Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11. mai 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-22-18132
Tsiviilasi
M.L. hagi P.L. vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Xx xx xxxx. a
Kostja: P.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht RR-s: xxx, elukoht hagis: xxx.
Hagi rahuldada.
Lahutada M.L. (L.) ja P.L. (L.) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx Harju Rajooni RSN TK PSO (kanne nr xxx).
Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri kande tegemiseks registripidajale (TsMS 455 lg 2).
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
Tsiviilasi nr 2-22-18132 Asjaolud, menetluse käik M.L. (hageja) esitas 01.12.2022 kohtule hagiavalduse P.L. (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Esitatud asjaoludel elavad hageja ja kostja eraldi ja lahus viis aastat. Hageja on terve aasta jooksul üritanud kostjaga abielu lahutada perekonnaseisuametis, kuid kostja ei ole nõustunud sinna tulema. Kostja ei soovi ka abieluslisi suhteid jätkata. Poolte ühised lapsed on täiskasvanud. Kohus võttis 14.12.2022 määrusega hagi menetlusse ja määras asja arutamiseks istungi xx xx xxxx algusega kell 15.00. Kostja istungile ei ilmunud. Ülalmärgitud tähtajaks ei õnnestunud kohtul kostjale dokumente ka kätte toimetada. E-toimiku kaudu kostja dokumente vastu ei võtnud. E-posti aadressile xxx19.12.2022 (tl 18) ja 12.01.2023 (tl 24) edastatud dokumentide kättesaamise kohta kostja kinnitust ei andnud. Kostja tööandja edastas kostja kontaktideks xxxja telefoni numbri xxx (tl 22). Märgitud telefoninumbril ei olnud võimalik kostjaga ühendust saada, kuna kostja telefoni vastu ei võtnud (helistatud 29.12.2022, 02.01.2023, 10.01.2023) ja tagasi ei helistanud. Aadressile xxx, kordnikuga saadetud dokumendid tulid tagasi märkega „majas elavad üürnikud. Ise ta seal ei ela“ (tl 19). Kohus määras asja arutamiseks uue istungi xx xx xxxx algusega kell 15.00. Kostja istungile ei ilmunud. Ka seisuga 20.02.2023 ei õnnestunud kohtul teadaolevatele kontaktidele kostjale dokumente seaduse kohaselt kätte toimetada. Xxx saadetud dokumendid tulid tagasi teatega „saaja ei olnud kohal“ (tl 32), Politsei- ja Piirivalveameti 20.02.2023 vastuse kohaselt ei viibinud kostja aadressil xxx (tl 39). Kohus määras asja arutamiseks uue istungi xx xx xxxx algusega kell 14.00 ning toimetas, pärast edutut katset toimetada dokumendid kostjale kätte politsei vahendusel (tl 49 ja 54), hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kohtukutse kostjale kätte avalikult xx xx xxxx (teadaande number xxxxxxx) (tl 57). Kostja istungile ei ilmunud. Hageja taotles asja sisulist lahendamist, millise kohus rahuldas. Hageja jäi hagi juurde. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Hageja kinnitas kohtule, et nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei ole kohtule enda seisukohta avaldanud, samas puudub kohtul alus kahelda hageja poolt avaldatud asjaolude õigsuses, et abikaasad elavad eraldi üle viie aasta. Seega esineb asjas seaduses sätestatud eeldus abielu lahutamiseks. Kuigi TsMS § 346 lg-st 2 tuleneb, et kohus peaks poole isiklikult ära kuulama ning lõikest 4 tulenevalt võib kohus selle kohustuse täitmiseks menetlusosalist trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist, ei olnud käesolevas tsiviilasjas kohtu hinnangul selliste drastiliste meetmete tarvitusele võtmine kostja suhtes mõistlik. Kohtul ei ole kahtlust selles, et kostja on kohtumenetlusest teadlik. Eluliselt ei ole usutav, et kostjale ei ole üürnikud ega tööandja edasi öeldud, et kohus ja politsei on teda otsinud. Tööandja poolt kohtule edastatud elektronposti aadress on rahvastikuregistri andmetel märgitud kostja kontaktiks ka transpordiameti poolt 12.09.2021. Menetlusosalised on kohustatud oma menetlusõigusi kasutama heauskselt. Usutav on hageja selgitus, et kostja ei soovi temaga abielulisi suhteid taastada ning kohus on
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-22-18132 veendunud, et kostja hoiab menetluse venitamise eesmärgil ärakuulamisest kõrvale. Selline käitumine on aga TsMS § 200 lg 2 kohaselt lubamatu. Kostja saab oma õigusi kaitsta apellatsioonkaebuse esitamisega. Kohus leiab, arvestades TsMS §-s 2 sätestatud põhimõtteid, et kohus saab lahendi teha ka kostja kohtuistungile isiklikult ilmumata jätmise korral. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Kostja ei ole menetlusest osavõtmiseks initsiatiivi üles näidanud olenemata kohtu pingutustest temaga ühendust saada. Tänaseks elavad pooled lahus üle viie aasta, pooltel ühised lapsed on juba täiskasvanud. Pooltel ühisvara olemasolu ei ole abielu lahutamise takistuseks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi abielulahutuse nõude osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt nimetatust puudub kohtuotsuses vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.