Hageja: M.-A. N. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat L. U. (Advokaadibüroo Valge&Uiga; e-post:XXX); Kostja: M. P. (isikukood XXX; elukoht XXX
Kohtuistungi aeg
04.04.2023. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M.-A. N. hagi M. P. i vastu elatise nõudes.
2.Jätta hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda ja muud menetluskulud hageja M.-A. N. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.M.-A. N. esitas 19.10.2022. a kohtule hagiavalduse M. P. i vastu elatise nõudes. 31.10.2022. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kostja täisealiseks saanud laps, kes õpib XXX. Hagejal on tuvastatud puue ja osaline töövõime. Tema sissetulekuks on Töötukassa toetus XXX eurot kuus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav
puudetoetus XXX eurot kuus. Hageja ka töötab osalise tööajaga. Hageja töötas XXX ja hagi esitamisele eelneval kuul sai töötasu XXX eurot. Alates 10.10.2022. a töötab hageja XXX ja hagi esitamise ajal ei olnud talle veel teada, kui palju ta palka saab. Hageja igakuised vajadused on kokku ca 921 eurot, sh eluaseme üür 215 eurot, kommunaalid 65 eurot, kulud küttepuudele 200 eurot (aastas), samuti igakuised kulud toidule 240 eurot, lemmikloomade peale 30 eurot, Go3 arve 31,49 eurot, telefoni arve 29,58 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 15 eurot ja riietele-jalanõudele 70 eurot. Hetkel hagejale vaba raha kätte ei jää. Hageja tunneb ka, et kooli kõrvalt töötamine pärsib tema õppevõimekust. Hagejal on XXX, mis omakorda teeb toidu ostmise keerulisemaks ja ostukorvi kallimaks, kuna XXX toidud on tunduvalt kallimad. Hageja soovib vanema poolset abi toimetulekuks, aga kostja ei ole kohtuväliselt nõustunud hagejat toetama, öeldes. Hageja taotleb hagiga, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 150 eurot kuus alates 27.10.2022. a.
2.Kohus võttis hagi 03.11.2022. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, M. P. , esitas 17.11.2022. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja tugineb oma vastuväideteks esiteks sellele, et hagis märgitud hageja vajadused 921 euro ulatuses ei ole põhjendatud ja teiseks sellele, et ta ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline hagejale elatist maksma. Kostja toob välja, et tal on puuduv töövõime ja tema sissetulekuks on ainult toetused. Samuti kasvatab kostja üksi kaheksat last. Laste isa temale elatist ei maksa ja seetõttu saab ta riigilt elatisabi 100 eurot ühe lapse kohta. Kostja sissetulekud toetuste näol on kokku umbes 3300 eurot kuus, aga pere püsikulud ühes kuus on sama suured. Kostjal puudub vara, mida ta saaks hagejale elatise maksmiseks realiseerida. Kostjale kuulub küll kaks kinnisasja, kuid mõlemad on soetatud laenuga. Üks kinnisasi on kostja ja tema kaheksa alaealise lapse elukoht ning teine on XXX asuv maakoht, kus nad saavad lastega suvel maaelu elada. Registreeritava varana kuulub kostjale 9-kohaline buss, millega ta saab sõidutada oma kaheksat last, keda ta üksi kasvatab. Kostja märgib, et toimetuleku piir ühele täisealisele on kehtestatud 200 eurot, millest tuleb katta nii toidu, riiete, hügieenitarvete, majapidamistarvete, transpordi telefoni, interneti ja kõik muud kulud, välja arvatud eluasemekulud. Kui hageja läheks taotlema toimetulekutoetust, siis saaks ta toetust sellises summas, et peale eluasemekulude katmist jääks talle 200 eurot muudeks kuludeks.
4.13.01.2023. a esitas hageja kohtule taotluse temale riigi õigusabi andmiseks. Kohus otsustas 27.02.2023. a määrusega taotluse rahuldada ja määrata hagejale riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
5.08.03.2023. a esitas hageja temale riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja teatas, et ta kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja tõi välja, et kostja ei kasuta igapäevaselt temale kuuluvat Võrumaal asuvat kinnistut, mille arvelt oleks võimalik hagejale elatist maksta. Hageja märkis ka, et ta on käinud toimetulekutoetust taotlemas, kuid ta on saanud vastuseks, et vanemal on kohustus teda ülal pidada ja tema avaldust ei ole rahuldatud. Samas ei jätku hagejal vahendeidenda ülalpidamiseks, eluruumi ja kommunaalmaksude eest tasumiseks, tervisele vastava toidu hankimiseks ega ka hügieenivahendite soetamiseks.
6.04.04. 2023. a toimus asja arutamiseks kohtuistung. Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja seletas täiendavalt, et praegu töötab ta poole kohaga toitlustusasutuses, kus tema töötasu on 340 eurot kuus neto. Hageja seletas veel, et tal on ka teine vanem, isa Ü. A.. Kohus tegi 2022. aasta detsembris
tagaseljaotsuse, millega mõistis temalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus. Kohtuotsus on jõustunud, aga isa hagejale elatist maksma ei ole asunud. Kostja jäi istungil samuti kirjalikus vastuses esitatu juurde, hagi ei tunnistanud ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata. Hageja tegi kostjale kompromissi ettepaneku, tingimusel, et kostja hakkab temale maksma elatist 50 eurot kuus, kuid kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kostja avaldas, et tal ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik hagejale mingis summas elatist maksta.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et M.-A. N. hagi M. P. i vastu elatise nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et M.-A. N. (hageja) on M. P. i (kostja) täisealiseks saanud tütar, sündinud XXX. a, hetkel 19. aastane. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja omandab koolis põhiharidust. Hageja on esitanud kohtule tõendina XXX tõendi (tl 13), mis tõendab, et hageja asus nimetatud koolis õppima 01.09.2022. a ja on seal 8. klassi õpilane. Õppetöö toimub mittestatsionaarse õppevormi tunnijaotuskava alusel täiskoormusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja elab kostjast eraldi ja kostja hagejale ülalpidamist ei anna. Hageja taotleb hagis, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja elatise 150 eurot kuus. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 näeb ette alaealisele lapsele makstava elatise miinimumsumma arvutamise alused. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 näeb erisusena ette, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Eeltoodud sätteid arvestades on hageja kui täisealiseks saanud laps, kes omandab põhiharidust, õigustatud nõudma kostjalt kui vanemalt enda ülalpidamiseks elatist. Hagejale kui täisealisele õppivale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS §-s 101 sätestatud alaealisele elatise arvutamise aluseid. Samuti ei kohaldu asjas PKS § 102 lg 2 ja PKS § 102 lg 1 järgi võib kostja vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui
ta oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu ei ole võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks hageja ülalpidamisvajadus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda.
10.Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajalikud kulud alljärgnevalt: eluaseme üür 215 eurot, kommunaalkulud 65 eurot, kulud toidule 240 eurot, lemmikloomade peale 30 eurot, Go3 arve 31,49 eurot, telefoni arve 29,58 eurot, kulud tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 15 eurot ja riietele-jalanõudele 70 eurot. Kommunaalkuludele lisandub küttepuude kulu, mis on ca 200 eurot aastas. Seega kokku igakuised vajalikud kulud ca 750 eurot. Kohus hindab, et hageja kulud väljatoodud ulatuses saab lugeda mõistlikuks ja vajalikuks. Hageja on selgitanud, et tal puudub oma eluase ja ta peab seda üürima. Praegu jagab ta üüripinda oma tuttavaga ja maksab poole üürist ning kommunaalkuludest, samuti peab ta ise ostma küttepuud. Kohtu hinnangul saab hageja välja toodud kulud, arvestades tema õigustatud vajadusi, lugeda põhjendatuks. Hageja on muu hulgas põhjendanud, et tal on gluteeni- ja laktoositalumatus, mistõttu on tema kulud toidu peale tavapärasest kallimad. Kohus leiab, et välja toodud kuludest ei saa pidada vältimatuks kulusid Go3 rakenduse kasutamisele, aga muud kulud saab märgitud ulatuses lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja esitatud tõenditest (tl 12 ja 15) nähtub, et tal on Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud keskmine puue kehtivusega alates 15.05.2021. a kuni 14.05.2026. a ja Eesti Töötukassa otsusega tuvastatud sama perioodi jooksul töövõimetus. Hageja teatel ta töötab osalise tööajaga ja tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu XXX eurot, töövõimetoetus ca 279 eurot ja puudetoetus 34,01 eurot, kokku ühe kuu sissetulek ca 653 eurot. Eeltoodust nähtub, et hageja sissetulek katab napilt ära tema igakuised vältimatud püsikulud. Hageja on selgitanud, et praegu elab ta üüripinnal tuttava juures ja otsib endale uut eluaset, mistõttu tulevikus võivad tema eluasemekulud kallineda. Hageja sünni tõendist (tl 14) nähtub, et hagejal on lisaks kostjale olemas ka teine vanem, isa Ü. A.. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohus on teinud 14.12.2022. a tsiviilasjas nr 2-22-15717 tagaseljaotsuse, millega on mõistnud Ü. A. lt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 19.10.2022. a kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni s.o 15.05.2024. a. Kohtuotsus on jõustunud 07.02.2023. a. Käesolevas asjas peetud kohtuistungil seletas hageja, et tema isa Ü. A. otsust täitma ei ole asunud ja talle elatist ei maksa. Kohus leiab, et kuigi hageja täisealise õppiva lapsena on õigustatud nõudma ka kostjalt ülalpidamist, siis hageja elatise nõue ei ole põhjendatud, sest kostja on põhistanud, et ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline elatist maksma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Rahvastikuregistri andmed (tl 83) kinnitavad kostja väidet, et tal on kaheksa alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal seadusest tulenevalt on. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasvatab lapsi üksinda. Kostja on selgitanud, et laste isalt on välja mõistetud elatis, kuid ta kohtuotsust ei täida, mistõttu antakse lastele riigipoolset elatisabi. Kostja on esitanud tõendina Eesti Töötukassa otsuse (tl 20), mis tõendab, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime kehtivusega alates 02.11.2021. a kuni 01.11.2023. a. Kostja on esitanud ka enda pangakonto väljavõtte (tl 23-31), mis kinnitab kostja väidet selle kohta, et tema sissetulekuks on ainult riigi poolt makstavad toetused kokku ca 3200 eurot kuus, sh töötutoetus, kostjale endale ja lastele makstavad puudetoetused, peretoetus ja elatisabi. Lisaks kinnitab pangakonto väljavõte kostja väiteid selle kohta, et tal on laenu- ja krediidikohustused, sh eluasemelaen, mille igakuine makse on ca 429 eurot ja maakodu järelmaks 171 eurot kuus.
Kohus tegi kinnistusregistri andmete alusel kindlaks, et kostjale kuulub kaks kinnisasja: 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, ja kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Kostja on selgitanud, et XXX linnas asuvat kinnisasja kasutab ta enda ja oma kaheksa alaealise lapse elukohana ning XXX maakonnas asuval kinnistul on nende maakodu. Kinnistusregistri andmetest nähtub, et mõlemad kostjale kuuluvad kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega. Kohus tegi Transpordiameti liiklusregistri andmete alusel kindlaks, et kostja nimele on registreeritud sõiduauto, mahtuniversaal Ford. Kostja on selgitanud, et tegemist on 9-kohalise bussiga, mida kostja kasutab igapäevaselt oma kaheksa lapse sõidutamiseks. Kohus leiab, et eeltoodud andmetest saab teha järelduse, et kostja ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja sissetulekuks on riigi poolt makstavad sotsiaaltoetused ja kostjal on ka tuvastatud töövõimetus, mis piirab tema võimet lisasissetulekut teenida. Kostja sissetulekud on sellised, millele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 131 lg-le 1 ei saa sissenõuet pöörata ning mis kuluvad kostja enda ja tema kaheksa alaealise lapse vältimatute püsikulude katmiseks. Kostjale kuulub küll kaks kinnisasja, kuid kohus leiab, et kostja on põhjendanud, et nende võõrandamine hagejale elatise maksmise eesmärgil ei ole võimalik. Ühte kinnisasja kasutab kostja enda ja oma alaealiste laste eluasemena. Teist kinnisasja kasutatakse maakoduna ja seega ei ole see perele vältimatult vajalik, aga kinnistule on seatud eluasemelaenu tagamiseks hüpoteek, mistõttu on selle realiseerimine raskendatud. Kostjale kuulub ka veel üks sõiduauto, kuid kohus leiab, et ka selle võõrandamine hagejale elatise maksmise eesmärgil ei oleks põhjendatud, sest kostja kasutab seda igapäevaselt enda ja oma alaealiste laste eluvajadusteks. Mingit muud väärtuslikku vara ei ole kostjal teada. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et esineb PKS § 102 lg 1 järgi alus kostja vabastamiseks hageja kui täisealise lapse ülalpidamisest. Arvestades kostja kohustusi ja varalist seisundit, sh seda, et kostja ülalpidamisel on kaheksa alaealist last, saab teha järelduse, et ta ei ole võimeline hagejale elatist maksma, ilma, et saaks kahjustada tema enda tavaline ülalpidamine ja ka tema alaealiste laste ülalpidamine. Hageja on küll õigustatud kostjalt kui oma vanemalt ülalpidamist saama, kuid tulenevalt PKS § 98 lg-st 1 tuleb ülalpidamiskohustuse määramisel eelistada alaealisi lapsi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kui täisealise lapse hagi kostja vastu elatise nõudes ei ole põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata.
11.Kohus selgitab täiendavalt, et kuna hageja kasuks on tema teiselt vanemalt kohtuotsusega välja mõistetud elatis ja vanem otsust ei täida, siis on hagejal võimalik taotleda täitemenetlusaegset elatisabi. Vastavalt perehüvitiste seaduse § 48 lg-le 1 on lisaks alaealisele lapsele õigustatud saama elatisabi ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Perehüvitiste seaduse § 50 lg 1 kohaselt on täitemenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks täitedokument (kohtuotsus), millega elatis on välja mõistetud ja täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas tsiviilasjas määrati hagejale 27.02.2023. a määrusega
riigi õigusabi tema esindamiseks kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega hageja riigi õigusabi kulud jätab kohus riigi kanda. Kostjal ei ole teada menetluskulude tekkimist, mistõttu puudub vajadus määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.