AS-i Prike hagi OÜ Brechdanau ja Natalja Šabõgina vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4984,24 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. mai 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Natalja Šabõgina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja II): Natalja Šabõgina (isikukood: XXXXX; elukoht: Tallinn XXXXX ), esindaja Marina Smirnova Vastustaja (hageja): AS Prike (registrikood: 10310368; asukoht: Tallinn Peterburi tee 92g), esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 11. mai 2015 otsus ja teha uus otsus, millega jätta AS-i Prike hagi Natalja
Šabõgina
vastu
väljamõistmiseks rahuldamata.
4984,24
euro
2.Jätta maa ja ringkonnakohtus kantud Natalja Šabõgina menetluskulud AS Prike kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Prike esitas 11.11.2013. a hagi Brechdanau OÜ (kostja I, endine Fenomen Trade OÜ) ja Natalja Šabõgina (kostja II) vastu solidaarselt 5584,24 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Fenomen Trade OÜ 22.01.2008 kliendilepingu nr 3844, millega pooled leppisid kokku, et hageja tarnib kostjale I alkohoolsed joogid lepingus toodud tingimustel. Hageja tarnis 26.10.2010 Fenomen Trade OÜ Tallinnas UusSadama 25a asuvasse kauplusesse kaupa summas 2563,74 eurot, mille kohta väljastati arve nr 456587. Arve tasumise tähtaeg oli 09.11.2010. Hageja tarnis 09.11.2010 Fenomen Trade OÜ Tallinnas Uus-Sadama 25a asuvasse kauplusesse kaupa summas 228,38 eurot, mille kohta väljastati arve nr 457085. Arve tasumise tähtaeg oli 11.11.2010. Fenomen Trade OÜ jättis arved tasumata. Fenomen Trade OÜ jagunes 18.11.2010 eraldumise teel, andes osa oma varast üle omandatavatele jagunemise käigus asutatavatele ühingutele Fenomen Kaubandus OÜ-le (12020752) ja Fenomen Kinnisvara OÜ-le (12020746). Alates 16.05.2011 sai Fenomen Trade OÜ uueks ärinimeks Brechdanau OÜ. ÄS § 447 lg 1 kohaselt vastutavad enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt. Jaguneva ühingu juhatuse liikmeks oli Natalja Šabõgina (endine Generalova, kostja II). Hageja väitel soovis kostja II pahatahtlikult vabaneda Fenomen Trade OÜ võlgadest. Hageja leidis, et kliendilepingust ning 22.01.2010 ja 09.11.2010 esitatud arvetest tuleneva maksekohustuse täitmata jätmise eest vastutavad solidaarselt jagunemise käigus tekkinud äriühingud Brechdanau OÜ ja Natalja Šabõgina. Hageja palus mõista välja põhivõlana 2492,12 eurot ja viivistena 2492,12 eurot.
2.Kostja II hagi ei tunnistanud. Alates 16.05.2011 on kostja I ainukeseks juhatuse liikmeks Egor Yakovlev. Alates 16.05.2011 ei vastuta kostja II Fenomen Trade OÜ (uue ärinimega Brechdanau OÜ) kohustuste eest. Kostja II leidis, et Fenomen Trade OÜ jagunemine on toimunud kooskõlas seadusega, jagunemise kanne avaldati registris ja oli nähtav hagejale. Arvele nr 45785 antud allkiri kauba vastuvõtmise kohta ei kuulu kostja II töötajale D.K. , mistõttu on kauba vastuvõtmine tõendamata. Samuti ei vasta arvetel kauba mahalaadimise
kohana märgitud kaupluse aadress kliendilepingus kostja müügikohana näidatule. Kostja II leidis, et hageja nõue on osaliselt aegunud arve nr 456587 osas.
3.Viru Maakohus rahuldas 19.03.2015 tagaseljaotsusega AS-i Prike hagi OÜ Brechdanau vastu.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 11.05.2015. a otsusega hagi ja mõistis Natalja Šabõginalt välja AS-i Prike kasuks põhivõla 2492,12 eurot ja viivise 2492,12 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja II kanda. Kohus asus seisukohale, et pooltevaheline vaidlus tuleneb äriõigusest ning aegumisele kohaldub ÄS § 447 lõikes 4 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg alates eralduva ühingu jagunemiskandest äriregistrisse, s.o 18.11.2010 (tl 16). Nõudeõigus lõpeb seega 19.11.2015. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Hagi on esitatud kahju hüvitamise nõudes jagunemisel osalenud äriühingu juhatuse endise liikme vastu. Kliendilepingu punktide 4.2 ja 4.6 järgi pidi kauba väljastamine toimuma vastavalt ostja poolt tehtavale igakordsele tellimusele ning kaup loeti vastuvõetuks hetkest, mil müüja esindaja on kauba maha laadinud ostja poolt nimetatud kohta. Seega ei oma kauba mahalaadimise asukoha suhtes tähtsust kliendilepingus tellija asukohana märgitud postiaadress, sest kauba üleandmine lepiti kokku alles tellimuse esitamisel. Vastupidine tõendamiskoormis lasub kostjal. Kohus leidis, et kostja II ei ole tõendanud, et arvel nr 45785 on võltsitud allkiri. Tunnistaja D.K. ütlustest ei tulene, et arvel nr 45785 olev allkiri on võltsitud ning arvel nimetatud kaupa pole hageja poolt tellijale üle antud. Ainuüksi asjaolust, et arvel puudub kauba vastuvõtja selgelt loetav nimi ja pitsat, ei saa järeldada kauba kätte toimetamata jätmist või selle üleandmist ebaõigele isikule (tunnistaja sõnul oli kostja II kaupluses temaga samal ajal tööl veel 2-3 kostja töötajat). Jättes esitamata jagunemisteate ei täitnud kostja II võlausaldajate kaitseks kehtestatud seadusjärgset kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega ja tekitas hagejale kahju. Kohustuse rikkumise süü puudumist pole kostja II tõendanud. Seega esineb hagejal tekkinud kahju ja kostja II käitumise vahel põhjuslik seos. Juhul, kui kostja II oleks käitunud nõuetekohaselt, ei oleks osaühingule kahjulik tagajärg saabunud. Riigikohus on märkinud, et kuigi äriühingu juhatuse liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik nende vastutus ka kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (nr 3-2-1-7-10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel (VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7). Kohus tuvastas, et kostja II rikkus ÄS § 447 lg-st 21 tulenevat võlausaldajate kaitse eesmärgil sätestatud kohustust, millele järgneb vastutus deliktiõiguse sätete alusel. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ja VÕS § 1050 lg 1 järgi süü kahju tekitamises. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust. Seega juhul, kui on tõendatud, et kostja tekitas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb ta kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamisel hooletu. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik
VÕS § 104 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kostja II pole hooletuse puudumist tõendanud. Arvestades eeltoodut on kostja II kohustuse rikkumise tõttu tekitanud võlausaldajale kahju kokku summas 2492,12 eurot. Arvestades põhivõla suurust 2492,12 eurot, on viivis perioodi eest 11.11.2010 kuni 11.11.2013 (1095 x 3,73) 4084,35 eurot. Alates 11.11.2010 tuleb välja mõista viivis põhinõudelt tasumisega viivitatud 1095 päeva eest vähendatud määras, s.o 2492,12 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Natalja Šabõgina esitas 26.05.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta otsus rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on pärast Fenomen Trade OÜ jagunemist kaupluse mööbel ja sisustus koos kaubaga läinud üle Fenomen Kaubandus OÜ-le. Nimetatud firma jätkas oma tegevust, mida kinnitab hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte (Fenomen Kaubandus OÜ tasus 14.02.2011 osaliselt arve nr 456587); 2) ei lubanud apellandi tervislik seisund äriga jätkata; 3) ei vaidlusta apellant seda, et ta ei esitanud teadet jagunemise kohta, kuid apellant ei soovinud rikkuda võlausaldajate huve. Apellant ei ole süüliselt tekitanud vastustajale kahju; 4) oli vastustajal õigus nõuda arve tasumist Fenomen Trade OÜ-lt kui ka Fenomen Kaubandus OÜ-lt; 5) ei ole arvel nr 457085 D.K. allkiri, kes allkirjastas arve nr 456587. Arvetelt on näha, et allkirjad on erinevad. Apellant on tõendanud, et arve nr 457085 on allkirjastanud kolmas isik ja seega ei ole hageja eelnimetatud arve alusel Fenomen Trade OÜ-le kaupa üle andnud; 6) on hageja viivisenõue põhjendamatu.
6.AS Prike vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi Natalja Šabõgina vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostja II poolt menetluses kantud kulud jätta hageja kanda.
8.Asja materjalide kohaselt esitas hageja Fenomen Trade OÜ-le arve nr 456587, mis muutus sissenõutavaks 10.11.2010 ja arve nr 457085, mis muutus sissenõutavaks 12.12.2010 (I kd lk 6-11). Arvete adressaadiks olnud äriühing Fenomen Trade OÜ jagunes 18.11.2010 eraldumise teel, andes osa oma varast üle omandatavatele jagunemise käigus asutatavatele ühingutele Fenomen Kaubandus OÜ-le (12020752) ja Fenomen Kinnisvara OÜ-le (12020746). Alates 16.05.2011 sai Fenomen Trade OÜ uueks ärinimeks Brechdanau OÜ.
9.Hageja esitas ÄS § 447 alusel arvete mittetasumisest tuleneva kahjunõude 11.11.2013 aastal Brechdanau OÜ (kostja I) ja Natalja Šabõgina (kostja II) vastu, kes oli jagunemise ajal jaguneva äriühingu juhatuse liige. Kostja I suhtes on käesolevas asjas hagi rahuldatud tagaseljaotsusega. ÄS § 447 lg 3 kohaselt vastutavad jagunemisel osaleva ühingu juhatuse ja nõukogu liikmed või ühingut juhtima õigustatud osanikud solidaarselt jagunemisega ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
10.Apellant ei eita, et ta jagunemisteadet ei edastanud, kuid leiab, et sellega ei tekitanud ta hagejale kahju. Ringkonnakohtu arvates ka eeldusel, et kostja II käitus süüliselt, jättes esitamata jagunemisteate ning sellega ei täitnud kostja II võlausaldajate kaitseks kehtestatud seadusjärgset kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega, ei tekitanud kostja II hagejale sellise käitumisega kahju. Ringkonnakohtu arvates on ÄS § 447 lg 3 erisäte, mis annab eeldusel, et jagunemisega tekitati ühingule, osanikele või aktsionäridele või ühingu võlausaldajatele süüliselt kahju, nõudeõiguse jagunemisel osalenud ühingu juhatuse liikme vastu. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti nõude põhjendatuse hindamisel deliktiõiguse sätteid. ÄS § 447 lg 3 kaitseb sättes nimetatud õigustatud isikuid olukorras, kus jagunemisega on nimetatud isikutele kahju tekitatud, st võlausaldajate olukord ei saa jagunemise tõttu halveneda, neil peab olema võimalik oma nõudeid realiseerida samadel tingimustel kui varem.
11.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei tekkinud hagejale kahju jagunemisega seoses ja ebaõige on ka maakohtu järeldus, et hagejal tekkinud kahju ja kostja II käitumise vahel on põhjuslik seos ning juhul, kui kostja II oleks käitunud nõuetekohaselt, ei oleks osaühingule kahjulik tagajärg saabunud. Hagejal oli õigus ja võimalus esitada jagunemisest sõltumata hagi jagunenud äriühingu vastu, mida hageja ka 2013 aastal tegi. Seetõttu ei takistanud hagejal oma õigusi kaitsmast kostja II poolt jagunemisest õigeaegselt teatamata jätmine. Hagiavaldusest nähtub, et hageja teadis jagunemisest, mis andis talle õiguse esitada solidaarselt nõue ka eraldumise teel asutatud äriühingute vastu, kuid hageja seda õigust ei kasutanud. Asja materjalidest nähtub, et üks kostjaga I solidaarselt vastutav äriühing Fenomen Kaubandus OÜ kustutati registrist 12.10.2015. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võlausaldajale kahju hüvitamise eeldused äriühingu juhatuse liikme vastu täidetud ning ÄS § 447 lg 3 alusel esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Ringkonnakohtu otsusega jääb hagi kostja II vastu rahuldamata ja maa ja ringkonnakohtus kantud kostja II kulud jäävad hageja kanda. Maakohus ei määranud otsusega menetluskulude suurust kindlaks, mistõttu peab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrama pärast käesolevas asjas otsuse jõustumist. Nii hageja kui ka kostja II on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuna maakohus jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, siis TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Ringkonnakohus märgib, et kostja I suhtes tehtud tagaseljaotsuses oleks maakohus pidanud hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määrama, kuid maakohus ei ole seda teinud.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.