5.Jätta avaldaja XXX’i menetluskulud kohtutäitur Kristiina Feinman’i kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
6.Mõista välja Tallinna kohtutäiturilt Kristiina Feinman’ilt XXX’i kasuks riigilõiv 15 eurot. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani (edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 034/2011/530, milles Aktsiaselts DNB Pank (edaspidi sissenõudja) on esitanud 20.04.2011.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. XXX(edaspidi avaldaja) esitas 28.09.2015.a. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avaldaja esitas kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani tegevusele, millises palub kohustada kohtutäiturit avaldaja 28.09.2015.a. kaebus uuesti läbi vaatama. Avalduse kohaselt sai avaldaja täitemenetluse läbiviimisel kinnistule nr. XXX ehitamisõiguse. Avaldaja esitas kohtutäiturile e- kirja teel kaebuse hinna korrigeerimiseks, kuid kohtutäitur leidis, et on antud kaebusele juba vastanud. Samuti ei ole kohtutäitur arvestanud kinnistu enampakkumise läbiviimisel asjaoluga, et kinnistu osas on tekkinud ehitamise õigus ning nimetatud õigus tõstab olulisel määral kinnistu hinda ja seda tuleks enampakkumise hinna määramisel ka arvesse võtta. Juhul, kui kohus leiab, et avaldaja kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, siis palub avaldaja kohtul antud tähtaeg ennistada. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja omapoolset seisukohta esitatud kaebuse osas kohtule ei esitanud. Sissenõudjale on tsiviilasja materjalid toimetatud kätte 28.10.2015.a. (I köide t/l 73). Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur on seisukohal, et võlgnik ei ole esitanud TMS § 217 lg 1 kohast kaebust 24.09.2015.a. koostatud ja 25.09.2015.a. võlgnikule edastatud XXX kinnistu suhtes vara ümberhindamise akti peale ning TsMS § 477 lg 1 alusel tuleks kaebus jätta läbivaatamata. Juhul, kui kohus siiski leiab, et võlgniku 29.09.2015.a. esitatud pretensiooni saab käsitleda, kui kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale (XXX kinnistu ümberhindamise akti suhtes), on kohtutäitur seisukohal, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Lisaks eeltoodule leiab kohtutäitur, et võlgniku kaebus on perspektiivitu, kuivõrd XXX kinnistu müüdi 27.10.2015.a. lõppenud kordusenampakkumisel. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
6.Avaldaja on esitanud kohtule taotluse antud asjas istungi korraldamiseks (III köide t/l 204-205). TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
7.Lisaks leiab kohus, et avaldaja poolt kohtule esitatu on selge, piisavalt põhjendatud, ning täpsustust mittevajav. Sellest tulenevalt loeb kohus avaldaja ärakuulamiseks piisavaks avaldaja poolt kohtule esitatud kirjalikud avaldused ja seisukohad kooskõlas TsMS § 477 lg 4.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 034/2011/530 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani tegevusele täiteasjas nr. 034/2011/530.
10.TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu väljamõistmise otsus, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.
11.Täiteasjas nr. 034/2011/530 on täitedokumendiks on Harju Maakohtu 07.04.2011.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-10-31702 (I köide t/l 57-58, 62). Nõude sisuks on võlg 33 722,76 eurot solidaarselt OÜ XXX(I köide t/l 62).
12.Kohtutäitur on 24.09.2015.a. koostanud täiteasjas nr. 034/2011/530 vara ümberhindamise akti, millise kohaselt on kinnistu nimega XXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. XXX vara hind pärast ümberhindamist 4 336 eurot (I köide t/l 25-26). Nimetatud vara ümberhindamise akt on edastatud 25.09.2015.a. e-kirja teel avaldajale (I köide t/l 24) ning avaldaja on esitanud kohtutäiturile omapoolse pretensiooni 28.09.2015.a. (I köide t/l 6-7, 14-15).
13.Osundatud pretensioonis on avaldaja taotlenud muuta enampakkumise alghinda ja palunud määrata kinnisasja alghinnaks 18 000 eurot (I köide t/l 6-7, 14-15). Kohtutäitur on osundatud pretensioonile vastanud 29.09.2015.a. e-kirja teel selgitades, et samale pretensioonile on vastatud 20.07.2015.a. ning avaldajal on õigus pöörduda kohtusse TMS § 74 lg 7 alusel (I köide t/l 6).
14.Kohtutäitur on oma 20.07.2015.a. vastuses avaldajale märkinud, et võlgnik ei ole põhistanud arestimisaktis märgitud hinna muutmiseks avalduses märgitud hindadega ning võlgniku avaldus on jäetud rahuldamata (I köide t/l 42-43).
15.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-102-09 leidnud, et ka neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
16.Kohtutäitur leiab kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et avaldaja ei ole esitanud 24.09.2015.a. koostatud ja 25.09.2015.a. edastatud XXX kinnistu suhtes kaebust vara ümberhindamise akti peale (III köide t/l 193-196). Kohus nimetatud kohtutäituri seisukohaga ei nõustu, kuivõrd avaldaja 28.09.2015.a. pretensioon on käsitletav kaebusena, sest avaldaja ei olnud rahul kohtutäituri tegevusega vara ümberhindamisel (I köide t/l 14-15). Seega ei esine antud juhul aluseid kohtule esitatud avalduse läbivaatamata jätmiseks.
17.TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada
kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
18.Kohus leiab, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluses esitatud kaebust sisuliselt lahendamata ning viidata varem esitatud seisukohtadele, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. Antud juhul ei ole avaldaja 28.09.2015.a. pretensiooni pealkirjastanud kui kaebust kohtutäituri tegevusele, kuid nimetatud pretensiooni sisust on võimalik aru saada, et avaldaja ei nõustu XXX kinnistu alghinnaga ning palub seda muuta. Seega tulnuks kohtutäituril esitatud pretensiooni menetleda kooskõlas TMS § 217 sätestatuga ning koostada esitatud pretensiooni osas motiveeritud otsus nagu kohtutäitur on varasemalt teinud.
19.Lisaks on kohtutäitur leidnud, et avaldaja poolt esitatud pretensioon ei ole esitatud tähtaegselt. Kohus nimetatud kohtutäituri seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtutäitur on edastanud 25.09.2015.a. täitemenetluse osalistele vara ümberhindamise akti ning avaldaja on esitanud omapoolse pretensiooni kohtutäiturile 28.09.2015.a. Kohtutäitur leiab, et avaldaja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt, kuivõrd ei ole varasemalt kohtutäiturile edastanud Kihelkonna valla 05.03.2015.a. korraldust nr. 22. Kohus leiab, et sellele tuleb kohtutäituril anda hinnang kaebuse sisulisel läbivaatamisel.
20.Kohtutäitur leiab, et avaldaja poolt esitatud kaebus on perspektiivitu, kuivõrd enampakkumise käigus on 27.10.2015.a. võõrandatud avaldajale kuulunud registriossa nr. XXX kantud kinnisasi XXX, XXX. Kohus on seisukohal, et kohtutäiturile esitatud kaebus tuleb lahendada sisuliselt ka juhul, kui tegemist on täituri hinnangul perspektiivitu kaebusega.
21.Kuivõrd kohtutäitur ei ole antud juhul avaldaja kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb eelpool nimetatud kaebus saata tagasi kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama ning tegema motiveeritud otsuse (TMS § 217 lg 5), ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtutäiturile esitatud kaebus tuleb saata tagasi kohtutäiturile sisuliseks läbivaatamiseks.
23.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
24.Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 ja § 174 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Kohus on 27.10.2015.a. kohtumääruse resolutsiooni punktis 9 palunud menetlusosalistel esitada kohtule 14 päeva jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid (t/l 68). Menetlusosalised oma menetluskulude nimekirju
kohtule esitanud ei ole. Seega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1 II lause).
26.Tsiviilasja toimikust nähtub, et avaldaja on avalduse esitamisel tasunud 08.10.2015.a. riigilõivu kokku summas 65 eurot (I köide t/l 5). Kohus leiab, et avaldaja poolt esialgse õiguskaitse avalduselt tasutud riigilõiv kohtutäituri poolt hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on jätnud 27.10.2015.a. kohtumäärusega avaldaja taotluse rahuldamata (I köide t/l 67). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 15 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kohtutäituril avaldajale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2 ja § 172 lg 10.
27.Sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud jäävad nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.