X avaldus alaealise lapse Q-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. aprilli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (isa) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
(laps)
Q
(isikukood
Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
(ema)
C
(isikukood
Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja KV Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja KH Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu X loobumine suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusest ning lõpetada tsiviilasja nr 2-21-17514 menetlus.
Tühistada Harju Maakohtu 6. aprilli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-17514.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud Q-le riigi õiguabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
2-21-17514
4.Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega.
5.Tühistada määruse jõustumisel Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2022. a määrusega menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras määratud ajutine suhtluskord. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, isa) esitas 8. novembril 2021 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse Q-ga (puudutatud isik I, poeg, laps) suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
2.Lapse ema palus jätta isa avalduse rahuldamata. Lapse esindaja toetas lapse isa avaldust.
3.Harju Maakohus kohaldas 3. jaanuari 2022. a määrusega esialgset õiguskaitset ning reguleeris menetluse ajaks lapse ja isa vahelise suhtluskorra selliselt, et laps viivib iga paarisnädala nädalavahetusel alates reedel koolipäeva lõpust kuni esmaspäeva hommikuni isa juures. Isa võtab lapse reedel hiljemalt kell 18.00 tema viibimiskohast ning viib lapse esmaspäeva hommikul kooli.
4.Harju Maakohus rahuldas 6. aprilli 2022. a määrusega isa avalduse ning määras lapse ja isa vahelise suhtluskorra kindlaks järgmiselt: 1) laps viibib isa juures paarisnädalatel selliselt, et isa läheb paarisnädalatel igal esmaspäeval kell 16.00 lapsele XXX XXX tänava õppehoonesse järele ning toob lapse koolis õppetöö toimumise ajal paaritute nädalate igal esmaspäeval koolitundide alguseks kooli; 2) suvistel koolivaheaegadel veedavad laps ja isa koos ühe kuu; 3) oktoobrikuu, veebruarikuu ja aprillikuu vaheaegadest veedab laps iga-aastaselt ühe, kokkuleppe puudumisel veedab laps isaga aprillikuu vaheaeja. 4) iga paarisaasta jõulu- ja aastavahetuse vaheajast veedab laps isaga pooled päevad, sh jõulupühade aja ning ülejäänud aja samast koolivaheajast, ning aastavahetuse veedab laps emaga; 5) jõulupühade ja aastavahetuse aegsel koolivaheajal veedab laps paaritutel aastatel isaga pooled päevad jõulu- ja aastavahetuse vaheahast, sh aastavahetuse, ning ülejäänud aja samast koolivaheajast, sh jõulupühad veedab laps emaga. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.
5.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu määruse tühistada ning jätta lõplikuna kehtima suhtluskord selliselt nagu see on määratud esialgse õiguskaitse korras. Ema jäi varasemas menetluses avaldatud seisukoha juurde, et lapse isa on olnud nö pühapäevaisa, kes ei ole lapsega aastaid tegelnud ning kelle jaoks tema töö on prioriteet. Ema
2-21-17514 sõnul on lapse isa tegelik motiiv suhtluskorra taotletud kujul kindlaksmääramiseks elatise maksmisest kõrvale hiilimine. Menetluse edasine käik
10.Lapse isa ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
11.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.2. mail 2022 esitas isa maakohtule avalduse, mille kohaselt soovis saada otsustusõiguse lapse haridusküsimuses (tsiviilasi nr 2-22-6520). Ema esitas samuti avalduse taotlusega saada otsustusõigus lapse hariduse ja viibimiskoha küsimustes. Maakohus liitis asjad üheks menetluseks tsiviilasjaks nr 2-22-6520. Harju Maakohus kohaldas 19. augusti 2022. a määrusega tsiviilasjas omal algatusel esialgset õiguskaitset ning andis lõpplahendi tegemiseni otsustusõiguse lapse hariduse ja viibimiskoha küsimustes lapse emale. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli kohtu algatusel esialgset õiguskaitset kohaldada põhjusel, et vanematel olid erimeelsused lapse kooli osas ning lapse ema soovis panna lapse YYY, ehk oma uue elukoha järgsesse kooli. Määruse alusel panigi ema lapse YYY.
12.31. oktoobril 2022 esitas lapse isa esialgse õiguskaitse taotluse ning 3. novembril 2022 taotluse täienduse, milles palus kohaldada praeguses asjas esialgset õiguskaitset ning määrata praeguse asja menetluse ajaks kuni asjas lõpplahendi tegemiseni suhtluskord lapse ja isa vahel. Lapse isa selgitas taotluses, et lapse ema kolis 2022. a juunis Tallinnast Pärnusse. Alates 1. septembrist 2022 läks laps Pärnus YYY. 31. oktoobril 2022 selgus, et laps ei õpi alates 28. oktoobrist enam Pärnus, vaid on asunud õppima CCC-sse.
13.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 25. novembri 2022. a määrusega isa esialgse õiguskaitse taotluse ning määras kohtumenetluse ajaks lapse ja isa vahelise suhtluskorra.
14.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 6. jaanuaril 2023 ja 21. märstil 2023 vanematele menetluslikku olukorda ning võimalusi asja lahendamiseks lähtudes Riigikohtu praktikast. Ringkonnakohus palus vanematel esitada oma seisukoha ringkonnakohtu pakutud suhtluskorrale.
15.24. aprillil 2023 esitas lapse ema menetluse lõpetamise taotluse, milles pakkus välja kompromissettepaneku asja lahendamiseks. Lapse ema nõustus oma ettepanekus sellega, et laps hakkab viibima alates 2023. a sügisest võrdses mahus vahelduvalt kummagi vanema juures (50/50 suhtluskord). Lapse koolikoha otsustavad vanemad ühiselt ning suvisest koolivaheajast kolm nädalat veedab laps ühe ja kolm teise vanemaga vaheldumisi.
16.Ringkonnakohus palus lapse isal esitada seisukoha lapse ema esitatud ettepanekutele.
17.Lapse isa esitas 5. mail 2023 taotluse tsiviilasjas nr 2-21-17514 suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusest loobumiseks ning tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks.
2-21-17514
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Kolleegium leiab, et avaldusest loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kolleegium TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.
19.Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmist.
20.TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetluse lõpetamisel alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 6. aprilli 2022. a otsuse.
21.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja TsMS § 432 alusel uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama poole vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas ei tähenda see siiski, et pooled ei saaks algatada suhtluskorra kindlaksmääramiseks uut kohtuvaidlust.
22.Ringkonnakohus määras 25. novembri 2022. a määrusega esialgse õiguskaitse korras kindlaks lapse isa ja lapse vahelise ajutise suhtluskorra menetluse ajaks. Arvestades, et praeguse määrusega asja menetlus lõpeb, tühistab ringkonnakohus määruse jõustumisel 25. novembri 2022. a määruse, mis reguleeris lapse ja isea vahelist suhtluskorda asja menetluse ajal.
23.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta meneltuskulud poolte endi kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaatide tasutaotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
24.TsMS § 433 lg-st 1 tulenevalt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.