6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle
apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtusse saabus 20.10.2020 K. S.e hagi R. da S. S.e vastu abielu lahutamise ja kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt 10.02.2011 Jõhvi Perekonnaseisuosakonnas registreeriti K. S. ja R. da S. S. abielu (Lisa1 abielutunnistus). Poolte suhe lõppes sisuliselt aastal 2012, mil abikaasad otsustasid kooselu lõpetada ning asuda elama eraldi. Sellest ajast on hageja ja kostja abielusuhteid ja perekonnaelu täielikult lõppenud. R. da S. S. elab käesoleval ajal Brasiilias. Abikaasadel on kaks alaealist last, kellesse puutuvad küsimused on vanemad lahendanud kokkuleppel ning üksmeeles ja lastessepuutuvat ei ole vaja kohtumenetluses otsustada. Alates lahku kolimisest on hageja korduvalt püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele abielu lahutamiseks kohtuväliselt. Kostja sisuliselt ei vaidle abielu lahutamise vastu vaid põhjendamatult venitab abielu lahutamisega, ehkki igasugused abielulised suhted on lõppenud juba aastal 2012. K. S. ja R. da S. S.el puudub ühisvara. 7.09.2010 sõlmisid Hageja ja kostja kaasomanikena kinnisasja aadressiga Ida-Viru maakond, xxx, kinnisasja müügilepingu, mille kohaselt kuulub kummalegi 1⁄2 lepingus märgitud kinnisasjast. Kinnisasi on soetatud 07.09.2010, poolte abielu on sõlmitud 10.02.2011, seega on kinnisasi ostetud enne abielu ja ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. E-kinnistusraamatu andmetel on kinnistu registriosa nr xxx (Katastritunnusega xxx), maa kasutusotstarve elamumaa 100% pindalaga 3679,0 m2, asukohaga xxx mille koosseisu kuulub 477/32796 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr x, mille üldpind on 47,70 m2, omanikud K. S., praegu K. S. (Lisa 1 abielutunnistus) (isikukood xxx) 1⁄2 kaasomandist ja R. D S. S. (isikukood xxx) 1⁄2 kaasomandist (Lisa 2 Väljavõte kinnistusregistrist). Käesolevaks ajaks on korteriomand kaotanud mõlema kaasomaniku jaoks igasuguse tähenduse. Kumbki kaasomanikest seda ei kasuta ja hageja soovib kaasomandi lõpetada. Hageja on teinud kostjale kohtuväliselt ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks erinevatel viisidel, ent kostja pole soovinud kaasomandi lõpetamist isegi mitte arutada. Kaasomandi esemel ei lasu hüpoteeki ega muid kolmandate isikute kasuks seatud õigus.
2.Maakohus on teinud kõik endast oleneva kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ja kostja ärakuulamiseks: • 20.11.2020 saadetud e-postile xxx – kättesaamisinfo puudub; • 20.11.2022 saadetud aadressile xxx. 11.01.2021 dokumendid vastu võtnud xxx; • 31.03.2021 dokumendid saadetud Justiitsministeeriumi kaudu Brasiilia pädevale kohtule kostjale R. da S. S. hagimaterjalide kättetoimetamiseks ning kostja ära kuulatamiseks. 21.05.2023 dokumendid tagastati dokumentide tõlkimiseks portugali keelde; • 16.06.2021 dokumendid (tõlgitud inglise keelde) saadetud Justiitsministeeriumi kaudu Brasiilia pädevale kohtule kostjale R. da S. S. hagimaterjalide kättetoimetamiseks ning kostja ära kuulamiseks. 24.09.2021 dokumendid tagastati dokumentide tõlkimiseks portugali keelde ja lisaks palus keskasutus vormistada 1965 a konventsiooni alusel kättetoimetamise taotluse ja 1970 a konventsiooni alusel tõendite kogumise taotluse eraldi ja komplekteerida dokumendid vastavalt samuti eraldi; • 28.09.2021 uuesti saadetud Brasiilia pädevale kohtule Viru Maakohtu õigusabitaotlused kostjale kohtudokumentide kättetoimetamiseks ning kostja ärakuulamiseks. Vastavalt telefonis kokkulepitule pidi korraldama Justiitsministeerium
hagiavalduse ja kohtumääruse tõlked portugali keelde. 25.08.2022 kätte andmata dokumendid tagastati kohtule, sest isik ei ela taotluses antud aadressil; • 30.08.2022 kohus edastas Justiitsministeeriumile täiendava info saamiseks hageja kirjavahetuse kostjaga; • 05.05.2023 dokumendid kätte toimetatud Ametlikud Teadaanded kaudu. Maakohus on seisukohal, et menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole mõistliku aja jooksul hagile vastust esitanud. Kohtuistung
3.14.11.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja selgitas, et käis oktoobris 2022 Brasiilias ja kohtus kostjaga. Hageja teavitas kostjat hagi esitamisest. Kostja ei ole huvitatud kohtumenetlusega seonduvast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamine.
5.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
7.TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
8.Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 10.02.2011 Ida-Viru Maavalitsuses.
9.Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja isiklikult ära. Kostja ärakuuamiseks tegi kohus rahvusvahelise õigusabi taotluse EV Justiitsministeeriumile, kuid saadud vastuste kohaselt ei olnud võimalik menetlusdokumente kostjale üle anda ja teda ära kuulata, sest kostja ei ilmunud kohtusse. Kohtuistungil hageja poolt antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad ca 11 aastat lahus, tuleb lugeda, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
10.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 22.03.2022 sõlmitud abielu.
11.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.
12.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks. Kaasomandi lõpetamine.
13.Kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt kuulub korteriomandist asukohaga: xxx linnaosas (registriosa nr xxx) hagejale ja kostjale kummalegi 1⁄2 kaasomandist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg.1 kohaselt kaasomanike osad on võrdsed, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Pooled sõlmisid kaasomanikena kinnisasja aadressiga xxx, kinnisasja müügilepingu, mille kohaselt kuulub kummalegi 1⁄2 lepingus märgitud kinnisasjast. Kinnisasi soetati enne abielu sõlmimist 07.09.2010. AÕS § 77 lg.1 lg.2 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on esitanud kohtule kaasomandi lõpetamise nõude. Hagist tulenevalt ei ole kinnisasja kaasomanikud suutnud 11 aasta jooksul lahendada kaasomandi lõpetamist. Kostja ei ole esitanud kaasomandi lõpetamise nõudele vastuväiteid, seega kohus rahuldab hagi ka selles osas. Menetluskulude jaotus
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.