nende Hageja: D. P. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: J. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev (e-post [email protected]); Kostja: A. P. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
03. mai 2023 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A. P.’ilt hageja D. P. kasuks elatis igakuiselt 300 eurot, kuid mitte vähem, kui perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summa ((249.78 eurot (baassumma) + 50.55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, alates 01.12.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1 (4)
3.Elatis kanda J. K.’i arveldusarvele, selgitusega D. P. elatisraha.
4.Otsuse täitmisel arvestada kõik kostja poolt alates 01.12.2022 elatisena tasutud summad.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.D. P. esitas 08.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 300 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 09.11.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 16.11.2022 nõudele vastuväite, mille kohaselt on ta täitnud oma ülalpidamiskohustust. Võlgnik on nõus maksma 300 eurot, kui lapse ema lubab lapsega kohtuda ja võtta lapse nädalavahetuseks. Võlgnik on maksnud 200 eurot ning lisaks telefoni, interneti ja tv kulusid.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 01.12.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 02.12.2022 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajatele määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) menetluskulude nimekirja esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.14. detsembril 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja on J. K.’i ja kostja seaduslik bioloogiline laps. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 300 euro elatise nõudes. Kostja esitas vastuväite põhjendusega, et on nõus tasuma elatist 300 eurot kuus tingimusel, et saab lapsega kohtuda.
5.Hageja seaduslik esindaja pole takistanud kostjal lapsega kohtuda. Ta ei luba last kosja juurde koju, kuna kostja elukaaslane elas koos xxxx haigega ja miskipärast tarvitab ka ise rohtusid. Et oleks xxxx negatiivne, seda tõendit ei esita ja seetõttu ei julge laps ema last sinna lubada. Väljaspool kostja kodu pole ta suhtlemist keelanud. Samas pole ka elatise maksmine seotud lapsega suhtlemisega.
6.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista elatise summas 300 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, alates 01.12.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda J. K.’i arveldusarvele.
2 (4)
2-22-143179
KOSTJA VASTUS
7.10. aprillil 2023 esitatud vastuses (e-kirjas) kostja teatas, et ta oli nõus maksma elatisraha ja ta maksab seda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
9.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on lapse D. P. (hageja) vanemateks J. K. ja A. P. (kostja).
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). PKS § 101 lg 3, 4, 5, 6, 7 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
11.Kostjal ei ole vaidlust hageja ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. 10.04.2023 esitatud vastuses teatas kostja, et ta on nõus lapsele elatisraha maksma ja maksab ka seda. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja D. P. kasuks elatise igakuiselt 300 eurot, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 alusel arvutatud summa ((249.78 eurot (baassumma) + 50.55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, alates 01.12.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda J. K. arveldusarvele, selgitusega D. P. elatisraha.
12.Otsuse täitmisel tuleb arvestada kõik kostja poolt alates 01.12.2022 elatisena tasutud summad. 3 (4)
2-22-143179
13.Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui vanematel tekkib vaidlus lapse ja lapse isa suhtlemise viisis, siis lapse isal on õigus tulevikus esitada hagita avaldus lapse ja isa suhtluskorra määramiseks.
14.TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna hageja nõuab elatist suuruses, millega kostja on nõustunud, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
17.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.