|. Hageja kaubamärgi esimest tähte I hääldatakse lühidalt ning ülejäänud tähti hääldatakse identselt. I tähest tulenev erinevus ei ole niivõrd suur ja mõjuv, et muudaks vaadeldavaid kaubamärke foneetiliselt erinevateks. Hageja leidis, et kaubamärkidel on kontseptuaalne sarnasus. Tähis IKEA on tuletatud hageja asutaja nimest ja talu ning linna nimedest, kust asutaja on pärit. Tarbija ei ole sellest teadlik. Seega puudub hageja kaubamärgil semantiline tähendus. Keskmine tarbija ei ole teadlik asjaolust, et KEA on ettevõtte OÜ Kesk-Eesti Arenduskeskus akronüüm. Seega on mõlema sõna puhul tegemist tehissõnadega, mis ei oma mingit kontseptuaalset tähendust. Vaadeldavate kaubamärkide teenuste loetelud klassis 41 on identsed või äärmiselt sarnased. Hageja Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistreeringute nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju klassi 41 teenused on „educational courses“ ehk haridusalased kursused. Kostja kaubamärgiga KEA + kuju on tähistatud klassi 41 teenused „haridusteenused, koolitusteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus“. Hageja

haridusalased kursused on lai mõiste, mis hõlmab endas haridusteenuseid, koolitusteenuseid ja täiskasvanute täiend- ja ümberõpet ja seega on identsed. Kostja kutsenõustuse teenuse osas on tegemist sarnaste teenustega. . Märkide äravahetamise tõenäosus on olemas. Segiajamise tõenäosus seisneb selles, et avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust. Äravahetamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel tuleb vastandatud kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas lähtuda kaubamärkidest jäävast tervikmuljest, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Seega tuleks kaubamärkide võrdlusel keskenduda sõnale KEA, mis on kostja kaubamärgi domineeriv element. Vaadeldavate kaubamärkide domineerivad elemendid KEA ja IKEA on äärmiselt sarnased. Hageja kaubamärgiga IKEA tähistatud kaup ja teenused omavad Eestis kõrget mainet. IKEA kaubamärk on läbi aastate teeninud laitmatu reputatsiooni oma kaupade ja teenuste osas. Tarbijad usaldavad IKEA kaubamärgiga tähistatud kaupa/teenust ja selle kvaliteeti. Eeltoodust tulenevalt on hageja kaubamärgid tugeva eristusvõimega ja äravahetamise tõenäosuse oht on suur. KaMS § 10 lg 1 p 3 ei näe ette, et märkide sarnasus esineks sellisel määral, mis võiks kaasa tuua vaadeldavate kaubamärkide äravahetamise, piisab vaid sarnasusest. Hageja kaubamärkide mainet on ebaõiglaselt ära kasutatud. See on seotud mitte kaubamärgi kahjustamise, vaid eelistega, mida kostja saab identse või sarnase tähise kasutamisest. Hageja leidis, et IKEA kaubamärk on üldtuntud ning palus kohtul lugeda IKEA kaubamärk Eestis üldtuntuks enne 15.06.2005. Palve tunnistada IKEA kaubamärk üldtuntuks ei olnud hageja iseseisev nõue, vaid seda oli vaja kui ühte asjaolu äravahetamise tõenäosuse hindamisel ja maine ning eristusvõime kahjustamise või ebaausa ärakasutamise tuvastamiseks. Hageja leidis, et kostja kaubamärk kahjustab tema kaubamärkide eristusvõimet ning viitas Euroopa Kohtu otsusele C-252/07 Intel Corporation Inc. vs CPM United Kingdom Ltd. Varasema kaubamärgi omanik ei pea oma kaubamärgile tegeliku kahju tekitamist tõendama. Varasema kaubamärgi omanik peab tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus kahju tekitatakse. Kostja kaubamärgi registreerimine nõrgendab hageja märgi eristusvõimet, kuna märk ei ole enam võimeline koheselt seostuma hageja toodetega või teenustega, sest tekib oht, et seda seostatakse ka kostja teenustega. Hagejal ei ole võimalik kontrollida või mõjutada kostja kaubamärgiga tähistatud teenuste kvaliteeti ja sellega seotud mainet. Kui tarbijad võivad hageja ja kostja kaubamärke omavahel seostada, võib kostja ebaausalt ära kasutada hageja kaubamärkidega seostatud head mainet. Hageja arvates on üldteada, et sarnasus mainekate kaubamärkidega on väga kasulik, kuna asudes maineka kaubamärgi kiiluvees, saadakse kasu selle atraktiivsusest, reputatsioonist ja prestiižist ning kasutatakse seda ilma rahalist hüvitist maksmata.

Hagejale teadolevalt kasutab kostja oma teenuste tähistamiseks tähist

mis on hageja registreeritud kaubamärkidega veel sarnasem kui kaubamärgitaotluses (M200500797) esitatud tähis, kuna on kasutatud identset sinise ja kollase värvi kombinatsiooni. See muudab vaadeldavad kaubamärgid visuaalselt veelgi sarnasemaks. Lisaks sellele on hagejal registreeritud Euroopa Ühenduses kujutismärk nr 000878702, mis visuaalselt sarnaneb ovaali ning sinise ja kollase värvi kombinatsiooni kasutusest. Hageja pakub erinevaid koolitusprogramme ja töötubasid, mis kujundavad koos ülejäänud teenuste ja kaupadega terviklikku hageja brändi. Kuigi koolitused ei toimu Eestis, ei ole välistatud, et Eesti tarbijad satuvad sellistele koolitustele Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja on kostja ärinime OÜ Kesk-Eesti Arenduskeskus akronüümina ekslikult toonud tähise KEAK. Tegemist on põhjendamata lühendi kasutamisega, mille eesmärgiks on soov tõenäoliselt tekitada kohtus muljet, et kostja kaubamärk on tuletatud hageja kaubamärgist või et kaubamärkide vahel esineb sarnasus, mida tegelikult ei ole. Kostja ärinime akronüüm on KEA ning selline akronüümi moodustamine vastab selgelt tavapärasele praktikale, mitte ei ole kantud eesmärgist hageja õigusi rikkuda või neid mingil viisil pahatahtlikult ära kasutada. Sarnaselt on akronüüme moodustanud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (TTK), jne. Ka tarbijad on Kesk-Eesti Arenduskeskuse akronüümi KEA selgelt omaks võtnud ning pikaajaline probleemideta kasutamine on viimase kinnituseks. Kostja leidis, et võrreldavad kaubamärgid ei ole tema kaubamärgiga sarnased. Vastandatud kaubamärgi registreeringus nr 000109652 toodud kaubamärk IKEA on sõnaline. Kostja esitas registreerimiseks kombineeritud kaubamärgi, milline koosneb kujundelemendi ja sõnalise osa kombinatsioonist. Kostja kaubamärk koosneb kujundelementidelt paremale osundavast halli värvi noole kujutisest, mille all musta värvi ovaal, omakorda millise sees valget värvi kostja ärinime esitähtedest moodustatud akronüüm KEA. Noole kujutis võtab proportsionaalselt enda alla 50% kogu kaubamärgi ulatusest. Ülejäänud 50% moodustab musta värvi ovaali ja valget värvi tähemärkide kombinatsioon. Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise tõenäosuse hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile. Kombineeritud kaubamärkide kujundusi võrreldes nähtuvad ilmsed erinevused, millised väljenduvad kostja märgi puhul eriomase noole kasutamises, mis hageja kaubamärkidel puudub. Noole kujundus lisab kostja kaubamärgile selgelt täiendavat eristatavust. Kui hageja kaubamärkide kujundusliku elemendi moodustab ristküliku ja ovaali kombinatsioon, siis kostja kaubamärgil ristkülik puudub. Vähem oluline ei ole noole ja ovaali kombinatsioon ning ovaali sees akronüümi kasutamine. Teadlikumale tarbijale on tulenevalt kostja pikaajalisest kaubamärgi kasutamisest teada sõna KEA seos kostjaga. Samuti võib lühend KEA osundada Eestis laialt kasutatavale naisenimele või papagoi liigile.

Hageja kombineeritud kaubamärk (registreerimisnumber 000109637) koosneb üksteise sisse paigutatud ristkülikust, ovaalist ning sõnalisest osast IKEA. Hageja poolt vastandatud registreering nr 000878702 koosneb sinise risküliku sees asetsevast kollast värvi ovaali kujutisest. Ovaali kui matemaatilise kujundi kasutamine paljude erinevate isikute kaubamärkide koosseisus on tavapärane, mistõttu ei ole mainitud elementide kasutamise õigus monopoliseeritud hagejale. Seega on ovaal kaubamärkide kujunduses tavapärane element. Tervikuna kombineeritud kaubamärke võrreldes, ilmnevad olulised visuaalsed erinevused märkide vahel, s.o erinev kujundus, erinev sõnaline osa, selle pikkus ning paigutus. Kui võrrelda hageja sõnalist kaubamärki "IKEA" kostja kaubamärgiga "KEA + kuju", esinevad olulised visuaalsed erinevused kaubamärkide vahel. Hageja kaubamärgi esitäht I muudab märgid piisavalt selgelt ning arusaadavalt erinevaks. Täiendava täishääliku esinemine sõnalise osa alguses omab olulist mõju visuaalsele ja häälduslikule võrdlusele. Kaubamärkide eristamisel on kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nendes algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Foneetilised erinevused tulenevad erinevast rõhuasetusest ja erinevustest tähemärkide hulgas. Võrreldes häälduslikult omavahel elemente IKEA ja KEA, muudab erinev algusosa, erinev silpide arv ning erinev rõhuasetus sõnad foneetiliselt selgelt eristavateks. Tavatarbija hääldab hageja kaubamärki rõhuga esimesel silbil ja tähel I, samas kostja kaubamärgi hääldamisel on rõhk tähel E. Kostja ei nõustunud semantilisel võrdlemisel, et mõlemad võrreldavad sõnad on tehissõnad, millel ei ole tähendust. Kostja kaubamärgis on tajutav ning arusaadav seos kostja ärinimega, s.o akronüümiga KEA. Hageja kaubamärgi analoogne kontseptsioon puudub. Hageja kaubamärk IKEA on tuletatud hageja asutaja ja tema päritolu esitähtedest. Kuna kostja kaubamärk ei sarnane hageja sõnalise või kombineeritud kaubamärgiga, ei saa esineda äravahetamise tõenäosust. Kuigi vaadeldavate kaubamärkide sõnalistes osades IKEA ja KEA on kokkulangevad kolm tähte, muudab erinev algusosa märgid tervikuna piisavalt erinevaks, et välistada kaubamärkide äravahetamise tõenäosust. Samuti tuleb arvestada, et kostja taotleb oma kaubamärgile kaitset klassi 41 kuuluvate koolitus- ja haridusteenuste tähistamiseks. Teenuste ning eriti haridus- ja koolitusteenuste tarbijaid ei saa samastada nende kaupade tarbijatega, kes teevad ostuotsuseid reeglina kaupluses müügilettide ees. Eesti tarbija, soovides osaleda erinevatel Eestis korraldatavatel koolitustel, ei saa sattuda Soomes mööbli jaemüügiga tegeleva ja Eestis esindamata ettevõtte kodulehele ning vastupidi. Tarbija, kes soovib osta mööblit, ei eelda, et mööblikauplus pakub talle koolitusi. Seetõttu ei ole tõenäoline märkide äravahetamine ning märkide omanike segiajamine. Kuigi hageja nimele on Eestis registreeritud neli IKEA kaubamärki (registreeringud nr 10788, nr 10615, nr 10579 ja nr 10616), ei ole hageja neid hagiavalduses varasemate õigustena toodud. Hageja ei ole Eestis neid kaubamärke kasutanud. Hageja ei ole Eestis oma kaubamärkidega esindatud, mistõttu on märkide äravahetamine eriti vähetõenäoline. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peavad üheaegselt esinema järgmised tingimused: hilisem kaubamärk on kas identne või sarnane varasema kaubamärgiga, varasemal kaubamärgil on maine ning hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet. Loetletud tingimused on kumulatiivsed ning normikoosseis ei ole täidetud kasvõi ühe tingimuse mitteesinemise korral.

KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab hageja kaubamärkidel kui varasematel olema maine ja eristusvõime seisuga 15.06.2005, kuid selle kohta on hageja kohtule esitanud asjakohatud tõendid. Hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, milles seisneb tema kaubamärgi maine ja eristusvõime kahjustamine või ebaaus ärakasutamine. Hagiavaldus on selles osas jäänud paljasõnaliseks ja väheveenvaks. Hageja deklareerib maine ja eristusvõime kahjustamist ning ebaausat ärakasutamist kui fakti. Hageja ei ole kunagi oma kaubamärki Eestis kasutanud, samal ajal kui kostja on oma kaubamärki probleemideta kasutanud juba aastaid. Asjaolu, et hageja kaubamärgil võib olla maine mööblikaupade tähistamisel, ei ole piisav KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks. Taotletava kaubamärgi ilma tungiva põhjuseta kasutamine peaks kahjustama varasema kaubamärgi eristusvõimet, tekitama kahju varasema kaubamärgi mainele või kasutama ära varasema kaubamärgi eristusvõimet või mainet. Esimest liiki risk tekib siis, kui varasem kaubamärk ei suuda enam tekitada vahetut seost nende kaupadega, mille jaoks see on registreeritud ja kasutusel. See risk tähendab varasema kaubamärgi nõrgendamist, hajutab selle identiteeti ja mõju avalikkuse ettekujutusele. Teist tüüpi oht tekib, kui kaubad või teenused on hõlmatud taotletava kaubamärgiga ning avalikkus võib tajuda, et varasema kaubamärgi atraktiivsus väheneb. Kolmandat tüüpi risk tekib, kui ettekujutus mainekast kaubamärgist või sellele omistatud omadustest kantakse üle taotletava kaubamärgi kaupadele, mistõttu nende turustamine on kergem tänu varasema kaubamärgi mainele. Kui kaks esimest tingimust on täidetud, on Artikli 8 (5) kohaldamiseks piisav ühe riski esinemisest. Hageja peaks esitama vähemalt rida argumente, mis näitavad, et varasema kaubamärgi ärakasutamine või kahjustamine on tavapäraselt tõenäoline. Maine olemasolu ja kaubamärkide vahelise hüpoteetilise seose võimalus ei tähenda automaatselt, et kaasneb kahju või on loodud ebaõiglaselt soodne olukord taotletud kaubamärgile. Hoolimata kostja kaubamärgi kasutamisest alates 1993.a ei ole enam kui 20 aasta jooksul see hageja kaubamärki kahjustanud. Kostja leidis, et tema kaubamärgi kasutamise keelamise nõue on aegunud. Kaubamärgiseaduses sätestatakse õiguste teostamise viisid (§ 14) ning õiguste teostamiseks ajaline piirang, so. viie järjestikuse aasta jooksul kaubamärgi kasutamisest teada saamisest (§ 16 lg 2). Analoogne on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/95EÜ artikkel 9 lg 1. Kostja on oma kaubamärki "KEA + kuju" kasutanud juba 1993. aastast ning registreerimistaotlus esitati juba 15.06.2005. Järelikult hageja teadis või pidi teadma kostja kaubamärgi kasutamisest vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul ning hageja nõustus kasutamisega. Kostja kaubamärgi registreerimistaotlus muutus 15.06.2005 Patendiameti elektroonilises andmebaasis avalikult kättesaadavaks. Hageja pidi jälgima, millal on võimalik kostja kaubamärki tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada. Vaidlustusavaldus esitati tööstusomandi apellatsioonikomisjonile 03.03.2011. Kaubamärgi ekspertiis Patendiametis kestab reeglina orienteeruvalt aasta kuni poolteist. Seega oli esimene võimalik vaidlustamise aeg 2006 sügisel. Hageja teadis vähemalt nimetatud ajast kostja kaubamärgist ning selle kasutamisest. Seetõttu on hageja poolt 20.05.2014 esitatud nõue aegunud. Hageja on ekslikult, viitega kostja veebilehele, esitanud kostja kaubamärgi reproduktsiooni ilma sõnalise osata: Kesk-Eesti Arenduskeskus. Mainitud element lisab märgile visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset erinevust, andes tarbijale selge sõnumi kaubamärgi ja kostja vahelisest seosest. Kujundelementide võrdlemisel on näha, et kostja kaubamärgist moodustab 50% erksavärvilise kollasega kujutatud nool, kuid hageja märkidel noole kujutis puudub. Kostja märgil on sinist värvi ovaal, milline on paigutatud noole alla, kuid hageja märkidel sinist värvi ovaal puudub. Kostja kaubamärgil on ovaali sees esitatud valgete tähtedega sõnalise osa KEA,

kuid hageja kaubamärgil ei ole sõnaline osa esitatud valgete tähtedega. Hageja kaubamärkide kujunduslik element sisaldab ristküliku kujutist, mis on registreeringutes nr 00878702 ja nr 001672922 sinise värviga, kuid kostja kaubamärgil ristkülik mistahes värvides puudub. Hageja kaubamärkide registreeringutes nr 000109637 ja nr 001672922 on sõnaline osa IKEA esitatud musta või sinise värviga eriomases šriftis, kuid kostja kaubamärgis ei ole sõnaline osa esitatud ei musta ega sinise värviga ega eriomases šriftis. Hageja kaubamärkide registreeringutes on esitatud kollast värvi ovaal, mis asetseb ristküliku sees, kuid kostja kaubamärgis kollast värvi ovaal puudub. Sõnalised osad KEA Kesk-Eesti Arenduskeskus ja IKEA erinevad sõnade ja silpide arvu ning häälduse poolest. Kostja kaubamärgis on selge akronüümi KEA tähendusele ning seosele kostjaga, hageja märkidel selline seos puudub. Kokkuvõtvalt erineb kostja kasutusel olev kaubamärk hageja vastandatud kaubamärkidest. Ei esine tõenäosust tarbijate poolseks kaubamärkide äravahetamiseks ka seetõttu, et hageja ja kostja on tegevad erinevates turusegmentides, nende tegevusalad ei kattu. Hageja on jätnud selgitamata, millist kahju kostja oma tegevusega tekitab. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta valis teadlikult sarnasuse tõttu hageja kaubamärkidega oma ärinime akronüümiks KEA. Tegu oli tavapärase akronüümi moodustamisega. Hageja on jätnud tähelepanuta, et kohtupraktika defineerib märkide sarnasust vastavalt asjaomase tarbija seisukohast lähtuvana. Hageja on täielikult jätnud kõrvale tarbija ning tema taju. Kuivõrd kostja kaubamärk on registreeritud klassis 41 toodud teenuste suhtes, on asjaomaseks tarbijaks Eesti keskmine haridusteenuste tarbija. Hageja ei ole tõendanud oma kaubamärkide tähendust klassis 41 ja puuduvad tõendid nende teenuste seostamiseks hageja kaubamärkidega mistahes riigis. Hageja viimase nõude puhul ei ole selge, millest kostja hoiduma peab. Hageja nõude kohaselt peab kostja loobuma sellise tähise kasutamisest, millisel kujul kostja oma kaubamärki ei kasutagi. Samuti peab kostja loobuma tähise kasutamisest ka värvilisel kujul, kuid hageja ise loobus oma nõude puhul tuginemisest värvilistele kaubamärkidele. Samuti on hageja viidanud ainult haridusalastele kursustele, kuid klassis 41 kostja poolt taotletud teenused on laiemad. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 06.03.2015 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaielnud, et hageja on Hollandis registreeritud mööbli tootmise ja müümisega tegelev äriühing; hagejale kuulub Euroopa Ühenduses sõnaline kaubamärk IKEA, registreeringu nr 000109652, mis on muuhulgas registreeritud klassis 41 toodud teenustele; hagejale kuulub Euroopa Ühenduse kombineeritud kaubamärk registreeringu nr 000109637, mis on muuhulgas registreeritud klassid 41 toodud teenustele; hagejale kuulub Euroopa Ühenduse kujutislik kaubamärk , registreeringu nr 000878702, mis on registreeritud klassides 8, 11, 16, 20, 21, 24, 35 ja 42 ning mitte klassis 41; hagejale kuulub Euroopa Ühenduse kombineeritud kaubamärk , registreeringu nr 001672922, mis on registreeritud klassis 35; kostja esitas Eesti Patendiametile 15.06.2005.a taotluse nr

M200500797 kombineeritud kaubamärgi registreerimiseks kujuga: , millele olid lisatud sõnad „Kesk-Eesti Arenduskeskus. Central Estonian Development Centre“; algselt soovis kostja registreerida oma kaubamärki klassides 9, 16, 35, 41 ja 42, kuid piiras 28.06.2011 teenuste loetelu ning soovis kaubamärki registreerida ainult klassis 41 teenustele „haridusteenused, koolitusteenused; täiskasvanute täiend- ja ümberõpe; kutsenõustus“; Eesti Patendiamet otsustas kostja kaubamärgi registreerida 03.03.2011 otsusega; hageja vaidlustas Eesti Patendiameti 03.03.2011 otsuse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, kes jättis oma 31.03.2014 otsusega nr 1314-o hageja vaidlustusavalduse rahuldamata; kostja nõustus, et hageja Euroopa Ühenduse kaubamärke nr 000109652 ja nr 000109637 saab pidada tema enda taotlusega võrreldes varasemateks kaubamärkideks, sest need on registreeritud klassis 41. Pooled vaidlesid selle üle, kas Eesti Patendiamet tegi kostja kaubamärgi registreerimisel õige otsuse, ehk kas kostja kaubamärgi registreerimisest oleks pidanud keelduma KaMS § 10 lg 1 punktides 2 ja 3 toodud suhteliste õiguskaitset välistavate asjaolude esinemise tõttu, ning selle üle, kas hagejal on Euroopa Ühenduse kaubamärkide omanikuna õigus keelata kostjal tähise KEA + kuju kasutamist. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse seetõttu, et tööstusomandi apellatsioonikomisjon jättis tema vaidlustusavalduse rahuldamata. Hageja leidis, et esinevad kostja kaubamärgi registreerimisest keeldumist võimaldavad õiguslikud alused. Esialgses hagiavalduses palus hageja kohtul tuvastada kostja kaubamärgi suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemine tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest, tunnistada hageja kaubamärk IKEA Eestis üldtuntuks enne 15.06.2005 ning kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus KEA + kuju sinise ja kollase värvi kombinatsioonis kasutamine, sh kodulehel kea.ee. Milliste konkreetse hageja varasemate kaubamärkide esinemise tõttu ei saanud kostja kaubamärki registreerida, hagiavaldusest ei nähtunud. Samuti ei nähtunud, millise hageja kaubamärgi üldtuntuks tunnistamist hageja soovis. 16.06.2014 täpsustas hageja oma nõuet ja palus, et kohus tuvastaks kaubamärgi KEA + kuju suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemise tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest ning kohustaks kostjat lõpetama hageja kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus KEA + kuju sinise ja kollase värvi kombinatsioonis kasutamine, sh kodulehel www.kea.ee. 21.10.2014 formuleeris hageja oma nõude osaliselt ümber ja palus tuvastada kaubamärgi KEA + kuju suhtes õiguskaitset välistava asjaolu esinemine tulenevalt hageja kaubamärgiõigustest ning kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärgiõigusi rikkuv tegevus KEA + kuju kasutamine, sh kodulehel www.kea.ee. Seega ei soovinud hageja 21.10.2014 esitatud nõudes enam seda, et kohus keelaks kostjal kasutada tähist KEA + kuju sinise ja kollase värvi kombinatsioonis. Kohus selgitas hagejale 12.11.2014 eelistungil, et hagejal tuleks selgelt välja tuua, millisel viisil peaks kohus kostjal keelama kaubamärgi kasutamise. 15.12.2014 menetlusdokumendis muutis hageja taas nõuet. Hageja palus tunnistada kostja kaubamärgiõigus KEA + kuju (taotlus nr M200500797) õigustühiseks algusest peale ning tuvastada selle suhtes KaMS § 10 lg 1 p 2 ja 3 tulenevate õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju. Samuti palus hageja tuvastada, et kostja on

rikkunud hageja ainuõigusi kaubamärkidele nr 000109652 ja nr 000109637 IKEA + kuju ning kohustada kostjat tulevikus hoiduma hageja kaubamärkidest nr 000109652 ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumisest, sh lisas 3 toodud tähise kasutamisest (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Eeltoodust nähtub, et 15.12.2014 menetlusdokumendis määratles hageja esimest korda selgelt, millistest tema varasematest kaubamärkidest tuleneb kostja kaubamärgi registreerimise õigusvastasus. Samas nähtub esitatud nõudest, et kuigi hageja kaubamärgid nr 000109652 ja nr 000109637 ei olnud registreeritud värvilistena, soovis hageja keelata kostjal oma tähise kasutamine värvilisena. Hageja palus kostjal keelata viimase kaubamärgi kasutamise kujul, mis oli lisatud hageja menetlusdokumendile (toimiku 4. kd, lk 32) ning mis ei vastanud täielikult kostja poolt esitatud kaubamärgitaotluse reproduktsioonile. Kostja pidas hageja nõuet endiselt ebaselgeks. 27.01.2015 seisukohtades märkis hageja, et ta on ebaõigesti viidanud KaMS § 52 lg-le 1, mis ei ole kohaldatav. Hageja jäi esialgses hagiavalduses tuginetud KaMS § 41 lg 5 juurde. Hageja palus jätta 15.12.2015 esitatud täpsustuses p-des 1 ja 2 ekslikult laiendatud nõude osad tähelepanuta ning hageja formuleeris oma nõude järjekordselt ümber. Hageja palus kohtul tuvastada kostja kaubamärgi KEA + kuju (taotluse nr M200500797) suhtes KaMS § 10 lg 1 p 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumisest, sh tähise KEA kasutamisest (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Kohus osundas, et andis 12.11.2014 istungil hagejale aega nõude täpsustamiseks kuni 15.12.2014 ning seega oli nõude muutmine 27.01.2015 esitatud kohtu antud tähtaega eirates. Viimast korda muutis hageja oma nõuet 20.02.2015. Hageja palus kohtul tuvastada kostja kaubamärgi KEA + kuju (taotluse nr M200500797) suhtes KaMS § 10 lg 1 p 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA+ kuju ning kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumine, sh tähise KEA + kuju kasutamine (nii värvilisel kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas. Seega muutis hageja oma senisest tulevikku suunatud nõuet ning palus, et kohus kohustaks lõpetama kostja olemasoleva õigustrikkuva tegevuse, mis viimase nõude puhul seondus juba kostja poolt taotletud kaubamärgi kasutamises. Kostja leidis, et hageja poolt nõuete korduv muutmine on kaasa toonud olukorra, kus tal on keeruline nõuetele vastata. Kohus nõustus kostja väidetega, kuid leidis, et vaatamata menetlusõiguste kuritarvitamisele ning nõude sõnastuse pidevale muutmisele on võimalik lahendada hageja nõuet sellisel kujul, nagu see kajastub tema viimases ehk 20.02.2015 menetlusdokumendis. Hageja ei ole muutnud oma nõude alust ning vaatamata nõude eseme sagedasele muutmisele on nõude ese suunatud sisuliselt sama eesmärgi saavutamisele – hageja soovib, et kostja ei saaks oma kaubamärki registreerida ega kasutaks seda Eestis. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-162-14, et Euroopa Ühenduse kaubamärgi puhul reguleerib ühenduse kaubamärgi mõju ainult Euroopa Liidu Nõukogu 26.02.2009 määrus ühenduse kaubamärgi kohta (nr 207/2009). Kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise korral aga kuulub kohaldamisele kaubamärgiseadus. Lahendis nr 3-2-1-4-06 leidis Riigikohus, et kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandi kaitset reguleerivate normidega. Samuti saab arvestada Euroopa Kohtu praktikat.

Hageja viitas KaMS § 10 lg 1 p-dele 2 ja 3. Nõukogu 26.02.2009 määruses nr 27/2009 ühenduse kaubamärgi kohta reguleerivad samasuguseid keeldumise aluseid artikli 8 punkti 1 alapunktid a ja b ning lõige 5. Artikkel 8 punkti 1 alapunkt a sätestab, et varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks mille jaoks registreerimist taotletakse, on identsed kaupade või teenustega, millejaoks varasem kaubamärk on kaitstud. Nõukogu määruse artikli 8 punkti 1 alapunkt b näeb ette, et varasema kaubamärgi omaniku vastuseis korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada, segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärki seostatakse varasema kaubamärgiga. Samuti tuleneb määruse artikli 8 lõikest 5, et ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, kui varasema ühenduse kaubamärgi olemasolul on see omandanud ühenduses maine ja varasema siseriikliku kaubamärgi olemasolul on see omandanud maine asjaomases liikmesriigis ning kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta tähendaks varasema kaubamärgi eristusvõime või maine ärakasutamist või kahjustamist. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et antud vaidluse lahendamisel on võimalik Eesti siseriikliku õiguse tõlgendamisel arvestada neid Euroopa Kohtu lahendeid, millistes on kohaldatud ühenduse kaubamärgi määruse artikli 8 punkti 1 alapunkte a ja b, samuti lõiget 5. Hageja nõude tuvastada kostja kaubamärgi KEA + kuju (taotluse nr M200500797) suhtes KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju osas leidis kohus, et nimetatud sätte alusel kaubamärgi registreerimiseks keeldumiseks peavad esinema järgmised tingimused: varasem kaubamärk ja taotletud kaubamärk peavad olema kas identsed või sarnased ning varasem kaubamärk ja taotletud kaubamärk peavad olema registreeritud identsetele või sama liiki kaupadele ja teenustele ning peab olema tõenäoline, et tarbija vahetab taotletava kaubamärgi ära varasemaga või tal assotsieerub taotletav kaubamärk varasemaga. Ühtlasi tuleneb KaMS §-st 12, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärgi puhul see kuju, millisena ta üldtuntuse omandas ning registrisse kantud kaubamärgi puhul kaubamärgi reproduktsioon. Seetõttu tuleb hageja varasemate kaubamärkide ja kostja taotletud kaubamärkide võrdlemisel aluseks võtta kõigi asjaomaste kaubamärkide reproduktsioonid. Hageja leidis, et tema kaubamärgid ja kostja kaubamärk on sarnased ning sõnaline osa „KEA“ on mõlematel identne. Kohus leidis, et hageja on vaidlusaluste tähiste võrdlemisel viidanud Euroopa Kohtu lahenditele valikuliselt ja tendentslikult. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, ei saa võrreldavaid tähiseid vaatamata kolme tähe K, E ja A kattuvusele pidada identseteks. Euroopa Kohus ei ole välja töötanud n-ö ühte selget testi tähiste sarnasuse hindamisel, vaid arvestada tuleb erinevaid aspekte. Taotletav tähis on identne siis, kui selle reproduktsioon sisaldab ilma igasuguse modifikatsiooni või lisandita kõiki varem registreeritud kaubamärgi elemente või kui tähiseid tervikuna hinnates esinevad sellised väheolulised erinevused, et keskmine tarbija võib need jätta tähelepanuta. Kui tegemist on kombineeritud kaubamärkidega, on oluline kaubamärkide üldine mulje tervikuna ning arvestada tuleb tähiste üldist visuaalset, hääldatavat ja kontseptuaalset sarnasust. Kuivõrd kostja soovis registreerida kombineeritud kaubamärki KEA + kuju, ei saa tema tähise võrdlemisel hageja kaubamärkidega lähtuda ainult sõnalisest osast KEA. Kaubamärke tuleb võrrelda tervikuna, lähtudes kõigist aspektidest.

Sarnasuse hindamisel võivad tähiste visuaalsed ja hääldatavad sarnasused kaaluda üles kontseptuaalsed erinevused. Kontseptuaalsed erinevused võivad omada määravat tähtsust siis, kui ühel võrreldavatest tähistest on mõnes kultuuriruumis olemas selge tähendus. Arvestada tuleb ühtlasi kaubamärgi domineerivaid osi, sest need jäävad tarbijatele kergemini meelde Võrdlemisel tuleb arvestada seda ajahetke, mil uuema kaubamärgi registreerimise taotlus esitati ning nimelt taotluse esitamise aja seisuga tuleb hinnata segiajamise tõenäosust. Kui aga kaks kaubamärki on turul juba mõnda aega eksisteerinud ilma, et segiajamise juhtumid oleksid tõendatud, siis ilmselt segiajamise tõenäosust ei ole. Tähiste segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamisel peavad vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist tähistest tekkival üldmuljel, arvestades iseäranis nende eristavaid ja domineerivaid osi. Kui võrreldavatel tähistel visuaalset, kontseptuaalset või kuuldavat sarnasust ei ole, ei ole oluline, kui tuntav on varasem kaubamärk. Ka kõrge eristusvõimega kaubamärkide puhul ning juhul, kui võrreldavad tähised on väga sarnased, tuleb hinnata, kas kaubad või teenused on sarnased. Tähiste võrdlemisel tuleb arvestada nende visuaalseid, foneetilisi ja kontseptuaalseid sarnasusi, arvestades üldist muljet, mida tähised tekitavad. Samuti tuleb arvestada nende domineerivaid ja eristuvaid komponente. Tähised on sarnased, kui nad on keskmise tarbija vaatepunktist lähtuvalt vähemalt osaliselt identsed ühes või mitmes aspektis. Hagejale kuulub sõnaline Euroopa Ühenduse kaubamärk IKEA registreerimisnumbriga 000109652, mis on muuhulgas registreeritud klassis 41 ja mille registreerimistaotlus esitati 01.04.1996. Kaubamärk on klassis 41 registreeritud haridusalastele kursustele, raamatute ja ajakirjade väljaandmisele, mis on seotud mööbliga ning interjööride dekoreerimise, kodu ja perekonnaga seotud ajakirjade väljaandmisele. Samuti kuulub hagejale sõnaline Euroopa Ühenduse kaubamärk IKEA + kuju registreerimisnumbriga 000109637, mis on muuhulgas registreeritud klassis 41 ja mille registreerimistaotlus esitati 01.04.1996. Kaubamärk on klassis 41 registreeritud samuti haridusalastele kursustele, raamatute ja ajakirjade väljaandmisele, mis on seotud mööbliga ning interjööride dekoreerimise, kodu ja perekonnaga seotud ajakirjade väljaandmisele. Kohus leidis, et teenused, mille suhtes on registreeritud hageja kaubamärgid nr 000109652 ja nr 000109637, on samaliigilised võrreldes nende teenustega, milliste suhtes soovib kostja oma kaubamärki registreerida. Teenus „haridusalased kursused“ võib olla hõlmatud haridus- ja koolitusteenustega. Kohus leidis, et hageja kaubamärgid nr 000109652 ja nr 00109637 ei ole kostja kaubamärgiga identsed vaatamata sellele, et mõlemad sisaldavad kolme tähte K, E ja A. Võrrelda tuleb tähiste üldmuljet. Kostja soovis registreerida kombineeritud kaubamärki, mille üks visuaalne osa kujutab endast noolt, mida hageja kaubamärkidel ei ole. Lisaks on tähed KEA kantud ovaali sisse oluliselt teistsuguses šriftis kui hageja kaubamärkidele kantud tähed IKEA. Samuti kuuluvad kostja kaubamärgi juurde sõnad: „Kesk-Eesti Arenduskeskus. Central Estonian Development Centre“. Nimetatud visuaalsed erinevused on tähelepandavad ja seetõttu on kostja kaubamärgist tekkiv üldmulje erinev sellest muljest, mis tekib hageja kaubamärkide vaatlemisel. Sõnalistel osadel KEA ja IKEA on tähelepandavad häälduslikud ja kontseptuaalsed erinevused. Kohus nõustus lähtuvalt Euroopa Kohtu praktikast, et kaubamärkide sõnaliste osade algustel on sõnade lõppudest olulisem tähtsus. Hageja kaubamärkide sõnaline osa algab tähega I, mis on eraldiseisev silp ning mis muudab sõna häälduslikult erinevaks sõnast KEA. Lisaks ei saa tavatarbija pelgalt sõna IKEA alusel järeldada selle mistahes tähendust ega seost

mööbliettevõtte loonud isiku kodutalu või kodulinnaga. Tähtede KEA kombinatsioonist aga tekib tarbijal seos kostja ärinimega, sest kostja ärinimi Kesk-Eesti Arenduskeskus on üheks taotletava kaubamärgi reproduktsiooni osaks. „Eesti Ortograafia“ väljavõttest võib järeldada, et valiktäheühendeid võib moodustada ühendisse kuuluvate sõnade esitähtedest. Kui aga need ei anna hääldatavat sõnaühendit, võib abiks võtta teisi tähti. Nimetatud väljavõttest ei saa järeldada, et Kesk-Eesti Arenduskeskuse akronüümiks ehk sõnaühendiks ei võiks olla tähis KEA ning ainsad korrektsed akronüümid oleksid olnud KEAK või KA. Kohus leidis, et keskmine tarbija ei asu kaubamärki hinnates analüüsima, kas sellel kajastatud tähtede ühendus on moodustatud ortograafiliselt õigesti või mitte. Vaidlusaluste tähiste võrdlemisel ei oma ortograafiline väidetav ebakorrektsus sisulist tähendust. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 31.03.2014 otsusest nr 1314-o nähtub, et hageja vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata. Komisjon leidis, et hageja ei võrrelnud vaidlusaluseid kaubamärke tervikuna ning tervikuna olid kaubamärgid erinevad. Komisjon pidas oluliseks seda, et kostja kaubamärk oli kombineeritud kaubamärk. Sõnade KEA ja IKEA erinevat algusosa ning kostja kaubamärgis sisalduvat noole kujutist pidas komisjon sellisteks erinevateks tunnusteks, mis on tarbijatele koheselt hoomatavad. Analoogilistele järeldustele jõudis tööstusomandi apellatsioonikomisjon 14.10.2013 otsuses nr 1313-o, mis puudutas teist hageja poolt analoogilistel alustel vaidlustatud kostja kaubamärki. Viimati nimetatud vaidluses jättis Harju Maakohus 30.06.2014 otsusega hageja nõude rahuldamata. Kohus nõustus apellatsioonikomisjoni seisukohtadega. Kohus leidis, et kuigi vaidlusalused kaubamärgid puudutasid samaliigilisi teenuseid, ei olnud hageja varasemad kaubamärgid kostja kaubamärgiga identsed ega sedavõrd sarnased, et sarnasuse tõttu võiksid tarbijad tõenäoliselt ära vahetada kostja kaubamärgi hageja kaubamärkidega või et tarbijatel võiksid tekkida kostja kaubamärgi alusel assotsiatsioonid hageja kaubamärkidega. Võrreldavate kaubamärkide erinevused nende visuaalses kujus, häälduses ja tähenduses välistavad sellise segiajamise ohu. Et Gabrielle Olsson Skalin on hageja seaduslik esindaja, kes allkirjastas lepingulisele esindajale antud volikirja, leidis kohus, et tema antud seisukohta ei saa arvestada tõendina, vaid ainult hageja seletusena. Oma seletuses on hageja esile toonud hageja kui ettevõtte majandusnäitajad, millest tulenevalt on leitud, et IKEA kaubamärgid on Eestis ja mujal maailmas väga tuntud. Kirjalikule seletusele on lisatud nimekiri hageja poolt erinevates riikides registreeritud sõnalistest kaubamärkidest. Samuti on kirjalikule seletusele lisatud nimekiri hageja kaubamärgi IKEA + kuju maailmas registreerimise andmetest. Hageja esitas kohtule veebilehel Wikipedia.org ilmunud artikli ning Interneti otsingumootori Google.com otsingute tulemused, mis on tehtud sõnadega „IKEA Estonia“. Otsing on Internetis tehtud 08.03.2012 ning sellest ei nähtu, milline hageja kaubamärk täpselt Eestis tuntud on. Otsingust ei nähtu seoseid haridusteenustega. Kohus leidis, et hageja seletus ja sellele lisatud tõendid ei tõenda, et Eesti tarbijate puhul eksisteeriks oht, et nad ajavad kostja kaubamärgi segi hageja kaubamärkidega või et kostja kaubamärk assotsieeruks neile hageja kaubamärkidega. Kostja esitatud andmebaasi otsingute tulemustest selgus, et kaubamärkides kasutatakse sageli ringi või ellipsit kujunduselemendina. Hageja esitatud väljavõtetest andmebaasidest koos geomeetriliste kujundite loeteluga tuleneb, et Eestis on registreeritud palju nooli sisaldavaid kaubamärke ning sama moodi on registreeritud palju selliseid Ühenduse kaubamärke. Seega võib nimetatud tõenditest iseenesest järeldada, et ellipsid või nooled kujunduslike elementidena ei pruugi olla piisavalt eristusvõimelised. Samas võrdles kohus vaidlusaluseid kaubamärke

tervikuna ja tuvastas, et nende domineerivatel sõnalistel osadel on olemas piisavalt tähelepandavaid erinevusi. Tervikuna on hageja kaubamärkidest ja kostja kaubamärgist tulenev üldmulje erinev. Hageja esitatud tõenditest nähtus, et Ikea kaupluses Dublinis oli IKEA Family võimalik osaleda töötubades, kus neile anti nõu ja ideid kodu sisustamisel. Hageja poolt esitatud tõenditest Saksamaal avatud IKEA kaupluse kohta võib järeldada, et Saksamaal Dessaus kohtuvad igal suvel arhitektuuri, kunsti, disaini ja linnaplaneerimise tudengid suvekooliks. Kas või milliseid haridusalaseid teenuseid osutas seejuures hageja, tõendist järeldada ei saa. Kohus leidis, et viidatud tõendid ei toeta hageja väiteid kaubamärkide võimaliku segiajamise ohu olemasolust. Vaidlusalused kaubamärgid küll puudutavad samaliigilisi teenuseid, kuid samas ei ole hageja kunagi Eestis haridusalaste kursuste teenuseid osutanud. Hageja tegevuse puudumine Eestis ei saa toetada hageja väidet võimaliku tähiste segiajamise ohu olemasolu kohta. Hageja kodulehelt on võimalik näha, et hageja ei tegutse Eestis ega paku siin oma kaupu müügiks ega osuta siin teenuseid. Kostja kasutab oma kaubamärki koos sõnadega „Kesk-Eesti Arenduskeskus“. Kostja kodulehe teisest väljavõttest nähtus, et kostja asutati juriidilise isikuna 1993.a detsembris. Sama asutamise aasta nähtub E-Krediidiinfo väljavõttest. Ajalehes „Sakala“ 19.12.2003 ilmunud artiklis „Haridus: Kadri Londoni kinnitusel liidab õppija roll inimesi“ on märgitud, et Kesk-Eesti Arenduskeskus (KEA) tähistas oma kümneaastast sünnipäeva. Samuti oli artiklis viidatud, et Kesk-Eesti Arenduskeskus asutati 1993.a Paides ning sellel oli artikli ilmumise ajaks 12 õppekeskust üle kogu Eesti. Kostjale on korduvalt tähisega KEA viidatud samuti 15.09.2005 ajalehes „Valgamaalane“ ilmunud artiklis „Selver koolitus müüjaid tööhõiveameti vahendusel“. Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor kodulehe väljavõttest nähtub, et kõrgkool alustas 1994/1995. õppeaastal koostööd Kesk-Eesti Arenduskeskuse KEA-ga. Ajalehes „Lõunaleht“ 07.07.2009 ilmunud artiklis „KEA – tea ja õpeta teisi“ on samuti viidatud, et KEA on Kesk-Eesti Arenduskeskus. Ajalehes „Järva Teataja“ ilmus 14.09.1999 kuulutus, kus kostja oli oma kaubamärki KEA + kuju kasutanud juba sellisel viisil, nagu on see toodud vaidlusaluses kaubamärgi registreerimistaotluses. Sama nähtub 07.10.1999 ilmunud kuulutusest. Ajalehes „Äripäev“ 27.10.1999 ilmunud artiklis „KEA koolitusmägi läks töötu Muhamedi juurde“ on kostja nimetamiseks kasutatud tähist KEA. Kostja poolt välja antud tunnistusel 07.06.2004 on kostja kasutanud oma kaubamärki sellisel kujul, nagu on vaidlusalusel taotlusel. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et tõendatud on kostja väited, et ta on alates 1993.a enda tarbijatele tutvustamisel kasutanud sõnalist tähist KEA. Samuti nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja kasutas vaidlusalust kaubamärki enda kaubamärgina enne registreerimistaotluse esitamist ning seda vähemalt alates aastast 1999 ehk enne seda, kui hageja Euroopa Ühenduse kaubamärgid Eestis õiguskaitse said. Kuna kõik vaidlusalused kaubamärgid on järelikult Eesti turul olnud olemas juba pika aja jooksul ning hageja kaubamärk on Eesti tarbijatele jätkuvalt tuntud, ei saa kohtu hinnangul faktiliselt esineda segiajamise tõenäosust. Kuna vaidlusalused kaubamärgid ei ole identsed ega piisavalt sarnased ning kuna vaatamata teenuste samaliigilisusele ei saa tekkida tarbijate poolt tähiste segiajamise ohtu ega assotsiatsioone kostja kaubamärgi ja hageja varasemate kaubamärkide vahel, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada kotja kaubamärgi KEA + kuju (taotluse nr M200500797) suhtes KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju.

KaMS § 10 lg 1 p 3 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli omandatud hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks. Nimetatud säte on sisuliselt alternatiiv KaMS § 10 lg 1 p-le 2. Kui kaks kaubamärki on küll identsed või sarnased, aga registreeritud erinevat liiki kaupadele või teenustele, on siiski teatud juhtudel varasema kaubamärgi omanikul võimalik hilisema kaubamärgi registreerimist vaidlustada, kui hilisem kaubamärk kahjustab ebaausalt varasema mainet. KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamiseks peavad olema täidetud seega järgmised eeldused: varasem registreeritud ja/või Eestis üldtuntud ning hilisem kaubamärk on kas identsed või sarnased ning vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud erinevat liiki teenustele või kaupadele ning hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet, mis oli olemas hiljemalt hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks. Nimetatud sättest ei tulene, et kui vaidlusalused kaubamärgid ei ole identsed või sarnased, võib varasema kaubamärgi omanik hilisema kaubamärgi registreerimist vaidlustada pelgalt põhjusel, et varasem kaubamärk on äärmiselt tuntud ja hea mainega, mistõttu võib hüpoteetiliselt esineda tema maine kahjustamise või ärakasutamise võimalus. Hageja on ühtlasi ekslikult leidnud, et kui vaidlusaluste kaubamärkide asjaomased kaubad või teenused on sarnased või samaliigilised, on tal alternatiivselt võimalik tugineda KaMS § 10 lg 1 p-le 3. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et vaidlusalused kaubamärgid ei ole identsed ega sarnased, kuigi need puudutavad samaliigilisi teenuseid. Seetõttu puudub alus hageja nõude rahuldamiseks KaMS § 10 lg 1 p 3 alusel. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaubamärgi maine olemasolu tuleb tõendada vähemalt liikmesriigi olulisel osal. Kui avalikkus kahte vaidlusalust kaubamärki omavahel ei seosta, on vähe tõenäoline, et uuem märk kasutaks ebaausalt ära varasema märgi mainet või kahjustaks seda. Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et kaubamärgimääruse artikkel 8 lg 5 kohaldamiseks peavad täidetud olema järgmised tingimused: esiteks peavad vastandatud kaubamärgid olema identsed või sarnased, teiseks peab vastulauses viidatud varasem ühenduse kaubamärk olema omandanud ühenduses maine ja kolmandaks peab valitsema oht, et taotletava kaubamärgi õigustamatu kasutamine toob kaasa varasema kaubamärgi eristusvõime või maine õigustamatu ärakasutamise või kahjustamise. Kuna need tingimused on kumulatiivsed, siis ka neist ainult ühe puudumisel ei ole säte kohaldatav. Seejuures peab varasema kaubamärgi omanik tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus kahju tekitatakse. Varasema kaubamärgi eristusvõimet on kahjustatud siis, kui varasem kaubamärk ei too enam kaasa seost nende kaupade ja teenustega, mille suhtes see on registreeritud või kasutusel. Kaubamärgi mainet on kahjustatud siis, kui kaupadel, mille märgistamiseks taotletavat kaubamärki kasutatakse, on avalikkusele varasema kaubamärgi külgetõmbejõudu vähendav mõju. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tema kaubamärkidel oli olemas maine või eristusvõime Eestis seisuga 15.06.2005. Hageja ei ole tõendanud, et tema kaks viidatud kaubamärki olid nimetatud ajal Eestis üldtuntud. Samuti ei saa hageja esitatud tõenditest

järeldada, et kostja kaubamärgi kasutamine kahjustaks hageja kaubamärkide mainet või kasutas ebaausalt ära nende eristusvõimet. Hageja esitatud tõendist „Best Global Brands“, milles on loetletud 2004.a 100 enim tunnustatud brändi nähtub, et hageja kaubamärk registreerimisnumbriga 001672922 IKEA + kuju (mis oli registreeritud ainult klassis 35) oli tunnustatud 40.-ndal kohal kodu sisustuse valdkonnas. Hageja tõendist „Best Global Brands 2013“ nähtub, et hageja sama kaubamärk oli ka 2013.a tunnustatud kaubamärkide hulga sinise-kollase värviga. Nimetatud tõendist ei saa järeldada, et praeguses vaidluses hageja poolt esile toodud kaubamärgid ehk kaubamärk nr 000109652 IKEA ja kaubamärk nr 000109637 IKEA + kuju oleksid 2004.a olnud üldtuntud, mained või eristusvõimelised Eestis. Wikipedia.org väljavõttest tuleneb, et hageja on mööblitootmise ettevõte, mis asutati 1943.a. Nimi IKEA on akronüüm sõnade Ingvar, Kamprad, Elmtarydi ja Agynnarydi esitähtedest. Kohtule esitatud väljavõttel on aga kajastatud ainult hageja kaubamärk nr 001672922 IKEA + kuju, mis oli registreeritud klassis 35. Seega ei saa antud tõendist järeldada vaidlusaluste hageja kaubamärkide maine olemasolu või üldtuntust. Turu-uuringute AS poolt 2012.a aprillis läbi viidud uuringust „IKEA. Kaubamärgi tuntus“ tuleneb, et uuringu tegemise ajal teadsid hageja kaubamärki 50% küsitletutest. Samas ei nähtu uuringust, millise hageja kaubamärgi üldtuntuse kohta uuringus osalejatele küsimusi esitati. Nendest isikutest, kes hageja kaubamärki teadsid, seostasid 71% seda otsesõnaliselt sisustuskaupade tootmise ja müügiga. Uuringust ei nähtu, et küsitletud oleksid hageja kaubamärki seostanud mõne muu valdkonna kaupade või teenustega, sh haridusteenustega. Samuti ei saa uuringust teha mistahes järeldusi selle kohta, kas hageja mõni kaubamärkidest oli üldtuntud Eestis 15.06.2005. Turu-uuringute AS teises uuringus 2012.a aprillis uuriti IKEA kaubamärgi mainet, millest nähtub, et 71% nendest küsitletutest, kes hageja kaubamärki teadsid, pidasid seda mainekaks või pigem mainekaks. Antud uuringust ei nähtu samuti, millise hagejale kuuluva kaubamärgi maine kohta teavet uuriti. Järeldusi selle kohta, milline oli hageja kaubamärkide maine Eestis seisuga 15.06.2005, tõendist teha ei saa. Hageja esitatud meediaväljaannetes ilmunud artiklites ei ole otseselt ühtegi hageja kaubamärki käsitletud. Artiklites on räägitud hagejast, kui mööblit tootvast ettevõttest. 8 artiklit on ilmunud ajavahemikul 1997 - 2014.a. Ühestki artiklist ei saa otseselt järeldada, kas või milline hageja kaubamärkidest oli Eestis üldtuntud 2005.a ning millises valdkonnas või millist mainet või eristusvõimet omasid vaidlusalused kaubamärgid Eestis seisuga 15.06.2005. Hageja esitas väljavõtted Interneti foorumitest ajavahemikul 2002 -2005.a, milles inimesed avaldasid arvamust, milline on nende lemmik reklaam. Mahukas kohtule esitatud tõendis on hageja nime IKEA mainitud vaid ühel korral, samas kui paljusid teisi kaubamärke on mainitud korduvalt. Seega ei saa nimetatud tõend kuidagi tõendada hageja kaubamärkide üldtuntust, mainet või eristusvõimet. Hageja esitatud raamatu tutvustusest saab järeldada vaid seda, et Eestis on 2008.a ilmunud raamat pealkirjaga „IKEA lugu“, mis käsitleb mööblitööstusettevõtte arengut selle looja Ingvar Kampradi jutustuste põhjal. Seda, kas või milline hageja kaubamärk ning millises valdkonnas on Eestis üldtuntud, raamatu tutvustuse alusel hinnata ei saa. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et hageja ei ole ühelgi viisil tõendanud, et tema kaubamärgid IKEA (registreerimisnumbriga 000109652) ning IKEA + kuju (registreerimisnumbriga 000109637) olid seisuga 15.06.2005 Eestis üldtuntud ja mainekad.

Oma kaubamärkide maine kahjustamist või eristusvõime ebaausat ärakasutamist ei ole hageja samuti mitte ühegi tõendiga tõendanud. Hageja on maine kahjustamist ja eristusvõime ärakasutamist üksnes korduvalt deklareerinud, esitamata seejuures ühtegi sisulist põhistust või tõendit. Kuivõrd hageja enda esitatud tõendite kohaselt olid tema kaubamärgid 2012.a jätkuvalt mainekad ja tuntud Eestis, ei saanud kostja kaubamärgi kasutamine (ning kostja on oma vaidlusalust kaubamärki järjepidevalt kasutanud alates 15.06.2005) kuidagi hageja kaubamärkide mainet kahjustada või nende eristusvõimet ära kasutada. Kuivõrd hageja ja kostja kaubamärkide vahel puudub sarnasus ja identsus, puudub alus kohaldada KaMS § 10 lg 1 p 3 ning ka ülejäänud hageja väited on jäänud tõendamata, tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada kostja kaubamärgi KEA + kuju (taotlus nr M200500797) suhtes KaMS § 10 lg 1 p-s 3 sätestatud õiguskaitset välistavate asjaolude esinemine tulenevalt hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju. KaMS § 14 lg 1 kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, samuti õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga, samuti registreeritud kaubamärgiga või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse teist liiki kaupu või teenuseid, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. KaMS § 16 lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud hilisema kaubamärgi kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist. Lisaks tuleneb KaMS § 57 lõikes 1, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks või tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Hageja palus kohustada kostjat lõpetama ainuõiguse rikkumine (tähise KEA + kuju kasutamine). Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja kaubamärgi kasutamise keelamise nõue on aegunud. Hageja sai teada kostja kaubamärgist siis, kui see avaldati vaidlustamiseks 3.01.2011 kaubamärgilehes nr 1/2011. 18.03.2011 esitas hageja kostjale hoiatuskirja ning nõudis rikkumise lõpetamist. Hageja on vaidlustanud kostja KEA + kuju kaubamärgi registreerimise apellatsioonikomisjonis ja seejärel esitas hagi Harju Maakohtusse. Seega kostja väited, et hageja oleks viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kaubamärgi kasutamisega, ei vasta tõele. Kõik kostja väited, et hageja oli tema kaubamärgist teadlik juba 2006. aastast, ei ole tõendatud. Kuna kostja kaubamärk ei ole siiani registreeritud, ei ole alanud 5 aastane kasutamisega nõustumise tähtaeg ning täidetud ei ole KaMS § 16 lõikes 2 toodud eeldused. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis tema

kaubamärgi kasutamisest või pidi sellest teadlik olema enne, kui kaubamärgi taotlus avaldati kaubamärgilehes 03.01.2011. Kostja ei ole välja toonud, millisel kuupäeval või aastal enne seda päeva hageja tema kaubamärgist teada sai või pidi teada saama. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja nõustus kostja kaubamärgi kasutamisega viie järjestikuse aasta jooksul. Küll aga leidis kohus, et hageja nõue ei kuulu sisuliselt kostja vastu rahuldamisele. KaMS § 14 lg 1 p 1 alusel võib nõude esitada, kui kolmas isik kasutab oma äritegevuses tähiseid, mis on õiguskaitse saanud kaubamärkidega identsed identsete teenuste puhul. Antud asjas on kohus juba tuvastanud, et hageja kaubamärgid ei ole kostja kaubamärgiga identsed ning tegemist ei ole ka identsete teenustega. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt võib nõude esitada, kui kasutatakse identseid või sarnaseid tähiseid identsete või samaliigiliste teenuste puhul, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh assotsieerumine. Antud asjas on kohus juba tuvastanud, et selline äravahetamine või assotsieerumine ei ole tõenäoline, kuigi hageja kaubamärgid ja kostja kaubamärk on sarnaseid ning neid kasutatakse sarnaste teenuste puhul. KaMS 14 lg 1 p 3 järgi võib nõude esitada, kui registreeritud kaubamärgiga või Eestis üldtuntud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kasutatakse teist liiku kaupade või teenuste puhul, kui tähisega võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada kaubamärgiga omandatud mainet või eristusvõimet. Kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud oma kaubamärkide maine kahjustamist või nende eristusvõime ärakasutamist. Vastupidi, hageja esitatud uuringute tulemused tõendavad, et vaatamata kostja kaubamärgi kasutamisele on hageja kaubamärkidel endiselt Eestis olemas maine ja eristusvõime. Kõike eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud KaMS § 14 lg-s 1 loetletud asjaolude esinemist, mis võimaldaksid tal kostja vastu nõuet esitada. Hageja nõue kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärkidest nr 000109652 IKEA ja nr 000109637 IKEA + kuju tulenevate õiguste rikkumine, sh tähise KEA + kuju kasutamine (nii värviliselt kui ka mustvalgel kujul) klassi 41 teenuste haridusalased kursused osas tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant leiab, et maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on eksinud väites, et kaubamärgitaotlusele M200500797 on lisatud sõnad „Kesk-Eesti Arenduskeskus. Central Estonian Development Centre“. Vastustajale kuulub teine kaubamärgitaotlus numbriga

M200500796

mille osaks on eelmainitud sõnad, kuid see kaubamärk ei

ole vaidluse sisuks. Vaidlus puudutab kaubamärki taotluse nr M200500797 ilma eelmainitud sõnadeta. Eeltoodust ei ole selge, millist eeltoodud kaubamärkidest maakohus hindas, kuna taotluse number viitab vaidlusalusele kaubamärgile, samas sisuliselt on kirjeldatud käesolevasse vaidlusesse mittekuuluvat kaubamärki taotluse nr M200500796. Seega hindas maakohus sisuliselt kaubamärki, mis ei ole vaidlusega seotud. Kuna kohus hindas võrdluses

eeltoodud sõnu ning tugines nendest tulenevale erinevusele õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise põhjenduses, on maakohtu otsus väär ja ei arvesta vaidlusaluseid asjaolusid. Samas oma sisulises hinnangus hindab kohus vaid kaubamärkide identsust ja jätab sisuliselt tähelepanuta sarnasuse hindamise. Oma hinnangus tugines kohus Euroopa Kohtu lahendile, mis käsitleb identsust KaMS § 10 lg 1 p 1 tähenduses. Euroopa Kohtu lahend C-291/00 käsitleb identsust Esimese Nõukogu direktiivi 89/104/EEC artikli 4 (1) (a) ja 5 (1) (a) [analoogne KaMS § 10 lg 1 p 1 ja § 14 lg 1 p 1] tähenduses. Tegemist on suhtelise õiguskaitset välistava asjaoluga olukorras kus võrreldavad kaubamärgid on identsed ja kaubad või teenused on identsed. Apellant pole tuginenud KaMS § 10 lg 1 p 1 ja samuti ei ole kunagi väitnud, et vaadeldavad kaubamärgid on KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel identsed. KaMS § 10 lg 1 p 1 alusel ei hinnata äravahetamise tõenäosust. Selle sätte eesmärk on keelata identsete kaubamärkide registreerimine, mis tähistavad identseid kaupu või teenuseid. Tegemist on sättega, mis on mõeldud lihtsamate juhtumite jaoks, kus piisab tuvastamisest, et märgid ja kaubad/teenused on identsed selleks, et tuvastada õiguskaitset välistav asjaolu. Seega on arusaamatu, miks maakohus tugineb KaMS § 10 lg 1 p 2 õiguskaitset välistava asjaolu hindamisel Euroopa Kohtulahendile, mis käsitleb KaMS § 10 lg 1 p 1 analoogseid õigusnorme ja korduvalt tuvastab oma hinnangus, et võrreldavad kaubamärgid ei ole identsed. Äravahetamise tõenäosuse hindamine kuulub KaMS § 10 lg 1 p 2 alla ja selle sätte alusel hinnatakse, kas vaadeldavad kaubamärgid on identsed või sarnased ja kas nendega tähistatud teenused on identsed või samaliigilised. Seega identsuse kriteerium ei ole eeldus KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks ning selle kohaldamiseks piisab kaubamärkide sarnasusest. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et tema on hagiavalduses tuginenud KaMS § 10 lg 1 p 2 ja leidnud, et vaadeldavad kaubamärgid on sarnased ja nendega tähistatud teenused on identsed või samaliigilised. Maakohus hindas sisuliselt vaid kaubamärkide identsust ja teinud seda tuginedes vaidlusega mitteseotud KaMS § 10 lg 1 p 1 alusel ja seega jõudnud väärale otsusele. Sarnasuse tuvastamine ei tähenda automaatselt, et märkide vahel esineb äravahetamise tõenäousus. Seda tuleb eraldi tuvastada vastavalt väljakujunenud Euroopa Kohtupraktikale. Apellant tugineb kahele registreeritud kaubamärgile nr 000109652 ja nr 00109637. Kuigi maakohus viitab oma võrdluses apellandi sõnamärgile IKEA nr 000109652, pole apellandi arvates kohus sisulist võrdlust sõnamärgiga teostanud. Sõnamärke registreeritakse standardse kirjašriftiga ja kõik Ühenduse kaubamärkide andmebaasis registreeritud sõnamärgid on identse kirjašriftiga. Sõnamärkidega ei taotleta kaitset šriftile, vaid kaitse objektiks on sõna ise, mitte sõna koos šriftiga. Seega on Harju maakohus eksinud, leides, et šrifti erinevus on oluline element äravahetamise tõenäosuse hindamisel seoses apellandi kaubamärgiga nr 000109652 IKEA. Seda kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika mille kohaselt sõnamärk on kaubamärk, mis koosneb üksnes tähtedest, sõnadest või sõnagruppidest, mis on kirjutatud trükitähtedes tavalises kirjatüübis, ilma mingi erilise graafilise elemendita. Sellise kaubamärgi kaitse on sõnale ja mitte selle graafilisele kujundusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb võrrelda varasemat apellandi sõnamärki IKEA ilma mingi kujunduseta ja vastustaja taotlevat kaubamärgi sõnalist osa KEA ning seejärel hinnata kas vastustaja kaubamärgi kujundus on niivõrd eriline, et välistaks sõnadest tuleneva sarnasuse ja välistaks äravahetamise tõenäosuse. Maakohus leidis, et apellant pole esitanud tõeneid reaalse kaubamärkide äravahetamise kohta. Kohtu arvamus, et äravahetamise tõenäosust tuleb tõendada reaalsete äravahetamise tõenditega, on ekslik ning vastuolus nii Eesti kui ka Euroopa kohtupraktikaga. Riigikohus on tsiviilasjas 32-1-117-08 selgitanud, et piisab kaubamärgi äravahetamise tõenäosusest, s.t see ei pea olema reaalselt äravahetamist toimunud. Apellandi arvates ning lähtudes kehtivast kohtupraktikast tuleb kohtul anda õiguslik hinnang võimaliku äravahetamise tõenäosuse esinemise kohta ja

tegelikku äravahetamist ei pea tõendama. Seega ei ole kohus korrektselt hinnanud vaadeldavate kaubamärkide äravahetamise tõenäosust ja jõudnud väärale otsusele. Maakohtu hinnangud apellandi kaubamärkide kasutamise kohta või selle kasutamise puudumise kohta ei puutu asjasse. Apellandi Ühenduse kaubamärgid nr 000109652 ja nr 00109637 on registreeritud ning kehtivad terves Euroopa Ühenduses ja nende ainuõigust tuleb tagada kõikides liikmesriikides võrdselt tulenevalt nende ühtsest kehtivuse põhimõttest. Seega on ekslik Harju maakohtu hinnang, et kasutamise puudumine Eestis vähendab märkidevahelist äravahetamise tõenäosust ja, et iga liikmesriik saab arvesse võtta ühenduse kaubamärgi kasutust selles liikmesriigis asjaoluna, mis mõjutab äravahetamise tõenäosust. Selline kohtupraktika puudub ja on vastuolus Ühenduse kaubamärgi ühtsuse põhimõttega. Niikaua kui apellandi kaubamärke ei ole tühistatud on need kehtivad ja see kehtivus on ühtne terves Euroopa Ühenduses. Apellant leiab, et apellandi kaubamärkide kehtivuse vaidlus jääb antud tsiviilasjast välja. Apellant leiab, et Ühenduse kaubamärgid nr 000109652 ja nr 00109637 on Euroopa Ühenduses kasutuses ja Eesti asjaolud ei mõjuta nende kehtivust. Seda kinnitab Euroopa Kohtu otsus C-149/11 ONEL milles Euroopa Kohus kinnitas, et Ühenduse kaubamärgi tegelik kasutamine ei eelda, et see oleks kasutuses kõikides liikmesriikides ja ei ole välistatud, et ühes liikmesriigis kasutamine võib kvalifitseerida tegelikuks kasutamiseks terves Euroopa Ühenduses. Apellandi arvates ei ole keskmine tarbija suuteline ilma lisa informatsioonita omistama

taotletavale kaubamärgile tähendust Kesk-Eesti Arenduskeskus. Vaadeldavaid kaubamärke tuleb võrrelda tulenevalt kaubamärgireproduktsioonis esitatule ja seal viited KeskEesti Arenduskeskusele puuduvad. Keskmine Eesti tarbija ei tea seda, et täheühend KEA tähendab Kesk-Eesti Arenduskeskus ja seda tõendavaid andmeid pole kohtumenetluses esitatud. Seega on maakohus eksinud mitte ainult visuaalse sarnasuse hindamisel vaid ka kontseptuaalse sarnasuse osas. Kirjašrift sõnamärgi puhul ei mängi määravat rolli. Eeltoodust tulenevalt jääb alles vaid visuaalne ja foneetiline erinevus, mis tuleneb apellandi kaubamärkide IKEA algustähest „I“. Mõlemas märgis domineerivad sõnad on lühikesed. IKEA koosneb neljast tähest ja K EA kolmest. Domineerivad elemendid erinevad vaid ühe tähe poolest, mis on apellantide märkide algustähed “I”, ülejäänud tähed on identsed. Visuaalselt on apellandi kaubamärk nr 000109637 ja vastustaja taotletav kaubamärk sarnane ka ovaali kujutise kasutuse tõttu. Mõlema märgi sõnad on kirjutatud ovaali sisse ning seega märgid loovad visuaalselt sarnase üldmulje. Maakohus ei ole seda asjaolu arvestanud ega põhjendanud, miks see ei ole oluline. IKEA on tuletatud apellandi asutaja nimest ja talu ning linna nimedest kust asutaja on pärit, kuid apellant ei arva, et keskmine tarbija on sellest teadlik. Eeltoodust tulenevalt on apellant arvamusel, et tema kaubamärgil puudub semantiline tähendus. Eemaldades vastustaja kaubamärgist ekslikult maakohtu poolt sellele omistatud sõnad „Kesk-Eesti Arenduskeskus. Central Estonian Development Centre“, jääb alles vaid täheühend KEA. Apellandi arvates pole alust arvata, et tarbijad käituksid kuidagi teisiti KEA tähenduse tajumises ja pelgalt sõna KEA alusel ei suuda järeldada mistahes tähendust ning seega analoogselt IKEA kaubamärkidega puudub vastustaja kaubamärgil kontseptuaalne tähendus. Eeltoodust tulenevalt puudub vaadeldavatel kaubamärkidel kontseptuaalne tähendus ja seega ei saa neid kontseptuaalselt võrrelda ja nendevahelist tähenduslikku sarnasust hinnata. Vaadeldavate kaubamärkide teenuste loetelud klassis 41 on identsed või äärmiselt sarnased. Apellant leiab, et tema haridusalased kursused on lai mõiste, mis hõlmab endas haridusteenuseid, koolitusteenuseid ja täiskasvanute täiend- ja ümberõpet ja seega on need

teenused identsed. Vastustaja kutsenõustuse teenuse osas on tegemist samaliigiliste teenustega. Euroopa Kohus on 11.11.1997 otsuses (C-251/95 Sabèl BV v Puma AG, Rudolf Dassler Sport, European Court reports 1997 page I-06191) leidnud, et äravahetamise tõenäosust peab hindama globaalselt, arvesse võttes kõike tegureid, mis on asjakohased juhtumi asjaoludega. Globaalne hinnang kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse üle peab tuginema kaubamärkide üldmuljele, arvestades nende eristavaid ja domineerivaid komponente. Märkide sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt, kuid tarbija pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele – mis ühest küljest peavad olema visuaalselt koheselt haaratavad, kuid samas ka omama eristusvõimet ning olema olulised vastavate kaupade tavapärase kasutamise tingimustes. Arvestada tuleb ka seda, et tarbijatel puudub võimalus üldjuhul märke üheaegselt va adelda ning nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused. Euroopa Kohus on samuti leidnud, et kui kaubamärk koosneb nii sõnadest kui ka kujunduslikest elementidest, siis sõnalised elemendid on eristusvõimelisemad kuna tavatarbijal on kergem viidata kaubale kasutades kaubamärgi sõnalist osa kui kirjeldada kaubamärgi kujundust (CFI , 22 May 2008, NewSoft Technology/OHIM - Soft, T-205/06, para 54). Euroopa Kohus on leidnud, et “väiksem sarnasuse tase kaupade või teenuste osas võib olla ülekaalutud kaubamärkidest pärineva suurema märkide sarnasusega ja vice versa.” (C-39/97 Canon Kabushiki Kaisha v Metro-Goldwyn-Mayer Inc., European Court reports 1998. lehekülg I-05507, para. 17). Maakohus hindas ekslikult äravahetamise tõenäosust, kuna ei ole arvestanud järgmiseid asjaolusid või põhjendanud miks kohtu tuvastatud erinevused kaaluvad need üle: vastavalt eelmainitud Euroopa kohtupraktikale on äravahetamise tõenäosuses oht suurendatud olukorras, kus vaadeldavate kaubamärkidega on tähistatud identsed teenused. Maakohtu otsusest ei ole näha, et seda oleks äravahetamise tõenäosuse hindamisel arvestatud, kuigi apellant on sellele asjaolule oma hagiavalduses selgelt viidanud; tarbijatel puudub üldjuhul võimalus märke üheaegselt vaadelda ja seega nad peavad usaldama oma mällu sööbinud pilti varasemast märgist. Meelde jääb aga eelkõige märgi domineerivam ja eristusvõimelisem osa. Seetõttu on märkide sarnasused (mällu talletuv ühine element) olulisemad, kui nende erinevused; olukorras kus vastustaja kaubamärk koosneb nii sõnadest kui ka kujunduslikest elementidest siis sõnalised elemendid on eristusvõimelisemad kuna tavatarbijal on kergem viidata teenustele kasutades kaubamärgi sõnalist osa kui kirjeldada kaubamärgi kujundust; tarbija ei analüüsi kaubamärke detailselt (kirjašrift, ovaal, nool) ning pöörab enam tähelepanu eristusvõimelistele ja domineerivatele elementidele, mis on visuaalselt koheselt haaratavad (sõnad IKEA ja KEA). Kohus eksis, keskendudes erinevustele, mis tulenevad eristusvõimetute või nõrga eristusvõimega elementidest (kirjašrift, nool ja ovaal) ning on omistanud apellandi kaubamärgi „I“ tähest tulenevale erinevusele liiga suure tähenduse, samas jättes tähelepanuta ülejäänud kolme tähe kokkulangevuse, ja sellest tuleneva visuaalse ja hääldusliku sarnasuse. Apellandi arvates ei ole maakohtu väljatoodud erinevused piisavad välistamaks äravahetamise tõenäosuse esinemist ning domineerivate elementide visuaalsed ja foneetilised sarnasused ja kaubamärkidega tähistatud teenuste identsus/samaliigilisus kaaluvad need üle.

Maakohus kohaldas ebaõigesti KaMS § 10 lg 1 p 3 sätestatut, kuna on pannud võrdlusmärgi KaMS § 10 lg 1 p 3 kirjeldatud identsuse/sarnasuse ja KaMS § 10 lg 1 p 2 tuleneva äravahetamise tõenäosuse (alternatiivselt nimetatud ka segiajamise tõenäosuse) vahele. Need on kaks iseseisvat kriteeriumit ja seega on Harju maakohtu põhjendus ekslik. Kaubamärkide sarnasuse nõude täitmine on palju madalam kriteerium, kui seda on kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse kriteerium. Identsete või sarnaste kaubamärkide puhul, mis on registreeritud erinevate kaupade või teenuste osas, äravahetamise tõenäosust üldreeglina välistatakse. Samas need kaubamärgid on KMS § 10 lg 1 p 3 kontekstis sarnased. Seega antud vaidluses piisab tõestada vaid apellandi ja vastustaja märkide sarnasust, mis ei nõua nende märkide äravahetamise tõenäosuse olemasolu. Seda kinnitab Euroopa Kohtu 18. juuni 2009. a. otsus (C-487/07 L’Oreal SA v Bellure NV, EKL 2009 lk I-00000, para 36) milles kohus on leidnud, et “Direktiivi 89/104 artikli 5 lõikes 2 [analoogne KMS §10 lg 1 p-le 3] käsitletud rikkumised on nende esinemise korral asjaomase kaubamärgi ja tähise teatava sarnasuse tagajärg, mille tõttu asjaomane avalikkus seostab tähist kaubamärgiga, st loob nende vahel seose, olgugi et ta ei aja neid omavahel segi. Seega ei ole nõutav, et sarnasus maineka kaubamärgi ja tähise vahel, mida kasutab kolmas isik, oleks selline, et muutuks tõenäoliseks, et asjaomane avalikkus ajab need segi. Piisab, kui sarnasus maineka kaubamärgi ja tähise vahel on selline, et asjaomane avalikkus seostab seda tähist kaubamärgiga. Seega on ilmselge, et maakohtu järeldus, et KaMS § 10 lg 1 p 2 tulenev äravahetamise tõenäosuse puudumine automaatselt välistab KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamise. Hiljutises 20.11.2014.a Euroopa Kohtu liidetud otsuses C-581/13 ja C-582/13 käsitleti käesoleva vaidlusega otseselt seotud asjaolusid. Euroopa Kohus andis oma hinnangu selle kohta, kas KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 analoogsetes Nõukogu määruse 207/2009 sätetes kirjeldatud sarnasuse tuvastamise kriteeriumid on identsed või erinevad. Euroopa Kohus leidis oma otsuse p. 72-73, et nendes sätetes kirjeldatud sarnasuse hindamise alused on erinevad ja ei saa tugineda KaMS § 10 lg 1 p 2 tuvastatud sarnasusele ja sellest tulenevale äravahetamise tõenäosuse olemasolule või puudumisele, kohaldades KaMS § 10 lg 1 p 3. Seega on kohtud kohustatud KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamisel märkide sarnasust uuesti hindama, kuna KaMS § 10 lg 1 p 3 kohaldamisel ei ole vaja tuvastada äravahetamise tõenäosuse olemasolu ja isegi väiksem sarnasus mida ei piisaks äravahetamise tõenäosuse tuvastamiseks, võib samas olla piisav KaMS § 10 lg 1 p 3 ettenähtud õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud apellandi esitatud tõendeid maine ja tuntuse osas ning on lükanud need tagasi deklaratiivsete väidetega, mis ei arvesta tõenditega seotud asjaolusid. Kaubamärgiomanikud registreerivad oma kaubamärke mustvalgel kujul, soovides välistada värvide tähtsust ja saada kaitset konkreetsele kaubamärgi kujule ilma värvideta. Esitatud tõendis on kasutuses sama kujutis, mis on apellandi kaubamärgis nr 000109637 ja seega on asjakohane. Samuti on asjakohane see tõend ka nr 000109652 IKEA sõnamärgi puhul, kuna esitatud tõendis on kasutatud sõna IKEA. Apellant leiab, et Harju maakohus on ekslikult ja liiga kitsalt määratlenud maine ja tuntuse tõendamiseks sobivad tõendid ja seega ekslikult jätnud need tähelepanuta. Analoogne argumentatsioon kehtib ka p. 143 Wikipeedia artikli kohta. Apellant nõustub, et Turu-uuringute AS poolt 2012.a aprillis läbiviidud uuring käsitleb olukorda, mis on hilisem kui vastustaja kaubamärkide taotlemise kuupäev kuid leiab, et selline suur maine ja tuntus ei saa tekkida üleöö ja koos teiste tõenditega kaudselt tõendab, et see oli olemas ka vastustaja kaubamärgi taotlemise kuupäeval 15.06.2005. Apellant ei nõustu Harju maakohtu järeldusega, et olukorras kus esitatud uuringust ei nähtu, mis kaubamärgi kohta küsimusi esitati tuleb see jätta tähelepanuta. Sõltumata sellest kas uuringu kaardil oli näidatud kujundatud IKEA kaubamärk või sõnamärk IKEA mõlemad on käesoleva vaidluse aluseks ja seega on need uuringud asjakohased. Apellant leiab, et kõik esitatud tõendid on sobilikud ja asjakohased vähemalt talle kuuluva sõnamärgi nr 000109652 IKEA osas kuna kõigis neis on

kasutatud sõna IKEA. Apellandi arvates juba ainuüksi asjaolu, et IKEA kaubamärgi kohta on Eesti keeles välja antud raamat on iseseisvalt maine ja tuntuse tõendiks. Maakohus eksib, leides, et reaalsete tõendite puudumine on KaMS §10 lg 1 p 3 kohaldamiseks määrav. Euroopa Kohus on hiljutistes otsustes tõlgendanud eristusvõime ning maine kahjustamise ja/või ärakasutamise kriteeriumit. Asjas C-252/07 Intel Corporation Inc. vs CPM United Kingdom Ltd., European Court reports 2008. lehekülg 00000, para 37-38), leidis kohus, et varasema kaubamärgi omanik ei pea tõendama, et tema kaubamärgile on direktiivi artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatud. Nimelt, kui on ette näha, et viis, kuidas hilisema kaubamärgi omanik võib kasutada varasemat kaubamärki, tekitab tulevikus selliselt kahju, siis ei ole varasema kaubamärgi omanik kohustatud ootama tegelikku kahjutekitamist, et keelata selline kasutamine. Varasema kaubamärgi omanik peab siiski tõendama selliste tegurite olemasolu, mis võimaldavad järeldada, et esineb tõsine oht, et tema kaubamärgile tulevikus kahju tekitatakse.” 12.12.2008 otsuses C-197/07 Aktieselskabet af 21. november 2001 vs OHIM, para 22 leidis kohus, et“...ei pea tõendama, et varasemale kaubamärgile on tegelikult ning vastaval hetkel kahju tekitatud; piisab vaid välja tuua asjaolud, mille alusel saaks prima facie järeldada, et tulevikus varasema kaubamärgi ärakasutamise võimalus ei ole hüpoteetiline (vaata, analoogia korras, mis puudutab Esimese Nõukogu direktiiviga 89/104/EEC 21. detsembrist 1988. a. kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta Artikli 4(4)(a) sätet (OJ 1989 L 40, p. 1), Case C-252/07 Intel Corporation [2008] ECR I-0000, para 38)”. Seega ei ole maakohtu tuvastus, et puuduvad reaalse maine ja tuntuse ärakasutamise ja või kahjustamise tõendid piisav järeldamaks, et ei esine KaMS § 10 lg 1 p 3 õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Eeltoodud ekslikest järeldusest tulenevalt jättis maakohus apellandi tuntuse ja maine tõendid põhjalikult hindamata. Samuti puudub otsuses sisuline võrdlus ja hinnang KaMS § 10 lg 1 p 3 õiguskaitset välistavate asjaolude kohta, ja seega on maakohtu otsus väär. Apellant leiab, rikkumise puhul erineb vastustaja kasutatav kaubamärk sellest kaubamärgist mille kohta vastustaja on esitanud kaubamärgitaotluse. Kasutatav kaubamärk on järgmine:

. Sellel on lisaks sinine ja kollane värvid, mis on samuti apellandi kasutataval kaubamärgil, ja seega on need reaalses turusituatsioonis veelgi sarnasemad. Maakohus ei ole värve hinnanud. Samuti on apellant arvamusel, et kohtu hinnangud äravahetamise tõenäosuse puudumise ja maine ja eristusvõime ärakasutamise ja/või kahjustamise kohta on ekslikud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid otsus lõppjäreldusena jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on põhjenduste kirjeldavas osas (otsuse punktis 96.6) ekslikult märkinud, et kostja poolt 15.06.2005 esitatud kaubamärgi registreerimise taotluses nr. M200500797 taotlenud kombineeritud kaubamärgi registreerimiseks kujuga, millele on lisatud sõnad “Kesk-Eesti Arenduskeskus. Central Estonian Development Centre“. Nimetatud taotluses on kostja

taotlenud registreerida kaubamärk KEA+kuju. Samasuguse eksituse on maakohus endale lubanud otsuse punktides 120 ja 121. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse märgitud punktidest nimetatud viited välja. Samas ei põhjusta nimetatud eksimus maakohtu otsuse tühistamist põhjendusel, et maakohus ei ole vaidlustatud kostja kabamärki hageja omadega võrrelnud. Maakohus on vastustaja kaubamärki korrektselt kirjeldanud otsuses poolte seisukohti kirjeldades, s.o. punktides 1-5, punktides 7-8, punktis 10, 12, punktides 21-24 ning 26, 41, 43, 45, 68, 78, 83, ning otsuse põhjendavas osas, s.o punktides 93, 96 - 101, 104, 111, 118, 131, 149, 153, 154 ja punktis 158. Seega on otsusest üheselt tuvastatav ning arusaadavalt järeldatav, milliseid kaubamärke on võrreldud ning milliste märkide osas on kollisiooni puudumine tuvastatud. Maakohus on otsuses korduvalt välja toonud, et võrdles KaMS § 10 lg 1 p 2, ja p 3 kohaldamisel vastustaja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärki "KEA + kuju" (taotluse nr M200500797) ning kaubamärke IKEA (registreeringud nr. 000109652 ja nr. 000109637). Ringkonnakohus jätab maakohtu põhjendustest (punktist 109) välja ka viite, et hageja kaubamärkidel on tähis IKEA spetsiifilises šriftis, mida kostja kasutanud ei ole. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et sõnamärkidega ei taotleta kaitset šriftile, vaid kaitse objektiks on sõna ise, mitte sõna koos šriftiga. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada järgmist. KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks tuleb esmajärjekorras kontrollida, kas vaadeldavad kaubamärgid on identsed või sarnased. Maakohus tuvastas õigesti, et kaubamärgid ei ole identsed. Seejärel analüüsis kohus märkide sarnasust. Apellant on ajanud segamini kaubamärkide sarnasuse võrdlemise äravahetamise tõenäosuse hindamisega. KaMS § 10 lg 1 p 2 ja p 3 normides loetletud tingimused on kumulatiivsed ning normikoosseisud ei ole täidetud kasvõi ühe tingimuse mitteesinemise korral. Maakohus tuvastas, et kaubamärgid ei ole ei identsed ega sarnased. Kui vaadeldavad kaubamärgid ei ole identsed ega sarnased, ei saa esineda ka äravahetamise tõenäosust ning seda hoolimata sellest, kas varasem kaubamärk on eristusvõimeline, mainekas või tuntud. Äravahetamise tõenäosuse hindamine on kohtu õiguslik hinnang. Nimetatud hinnang kujunebki poolte poolt esitatud asjaolusid, argumente ning tõendeid analüüsides ning hinnates. Apellant tugines õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemisel üksnes enda argumentidele, mis nii tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kui ka maakohtu hinnangul ei olnud veenvad ega piisavad hagi rahuldamiseks. Maakohus ei ole pidanud õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamisel ainuvajalikuks faktilise segiajamise esinemist. Maakohus analüüsis kaubamärkide sõnaliste osade KEA ja IKEA võimalikku sarnasust visuaalselt, häälduslikult ning tähenduslikust aspektist lähtuvalt ning nimetatud elementide mõju tähiste kui tervikute üldmuljele. Tervikuna kaubamärke võrreldes ilmnesid olulised visuaalsed ja foneetilised erinevused märkide vahel, s.o erinev kujundus, erinev sõnaline osa, selle maht ning paigutus.

Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et kaubamärkide eristamisel on kaubamärgi lõpuosa vähem tähtis kui algusosa, sest sõnaliste tähiste teineteisest eristamisel on määravaimaks sarnasus nende algusosades. Kui võrreldavad tähised on väga sarnased või identsed nende algusosas, siis on nad suure tõenäosusega segiaetavamad, kui selline sarnasus on nende lõpuosas. Seega on kaubamärkide sõnaosade algustel märkimisväärne mõju kaubamärkide üldmuljele. Toodust tulenevalt asus maakohus õigele järeldusele, et kõnealused kaubamärgid on erinevad, kuna mh. on erinevad ka nende algusosad. Seda seisukohta toetab ka Euroopa Esimese astme kohtu 16.01.2008.a. lahend nr. T-112/06, millise esemeks oli kaubamärgid "IDEA+ kuju" ja "IKEA + kuju" võimaliku konflikti tuvastamine. Kohus asus mainitud lahendis seisukohale, et konflikti kaubamärkide vahel ei esine, kuivõrd lisaks erinevale kujundusele, on ühetäheline sõnalise osa erinevus piisav tarbijapoolse segiajamise tõenäosuse vältimiseks. Ka antud kaasuses on sõnalise osa ühetäheline erinevus piisav kaubamärkide vahelise kollisiooni vältimiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõudis tema ainuõigust rikkuva tegevuse lõpetamist lähtuvalt tema ainuõigusest kaubamärkidele registreeringunumbritega 000109652 ja 001109637. Kuivõrd maakohus tuvastas, et vaidlustatud kostja kaubamärk on selgelt eristuv mainitud hageja kaubamärkidest ja puudub alus tuvastada selle suhtes suhtelist õiguskaitset välistavate asjaolude esinemist KaMS § 10 lg. 1 punktide 2 ja 3 alusel, siis puudus alus rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat lõpetama oma logo kasutamine ainuõiguse kaitset sätestava KaMS § 14 lg. 1 ja 2 järgi. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda. Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast asja sisuliselt lahendava kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.