Perekonnaõigus › Abielulahutus

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt X (edaspidi ka hageja) ja Y (edaspidi ka kostja) abielu oli registreeritud xx.xx.xxxx.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas. Kahjuks perekonnaelu ei laabunud

konfliktide ja tülide tõttu, milliseid provotseeris kostja. X ja Y abielusuhted on lõppenud septembris 2022. Pooled elavad eraldi alates septembrist 2022. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik. Kostjaga rahumeelselt kokku leppida ei õnnestu. Hageja pöördus kostja poole korduvalt ettepanekuga lahutada abielu Perekonnaseisuameti kaudu, kuid kostja ei anna nõusolekut abielu lahutamiseks kokkuleppel perekonnaseisuametis, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole hagiga abielu lahutamiseks. Hageja on arvamusel on poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pole alust arvata, et abikaasad taastavad oma kooselu. Eeltoodu alusel taotleb hageja lahutada poolte abielu. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Selgitas täiendavalt, et elatakse koos uute inimestega, mistõttu leppimisaega ei soovi. Abielu taastada ei ole võimalik. Neil on ühine laps, ühisvara ei ole. Kostja nõustus abielu lahutusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusele lisatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx.a Ida-Viru Maavalitsuses (akti nr XXX). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hagiavaldusest nähtuvalt poolte abielusuhted on lõppenud septembris 2022, samast ajast elavad nad ka eraldi. Hageja on arvamusel on poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pole alust arvata, et abikaasad taastavad oma kooselu. Hageja on eeltoodud asjaolusid kinnitanud suuliselt ka kohtuistungil. Täiendavalt on hageja avaldanud, et elatakse koos uute inimestega, mistõttu leppimisaega ei soovi. Abielu taastada ei ole võimalik. Neil on ühine laps, ühisvara ei ole. Kostja nõustus abielu lahutusega. Hageja seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja sellele vastu ei ole vaielnud, st on nõustunud abielu lahutamisega. Seega ei soovi pooled abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, poolte soov on abielu lahutada ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx.a Ida-Viru Maavalitsuses (akti nr XXX). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.