Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
18. aprill 2023, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
801 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Andrus Post (e-post: [email protected]) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), seaduslik esindaja C (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx)
Kohtuistung
Korraldaval kohtuistungil 06. juunil 2022 osalesid Andrus Post, Y ja C, poolte nõusolekul menetlus jätkus kirjalikus menetluses
X hagi Y vastu elatise vähendamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi elatise vähendamiseks.
2.Muuta Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x xx xxxxx Xlt Y kasuks välja mõistetud elatise suurust. Alates 18. märtsist 2022 kuni Y xx xx xxxx täisealiseks saamiseni lugeda Xlt Y kasuks väljamõistetud elatise suuruseks 50 eurot kuus.
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-22-4059 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X esitas 18. märtsil 2022 Pärnu Maakohtule hagi Y vastu elatise vähendamiseks. Hageja taotleb vähendada temalt Pärnu Maakohtu xx xx xxxx.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr x xx xxxxx kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 50 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohtu xx xx xxxx.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr x xx xxxxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis kostja ülalpidamiseks 139 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise väljamõistmise lahendi tegemise ajal olid hagejal kõik võimalused (hageja ei eitanud, et on võimeline last nõutavas summas ülal pidama) lahendit täita, s.t töö ja tervis sissetuleku saamiseks, mis käesoleval hetkel puuduvad.
2.Hageja on 2019. aastast insuldi ja hiljem kolme infarkti tagajärjel töövõimetu, paranemine on pikaajaline protsess. Hagejal on tuvastatud puuduv töövõime ja liikumispuue tähtajaga kuni
23.septembrini 2022. a. Menetluse ajal Sotsiaalkindlustusameti 20. oktoobri 2022.a otsusega nr P260-2022-75624 pikendati hageja raske puude raskusastet kuni 23. septembrini 2027.a. Hageja sissetulek on töövõimetoetus u 454 eurot ja puudetoetus 41,17 eurot (hagi 18. märtsil 2022 esitamise seisuga).
3.Hagejal sündisid xx xx xxxx.a D (xxxxxxxxxxx), kellel on keskmine puue, ja xx xx xxxx Q (xxxxxxxxxxx). D ja Q on hageja vahetul ülalpidamisel. Hageja ülalpidamisele on lisandunud lisaks kostjale veel kaks alaealist last, kes on jäänud varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja, kelle kasuks on välja mõistetud 139 eurot kuus.
4.Hageja ei ole haigestumisest alates enam võimeline tsiviilasjas nr x xx xxxxx kohtuotsust täitma ega selles määratud summas Yle elatist maksma. Hageja pöördus pärast haigestumist kostja esindaja poole elatise vähendamise palvega, kuid kokkuleppele ei jõutud. Seetõttu on hagejal tekkinud lapse ees elatise võlgnevus. Kohtulahendiga määratud elatis on muutunud hagejale ebamõistlikult koormavaks ja paneb ta olukorda, kus tal ei ole enam võimalik säilitada enda ega oma teiste laste minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
5.Hageja ei saa oma tervisliku olukorra tõttu töötada ega teenida ka muul moel sissetulekut. Hageja on enne haigestumist töötanud xxx ja xxx, halvatuse ja ka kõnevõime halvenemise tõttu ei ole tal nendel aladel võimalik enam töötada. Hagejal on tervisega seotud suured kulud ravimitele ja lisatarvikutele. Hageja kulud keskmiselt ühes kuus on: 1) Kommunaalkulud 60 eurot (elekter 10 eurot, küte 46 eurot, prügivedu 5 eurot)/ hageja pere on kuueliikmeline, arved on jagatud kuuega, 2) Transport 105 eurot (liikluskindlustus 8 eurot, kütus ja remont 95 eurot), 3) Toit 50 eurot, 4) Riided-jalanõud 30 eurot, 5) Internet, TV, telefon 18 eurot, 6) Rulaator/kits rent 7 eurot, 7) Ravimid 60 eurot, 8) Hügieenitarbed 10 eurot, 9) Taastusravi u 50 eurot, 10) D ja Q kulud 100 eurot.
6.Hageja toetustest koosnev sissetulek on kuludest väiksem. Hageja hädavajalike kulude (eelkõige taastusravi) tasumisel aitab ajutiselt hageja elukaaslane. Samuti on ajutiselt hageja eest elatist kostjale tasunud hageja elukaaslane, kuid hageja elukaaslase ülalpidamisel on neli alaealist last ning oma varalise seisundi tõttu ei ole selleks enam võimeline. Hageja elukaaslasel puudub kohustus tasuda hageja vanima lapse ülalpidamise eest, seda enam, et selleks vahendid puuduvad.
2-22-4059 Hageja taotleb kohtu poolt elatise vähendamist seoses haiguse tagajärjel tekkinud puuduvast töövõimest tingitud raske majandusliku olukorraga ja kahe alaealise lapse lisandumisega hageja ülalpidamisele.
7.Hageja palub arvestada kohtul elatise vähendamisel asjaoluga, et kostja kulud on suurel määral kaetud riigi poolt tasutavate toetustega. Hagejale teadaolevalt saab kostja töövõimetoetust ja kostja seaduslik esindaja ise suure pere toetust. Saadavad sissetulekud peaksid olema piisavad selleks, et kostja saaks lisaks hageja poolt pakutud 50 eurole oma vajaminevad kulutused kaetud.
8.Hageja esindaja teatel 08. juunil 2022 oli hagejal uus ajuinsult, tema tervislik seisund on pärast kohtuistungit halvenenud ning teda ei ole võimalik ilma järelevalvete kodus hoida. Hagis taotletud elatise vähendamine 50 euroni on maksimum, seda summat aitab hageja elukaaslane E tasuda. Hageja sissetulekuteks on töövõimetoetus ja puudetoetus kokku 470,16 eurot, kulud 568 eurot kuus. Seega vahendeid elatise maksmiseks hagejal ei ole ning hageja arvestab kostja elatiseks 50 eurot, nagu oma kahele teisele alaealisele lapsele.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja seaduslik esindaja vaidleb hagile vastu, elatise vähendamise nõus ei ole. Hageja ei ole lapse elus osalenud 7 aastat, kohtulahendid näitavad, et ei täida ka ülalpidamiskohustust.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus arutas menetlusosalistega asja suuliselt eelistungil ning poolte nõusolekul menetlus jätkus kirjalikult vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le 1. Kohus määras tähtajad istungil arutatud tõendite ja lõplike seisukohtade esitamiseks ning kohtulahendi teatavakstegemise aja. Tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud poolte esindajad ära kohtuistungil ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Hagejalt on Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x xx xxxxx mõistetud välja elatusraha (elatis) 2175 krooni (s.o 139 eurot) alates 1. maist 2009 igakuuliselt lapse Y (sündinud xx xx xxxx) ülalpidamiseks C kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nii kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud, kui 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, sõltumata sellest, et enne 2010.aastat kehtinud seaduse alusel mõisteti elatis välja vanema, mitte lapse kasuks.
12.TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõudele vastuväiteid esitada.
13.Hageja taotleb elatise vähendamist 50 euroni kuus põhjendusel, et elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud: hageja on kaotanud tervise ja töövõime ning hageja perre on sündinud veel kaks last, kes kostjale samas suuruses elatise maksmise jätkumisel osutuksid varaliselt vähemkindlustatuks. Ei ole vaidlust, et asjaolud, millele hageja elatise vähendamise nõue tugineb, on tekkinud pärast 2010. aasta kohtuotsust.
14.Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (perekonnaseaduse (PKS) § 82). Asjas ei ole vaidlust, et hageja X on kostja Y isa ning kohustatud kostjat üleval pidama.
15.Hageja esitatud tema kahe noorema lapse sünnitõendid (lk 87 – 88) ja Rahvastikuregistri andmed tõendavad, et xx xx xxxx El sündinud poeg D ning xx xx xxxx sündinud tütre Q isana on sünniaktidesse kantud X. Seega on hageja isadus Q ja D suhtes PKS § 84 lg 1 p -s 2 sätestatud korras tõestatud ning Xl on seadusest tulenev kohustus ka nendele lastele ülalpidamist anda. Kostja seadusliku esindaja kahtlused Q ja D Xst põlvnemise osas ei puutu asjasse. PKS § 91 lg 1 kohaselt ei ole kostjal ega tema seaduslikul esindajal õigust vaidlustada kostja isadust D ja Q suhtes.
2-22-4059
16.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 100 lg-st 2 täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust rahas elatise maksmise teel eelkõige juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Seaduses on ette nähtud alaealisele lapsele makstava minimaalse elatise suurus. Alaealise lapse ülalpidamiseks mõeldud elatise väljamõistmiseks alla alammäära peab olema mõjuv põhjus. Kohus leiab, et ka elatise vähendamisel tuleb samu asjaolusid hinnata.
17.Xx xx xxxx.a otsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis 2175 eurot kuus vastas sel ajal kehtinud PKS § 61 lg-s 4 sätestatud minimaalsele elatisele - pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Sarnaselt reguleeris alaealisele lapsele ettenähtud minimaalse elatise suurust 01. juulist 2010 kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1.
18.Alates 01. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-tes 3 - 4 sätestatust tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
19.PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eelnevast tulenevalt on lisaks hageja tervise halvenemisele ja alaealiste ülalpeetavate lisandumisele oluliselt muutunud ka õiguslik olukord minimaalse elatise suuruse arvutamise osas.
20.Kohtupraktikas eeldatakse, et seaduses sätestatud minimaalmääras elatis on lapse kulude katmiseks piisav, kui ka lapsega koos elav vanem panustab samas ulatuses. Seetõttu ei nõuta miinimummääras elatise nõudmisel ka kulude tõendamist. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kostja tegelikud igapäevavajadused oleksid vähenenud ning kostja kulud on väiksemad minimaalse elatise kahekordsest summast, hageja ei ole hagis kostja kulude vähenemisele ka tuginenud. Seega saab eeldada, et kostja ülalpidamiseks on minimaalne elatis vajalik.
21.Hageja palub elatise vähendamisel arvestada, et osaliselt on lapse vajadused kaetud peretoetustega. 2010. a kohtuotsuse kohaselt hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmise kohtuotsuses ei seotud elatise suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, mistõttu alampalga pidevale suurenemisele vaatamata hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurus ei ole muutunud. Samuti ei sõltunud elatise suurus kostjale makstavatest perehüvitistest. Võrreldes 2010. aastal elatise väljamõistmisega on riigi poolt makstavad perehüvitised kordades suurenenud. Nii oli lapsetoetuse määr 2010. aastal 150 krooni (9,57 eurot), 2022. aastal 80 – 100 eurot kuus.
2-22-4059
01.jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse § 101 lg 5 sätestab selgesõnaliselt, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja seaduses sätestatud ulatuses lasterikka pere toetuse arvel. Lisaks Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas pidas juba enne 01. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatusi võimalikuks võtta elatise suuruse määramisel arvesse peretoetusi, kui ka muud asjaolud seda tingivad. Vanema töövõimekaotus ja teiste ülalpeetavate olemasolu kindlasti sellisteks asjaoludeks olid. Seega ka elatise suuruse vähendamisel tuleb praegusel juhul arvestada nii lapsetoetust kui ka suure pere toetust.
22.Elatise suurust saab muuta alates elatise muutmise hagi esitamisest. X hagi esitamise ajal juba kehtis PKS § 101 redaktsioon, mille kohaselt miinimumelatise suuruse määramisel arvestatakse peretoetustega. Eeltoodu alusel, eelkõige arvestades perehüvitiste suurenemist ligi 10 korda (võrreldes elatise väljamõistmise ajaga), tuleb kohtu hinnangul elatise vähendamise asjas mõistlikult arvesse võtta, et lapse kulud on osaliselt võimalik katta perehüvitistega.
23.Hageja taotleb elatise vähendamist 50 euroni kuus. Alaealisele lapsele on seaduses ette nähtud minimaalse elatise vähendamise alused sätestatakse PKS §-is 102. PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on seisukohal, et mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab tuginema elatise maksmiseks kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2.;
7.veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Hageja elatise vähendamise nõue tuginebki sellele, et pärast elatise väljamõistmist on hageja kaotanud töövõime, talle on sündinud veel kaks last, kellele ta peab andma ülalpidamist, ning tema sissetulekud ei võimalda iga lapse ülalpidamiseks anda rohkem kui 50 eurot kuus, samal ajal on kostja kulusid võimalik katta oluliselt suurenenud perehüvitiste arvelt. Hagi lahendamiseks peab kohus kindlaks tegema, kas ning mil määral mõjutab hageja töövõimekaotus hageja majanduslikku võimekust maksta kostjale kohtuotsusega väljamõistetud elatist 139 eurot kuus, kas selles ulatuses elatise maksmise korral on hageja kaks teist last kostjaga võrreldes varaliselt vähemkindlustatud ning kas ja kui suures ulatuses on seetõttu põhjendatud vähendada kostjale makstava elatise suurust. Ennekõike tuleb kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust võrrelda seaduses sätestatud miinimumelatisega.
24.2010. aastal oli alampalk 4350 krooni (278 eurot), 2011.aastal võeti Eestis kasutusele euro ning alampalgaks jäi 278 eurot kuus. Seega 2010 – 2011 vastas kostja kasuks väljamõistetud elatis 2175 krooni (139 eurot) seaduses sätestatud minimaalse elatise suurusele. 2012. aastaks kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega alampalgaks 290 eurot ja vastavalt oli minimaalne elatis 145 eurot. Edasi minimaalne elatis järjest suurenes koos alampalga suurenemisega kuni 31. detsembrini 2021. Viimati kehtinud alampalgaga seotud minimaalse elatise suurus oli 292 eurot kuus. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis oli juba alates 2012. aastast väiksem kui alaealisele lapsele seadusega ettenähtud minimaalne elatis, 2020.aastast ületas minimaalne elatis hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud summat juba rohkem kui kaks korda.
2-22-4059
25.Alates 01. jaanuarist 2022 muudeti minimaalse elatise suuruse arvutamise korda ning miinimumelatis ei ole enam seotud alampalgaga: 01.jaanuaril 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem, kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Bassummaks kehtestati 200 eurot ja sellele lisandus eelmise aasta keskmise palga järgi 43,44 eurot, saadud summast 243,44 eurot tuli lahutada pool lapsetoetusest ja lapse osa suure pere toetusest. Minimaalse elatise suurus muutub igal aastal 1. aprillil baassumma indekseerimise tõttu, samuti mõjutab elatisesuurust baassummale lisatava eelmise aasta keskmisest kuupalgast 3% osa suuruse muutumine. Esimene baassumma indekseerimine ja lisanduva keskmise palga osa suuruse muutus oli 1. aprillil 2022. aastal, mille järel kuni 31. märtsini 2023 oli uueks baassummaks 209,20 eurot ja sellele lisanduv 3% eelmise aasta keskmisest kuupalgast 46,44 eurot. Kostja sai xx xx xxxx täisealiseks, seega 01. aprillil 2023 toimunud järjekordne indekseerimine hagejalt 2010. aasta kohtuotsusega kostja kasuks väljamõistetud elatist ega selle muutmist enam ei mõjuta.
26.Hageja toob välja, et kostja saab lapsetoetust ning kostja emale makstakse ka suure pere toetust, millega on võimalik kostja kulusid osaliselt katta. Hageja jätab märkimata, et hageja ja E laste eest makstakse samuti nii lapsetoetust kui suure pere toetust. Rahvastikuregistri andmetel on Y emal Cl kolm last ja kostja Y on nendest kõige vanem. Hageja elukaaslasel El on neli last, kellest hagejaga ühised kaks last on pere noorimad.
27.PKS § 101 lg 5 (01. jaanuarist 2022 kuni 1. veebruarini 2023 kehtinud redaktsiooni kohaselt) vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 1. veebruaril 2023 jõustunud muudatusega seda sätet täpsustati ning lisati teine lause, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
28.Perehüvitiste seaduse (PHS) § 16 lg 1 punktide 1 ja 5 järgi makstakse iga kuu makstava peretoetusena lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud PHS § 17 lg 3 järgi oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Alates
01.veebruarist 2023 on lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele 80 eurot kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus. PHS § 17 lg-te 2 ja 3 kohaselt on kostjal õppimise ajal õigus saada lapsetoetust kuni 19-aastaseks saamiseni või jooksva õppeaasta lõppemiseni. Elatise vähendamise hagi 18. märtsil 2022 esitamise ajal oli Y 17-aastane, tänaseks on ta täisealine, kuid jätkab õpinguid. Kui lapsel on täisealiseks saamise järel õigus lapsetoetusele, arvestatakse temaga ka suure pere toetuse maksmisel.
29.X hagi puudutab üksnes kostja täisealiseks saamiseni väljamõistetud elatist, mistõttu hagi lahendamist ei see ei mõjuta, kas kostja eest makstakse lapsetoetust ja suure pere toetust ka pärast kostja täisealiseks saamist. E neli last on kõik veel alaealised. Kuni 1. veebruarini 2023 oli Yle makstava lapsetoetuse suurus 60 eurot, alates 01. veebruarist 2023 kuni xx xx xxxx täisealiseks saamiseni 80 eurot kuus. Samal ajal hageja kahele nooremale lapsele, kes on E peres kolmas ja neljas laps, maksti ja makstakse jätkuvalt lapsetoetust kummalegi 100 eurot kuus.
30.Kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud PHS § 21 lg 2 järgi oli lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot, alates 01. veebruarist 2023 kehtiva seaduse kohaselt 650 eurot kuus.
2-22-4059 Nii kostja ema C, kui hageja nooremate laste ema E saavad samas määras suure pere toetust. Minimaalse elatise suuruse määramisel tuleb pool lasterikka pere toetusest jagada pere laste arvuga ning saadud ühe lapse osast pool summat elatisest maha arvestada. Seega perioodil alates hagi esitamisest 18. märtsil 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 saab kostja kulud lugeda lasterikka pere toetuse arvelt kaetuks 50 euro (=(300:2):3) ja alates 1. veebruarist 2023 vastavalt 108,33 euro (=(650:2):3) ulatuses kuus.
31.Eeltoodust tulenevalt olnuks elatise vähendamise hagi esitamisest 18.03.2022 kuni
32.Esimene miinimumelatise baassumma indekseerimine toimus 01. aprillil 2022. Sellest tulenevalt oli 1. aprillist 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx minimaalse elatis arvutamisel baassummaks 209,20 eurot, sellele lisandus 3% eelmise aasta keskmisest palgast (46,44 eurot) ning saadud summast (255,64 eurot) tuleb lahutada seaduses ettenähtud osa lapsetoetusest ja suure pere toetusest, arvestada samuti, et 1. veebruaril 2023 peretoetuste suurused muutusid.
01.aprillist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 olnuks kostjale seaduses ettenähtud minimaalse elatise suurus seega 175,64 eurot (=255,64 – 30 – 50) kuus ja 01. veebruarist 2023 kuni kostja xx xx xxxx täisealiseks saamiseni 107,31 eurot (=255,64 – 40 – 108,33) kuus. See tähendab, et alates 18. märtsist 2022 kuni 31. märtsini 2023 oli hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis 24 euro võrra kuus (14 päeva eest 10,84 eurot) ja 01. aprillist 2022 kuni
31.jaanuarini 2023 iga kuu 36,64 euro võrra väiksem ka perehüvitise arvesse võtva uue korra järgi arvutatud miinimumelatisest. Seoses perehüvitiste suurenemisega alates 1. veebruarist 2023 ületas kostjale väljamõistetud elatis seaduse alusel arvutatud miinimumelatist üksnes viimasel kuuel päeval enne lapse täisealiseks saamist, kokku kuue päeva eest 6,79 euro võrra (=(139-107,31):31x6). Kuna hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis hagi esitamise ajal (ja aastaid enne seda) juba oli seaduses sätestatud miinimumelatisest väiksem, saab elatist veel suuremas ulatuses vähendada väga mõjuval põhjusel.
33.Hageja tugineb PKS § 102 lg-s 2 mõjuva põhjuse kirjeldusena näitlikult loetletud asjaoludele elatise vähendamiseks alla alammäära: töövõime kaotus ja täiendavate ülalpeetavate lisandumine. Ka nende asjaolude puhul on elatise vähendamise esmaseks eelduseks see, et hageja ei ole majanduslikult võimeline maksma hagejale elatist 139 eurot kuus.
34.Kohus leiab, et hageja tervise halvenemise ja töövõime puudumise saab esitatud tõenditega lugeda tõendatuks, kuigi kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja töövõime ulatuse ega töövõimetoetuse maksmise kohta pärast 23. septembrit 2022. Eesti Töötukassa 29.10.2021 otsus nr TVT/21/055550 (lk 25-26) kajastab, et hagejal oli tuvastatud puuduv töövõime ning talle maksti perioodil 24. september 2021 – 23. september 2022 töövõimetoetust 15,13 eurot iga kalendripäeva eest. Otsuseid töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise kohta pärast 23. septembrit 2022 ei ole kohtule esitatud, kuid hageja esindaja 21. veebruari 2023 vastuses kohtunõudele teatab, et hageja on jätkuvalt sügava puudega isik, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus. Kohus leiab, et TsMS § 328 lg 1 alusel ja uuemate andmete puudumisel saab kohus arvestada, et ka pärast 23. septembrit 2022 makstakse hagejale töövõimetoetust 15,13 eurot iga kalendripäeva eest.
35.Kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 20. oktoobri 2022. a otsusega nr P260-2022-75264 (lk 161) tuvastati Xl raske puude raskusaste (mitte sügav puue, nagu esindaja märkis) kestusega 24. september 2022 – 23. september 2027 ning talle määrati puudega tööealise inimese toetus 49,09 eurot kuus (s.o 192% toetuse määrast). Puude raskusastme määramise otsuse põhjendustest nähtuvalt on hagejal raskele puude raskusastmele vastav liikumise kõrvalekalle.
17.aprillil 2020 oli hagejal peaaju infarkt, 2021.a septembris äge anterioorne infarkt, 2021.a oktoobris äge aju isheemiline insult parempoolse hemipareesiga ning 2022. a jaanuaris (epikriisi järgi hageja oli haiglas 02. jaanuarist 2022 kuni 7. jaanuarini 2022) on hagejal diagnoositud korduv müokardi eesseina infarkt, kognestiivne südamepuudulikkus ja peaajuinfarkti jääknähud. SA Pärnu Haigla 09. juuni 2022 uuringu vastuse (lk 97) kohaselt tuvastati samal päeval hagejale tehtud peaaju kompuutertomograafia uuringuga „vasakul T-P-O sagarates parasagitaalsel kujunenud madala tihedusega uus ajuinfarkt“. Tõenditest nähtuvalt 2020.a peaaju infarkti tagajärjel hageja parema käe kasutamine on olnud häiritud. Pärast seda on hagejal veel olnud infarkte ja insult, mis ilmselgelt kehafunktsioonide taastumist ei soodusta. Kostja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et hageja on paremakäeline. Kohus leiab, et mõistlikult saab eeldada, et hageja töövõime ei ole pärast
23.septembrit 2022 taastunud ning töövõimetoetust makstakse hagejale edasi. Hageja esindaja koostatud kirjalikest seisukohtadest järelduvalt hageja oli (vähemalt ajutiselt) hoolekandeasutuses, sest talle ei olnud kodus võimalik vajalikku järelevalvet ja hooldust tagada.
37.Arusaadavalt töövõime kaotamine ja tervise halvenemine toovad kaasa muutusi isiku sissetulekutes. Elatise vähendamiseks peab kohus kindlaks tegema hageja ja kostja sissetulekute suuruse. Kuna hageja tugineb muu hulgas sellele, et kostjale senises suuruses elatise maksmise korral jäävad hageja E kaks ühist last varaliselt halvemasse olukorda, tuleb analüüsida ka E varalise olukorda ja sissetulekute suurust. Menetlusosalised kohtu nõutud andmeid ei ole esitanud. Hageja esitas andmed enda ja E sissetulekute kohta osaliselt.
38.Kohus TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 alusel lahendab hagi poolte esitatu alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus 07. juunil 2022 istungil selgitas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid, tõendamiskoormise jaotust ja määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Hagejal tuli esitada tõendid enda ja oma elukaaslase sissetulekute ja varalise olukorra kohta, tõendamaks, et hagejal ei ole majanduslikku võimekust maksta kostjale elatist 139 eurot kuus ning et sellises summas kostjale elatise maksmise korral on hageja kaks nooremat last hagejaga võrreldes varaliselt halvemas olukorras. Hageja ise istungil ei osalenud, teda esindas istungil õigusalaste eriteadmistega lepinguline esindaja. Kostja omakorda pidi esitama oma vajaduste loetelu ja sissetulekute andmed (lisaks kostja seaduslikule esindajale osales istungil ka kostja ise).
39.20. juunil 2022 hageja esitas kohtule enda pangakonto ja B pangakonto väljavõtted perioodi kohta 01. jaanuarist 2021 kuni 09. juunini 2022. E pangakontosid ei esitatud. Hageja esindaja teatas, et hageja tervislik seisund on 08. juunil 2022 tekkinud uue ajuinsuldi tagajärjel halvenenud, hagejat sel hetkel ilma järelevalveta kodus hoida ei olnud võimalik. Hageja esindaja pidas nõu hageja elukaaslase Ega ning ollakse seisukohal, et hagis taotletud elatise vähendamine 50 euroni on maksimum, isegi selle täitmine on hetkel raskendatud, kuid E aitab hagejal seda elatise summat tasuda.
40.Kostja seaduslik esindaja andmeid kostja kulude/vajaduste ega kostja sissetulekute ei esitanud. Kostja seaduslik esindaja ei vaielnud vastu hageja esindaja väitele, et kostjale makstakse samuti töövõimetoetust. Kohus 09. veebruaril 2023 määrusega andis mõlemale poolele täiendava tähtaja tõendite esitamiseks. Kostja esindaja kinnitas kohtunõude kättesaamist, kuid määratud tähtpäevaks midagi kohtule ei esitanud. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on kõik omapoolsed tõendid esitanud, midagi täiendavalt lisada
2-22-4059 ei soovi. Hagejat toetab elukaaslane E heast usust ja aitab maksta hageja raviarveid, E sissetulekuid ei saa antud tsiviilasjas arvestada X tulude hulka, kuna ta on antud tsiviilasja kontekstis kolmas isik. Hageja palub otsuse tegemisel arvestada, et kostja ega kostja seaduslik esindaja ei ole oma sissetulekute suurust avaldanud, sh ei ole avaldatud kostjale makstava töövõimetoetuse suurust.
41.Hageja pangakontolt (ega kohtule esitatud B kontolt) ei nähtu hagejale makstavate töövõimetoetuse ja puude toetuse laekumisi. Seega hagejal võib olla veel pangakontosid või laekuvad hageja sissetulekud teise isiku kontole, mida kohtule ei esitatud. Kohtule esitatud andmed ja tõendid ei võimalda kindlaks teha hageja elukaaslase E varalist seisu (sh tema tegelike sissetulekute suurust). Hagiavalduses ja hageja kirjalikes seisukohtades ei ole esitatud hageja sissetulekute kohta täielikke andmeid. Näiteks nähtuvad hageja pangakonto väljavõttelt 4 väljamakset AS-ilt Pensionikeskus ja üks makse (131,85 eurot) kohtutäiturilt 2011.aastal tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtuotsusega J. A.-lt hageja kasuks väljamõistetud rahasummade katteks.
42.Kohus leiab aga, et eelnevale vaatamata ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Esitatud tõenditest nähtuvalt hageja ei ole suuteline töötama ega sissetulekut teenima. Tõendite kogumi alusel ei saa eeldada hagejal selliste sissetulekute olemasolu, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kõiki olemasolevaid tõendeid arvestades tuleb hagi rahuldada ning hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist on põhjendatud vähendada 50 euroni kuus. Ka kostja ei ole esitanud andmeid enda kulude ja sissetulekute kohta. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et kostja eest makstavate perehüvitiste, töövõimetoetuse, hageja makstava vähendatud suuruses elatise (ja samas ulatuses kostja ema panuse) summa on piisav kostja vajalike kulude katmiseks.
43.Kostja täisealiseks saamisega xx xx xxxx on kogu hagejalt xx xx xxxx.a kohtuotsusega väljamõistetud elatis muutunud sissenõutavaks. Siinse menetluse esemeks on elatise vähendamine perioodi eest alates hagi esitamisest 18. märtsil 2022 kuni kostja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx (kokku 326 päeva). Kohtule esitatud andmetel ei ole hageja sellel perioodil hagejale elatist maksnud, ka mitte 50 eurot kuus, mida väidab end olevat suuteline kostjale maksma. Seega on selle perioodi elatis käsitatav elatise võlana. Kohtuotsuses märgitud suuruses 139 eurot kuus elatise maksmise kohustuse korral on võlgnevuse kogusumma 1500,50 eurot (arvestades 2022.a märtsis proportsionaalselt 18 päeva elatise summaks 80,71 eurot ja 2023.a veebruaris 6 päeva eest 29,79 eurot). Selle perioodi elatise võla tegelik suurus sõltub elatise vähendamise hagi kohta tehtavast kohtuotsusest, samuti tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal tehtud võimalikke makseid, kuigi kohtule sellest teatatud ei ole. Hagi rahuldamine ja elatise vähendamine ei mõjuta enne hagi esitamist tekkinud elatise võlgnevust ega selle sissenõudmiseks algatatud võimalikke täitemenetlusi.
44.Hagiavalduses ja hageja täiendavates kirjalikes seisukohtades esitatud andmetest hagejale töövõimetoetuse maksmise kohta ning kohtule esitatud tõenditest järelduvalt olid hageja sissetulekud alates 18. märtsil 2022 hagi esitamisest kuni kostja xx xx xxxx täisealiseks saamiseni kokku umbes 6299 eurot (keskmiselt u 570 eurot kuus): Hageja konto väljavõtte kohaselt tehti hagejale väljamaksed AS-ilt Pensionikeskus, 262,55 eurot 18.aprillil 2022 ja 287,96 eurot 16. mail 2022 18. aprillil 2022 väljamakse 16. mail 2022, kokku 550,51 eurot (lk 100 – 101), nende summade saamist ei ole hageja oma menetlusdokumentides nimetanud ega sissetulekute hulka arvestanud. Hageja pangakonto väljavõte (09. juuni 2022 kuupäeva seisuga) kajastab kokku nelja sellist väljamakset: hagejale laekus ka vahetult enne elatise vähendamise hagi esitamist AS-ilt Pensionikeskus märtsis 569,81 eurot ja veebruaris 596,31 eurot. Viimased kaks laekumist on väiksemates summades. Kõik summad on samal päeval edasi kantud B kontole.
2-22-4059 hagejale maksti töötukassa otsuse alusel kuni 23. septembrini 2023 töövõimetoetust (lk 2526). Otsuses oli töövõimetoetuse määraks 15,13 eurot päevas. Hageja kirjalikes seisukohtades kinnitab töövõimetoetuse jätkuvat saamist. Arvestades õigusaktidega kehtestatud töövõimetoetuse suurenemist alates 1. aprillist 2022, on märtsist 2022 kuni kostja xx xx xxxx täiseealiseks saamiseni hagejale makstud töövõimetoetust kokku 5306,78 eurot (=(14 päeva x 15,13 eurot)+(312 päeva x 16,33 eurot)). puude raskusastme järgi makstavat toetust kokku u 442 eurot (aprillist septembrini 2022 oli hagiavalduses märgitu kohaselt puude toetuse suurus 41 eurot kuus, Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt alates 23.09.2022 makstakse hagejale puudetoetust 49,09 eurot kuus).
45.Töövõimetoetuse suurus määratakse kindlaks töövõimetoetuse seaduse (TvTS) alusel. TvTS § 14 lg-tes 1-3 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär muutub igal aastal 1. aprillil, mil Töötukassa indekseerib päevamäära suurust riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 aluseel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31.märtsil kehtinud päevamäära. Päevamäära suuruse arvutamisel ümardatakse summa pärast indekseerimist ühe sendi täpsuseni.
06.juunil 2022 istungil hageja esindaja kinnitas, et 2022.a märtsi seisuga oli hageja töövõimetoetus 454 eurot, kuid see muutus 1. aprillist 2022. Hageja esindaja 20. juuni 2022 menetlusdokumendis esitas hageja töövõimetoetuse suuruse andmed viimase nelja kuu keskmisena – 429,16 eurot. See summa ei saa olla õige. Kohtule ei esitatud keskmise töövõimetoetuse arvutuskäiku ega andmeid tegelikult laekunud toetuse suuruse kohta. Hagejale oli töövõimetoetuse suurus kindlaks määratud 23. septembrini 2022 ning see ei saanud 1. aprillist 2022 väheneda. Töövõimetoetust makstakse kindlaksmääratud suuruses iga päeva eest ja töövõimetoetuse summa kuus sõltub kalendripäevade arvust selles kuus, mille eest toetust makstakse. 1. aprillil 2022 (s.o pärast hagi esitamist) toimunud indekseerimist arvestamata kujuneks 15,13 eurot päevamääraga hageja 20. juuni 2022 seisukoha esitamisele eelneva nelja kuu keskmiseks (veebruar 28 päeva, märts ja mai 31 päeva ja aprill 30 päeva) töövõimetoetuse summaks 453,90 eurot kuus. Alates
1.aprillist 2022 oli indekseerimise tulemusel töövõimetoetuse uus päevamäär 16,33 eurot (kuni
31.märtsini 2023), seega hageja märgitud neljakuulise perioodi töövõimetoetuse tegelik keskmine suurus oli 472,23 eurot. Kummagi päevamäära järgi ei ületa töövõimetoetuse ühe aasta kogusumma 2022.aastal kehtinud maksuvaba tulu määra 6000 eurot.
46.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 punktide 2 ja 61 kohaselt puudega inimese sotsiaaltoetusele ja töövõimetoetusele ei saa sissenõuet pöörata. TMS § 131 lg 2 võimaldab sissenõudja avalduse alusel sissenõuet pöörata ka töövõimetoetusele, kui võlgnikul muud vara ei ole. Seega elatise suuruse vähendamise hagi lahendamisel ei saa hageja sissetulekuks, mille arvelt temalt oodata elatise maksmist, puudetoetust arvestada.
47.Hageja sissetulekute kohta olevate andmete alusel sai hageja 18. märtsist 2022 kuni
6.veebruarini 2023 umbes 5850 eurot (keskmiselt umbes 530 eurot kuus) sissetulekut, millele saab ka sissenõudeid pöörata.
48.PKS § 102 lg 2 teine lause kohustab majanduslikus kitsikuses olevat vanemat kasutama tema kasutuses olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ühetaoline ülalpidamine ei tähenda sissetuleku jagamist aritmeetilise tehte järgi hageja ja tema kolme lapse vahel võrdselt. Ühetaoline ülalpidamine kohtu hinnangul tähendab, et kõikide hageja arvelt ülalpidamist saavate isikute vajadusi arvestatakse proportsionaalselt. Kostjale ja hageja kahele nooremale lapsele peavad lisaks hagejale ülalpidamist andma ka laste emad C ja E, samal ajal hageja peab oma sissetulekutest suutma katta kõik oma kulud üksinda. Kuivõrd töövõime kaotanud hagejalt ei saa enam mõistlikult oodata töövõimetoetusele lisaks täiendava tulu teenimist, peab ka sissetuleku ühetaolise kasutamise korral hagejale endale jääma tema sissetulekutest suurem osa.
2-22-4059
49.Hageja pangakontolt on kõik AS-ilt Pensionikeskus laekunud summad samal päeval edasi kantud B kontole. B pangakonto väljavõtet esitades hageja esindaja põhjendas, et sinna laekuvad kõik E sissetulekud. Rahvastikuregistri andmetel on B hageja elukaaslase E alaealine tütar. Asjaoludest nähtuvalt B arvelduskontot haldab ja sellele laekuvate rahadega faktiliselt opereerib E. Sellele kontole on laekunud E enda perehüvitised, vanemahüvitis, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, aga ka hageja ja E ühise lapse D sotsiaaltoetus. Samas on B pangakontolt näha ülekandeid B ja E enda pangakonto vahel (näiteks 05. mail 2022 E kandis B pangakontole 581,77 eurot (lk 145). Hageja pensioniraha B kontole 16. veebruaril 2022 ülekandmise järel on 17. veebruaril 2022 B kontolt kantud 50 eurot E kontole. B kontole on suurtes summades laekumisi hageja alaealiselt lapselt Dlt (näiteks 368,17 eurot 05. mail 2022). 6. mail 2022 on B kontole laekunud E peretoetus 658,36 eurot ja vanemahüvitis 957,52 eurot, samal päeval on D kontole tehtud kaks ülekannet: 300 eurot + 900 eurot, 9. mail 2022 veel 605 eurot. Jääb arusaamatuks vajadus väidetavalt äärmises kitsikuses elavas peres selliseid suuri summasid pereliikmete kontode vahel edasi-tagasi kanda, samuti alaealiste laste kontode kasutamine olukorras, kus nii hagejal kui tema elukaaslasel on endal pangakontod olemas.
50.Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Hageja kahe noorema lapse majanduslik kindlustatus sõltub lisaks nende ema sissetulekutest ja varalisest olukorrast. Hageja lepinguline esindaja on selgesõnaliselt kohtule teatanud, et nende asjaolude kohta täiendavate tõendite esitamist hageja vajalikuks ei pea. Samas nähtub kohtule esitatud asjaoludest, et esindaja arutas tõendite esitamist Ega, mitte hageja endaga.
51.Õige on hageja esindaja seisukoht, et E ei ole menetlusosaline. Arvamus, et E varalist seisu ja sissetulekuid ei tule tõendada, on aga ekslik olukorras, kus hageja elatise vähendamise hagi tugineb veel kahe ülalpeetava lapse olemasolule, kelle majanduslikku kindlustatust hagejale senises ulatuses elatise maksmine kahjustaks. Kohtu eelkirjeldatud asjaolud (eelkõige laste kontode kasutamine, suurte rahasummade liikumine kontode vahel ja El enda pangakonto olemasolu, mille andmeid ei ole kohtule esitatud) tekitavad põhjendatud kahtluse, et El on piisav võimekus oma lastele ülalpidamist anda ka siis, kui hageja sissetulekutest ei piisa kahele nooremale lapsele ülalpidamise andmiseks kostjaga võrdses ulatuses. Lisaks hageja toob ise välja, et tema kahe noorema lapse kulude katmiseks piisab kummalegi 100 eurost kuus. See on mõistetav, arvestades nendele lastele makstava lapsetoetuse suurust (100 eurot kummalegi) ja nendele langevat osa Ele makstava lasterikka pere toetusest. Hageja kahe noorema lapse ülalpidamisel rakendub ka nn mastaabisääst – teatud osas saab kasutada vanemate õdede-vendade asju. Samal ajal kostja on oma ema C peres vanim laps ning temale tuli kõik vajalik soetada. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjale xx xx xxxx.a kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses elatise maksmise korral ei jäänuks hageja kaks nooremat last vajaliku ülalpidamiseta. Kuna aga ka kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid enda sissetulekute ja makstavate toetuste suuruse kohta, ei ole kohtul võimalik võrrelda hageja kolme lapse majanduslikku kindlustatust.
52.Kohus leiab, et hageja enda tervislik seisund ja sissetulekute piiratus on piisav alus elatise vähendamiseks 50 euroni kuus, sõltumata hagejal veel kahe ülalpeetava olemasolust. Seetõttu kohus rahuldab hagi ja vähendab hagejalt xx xx xxxx kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx väljamõistetud elatist 50 euroni kuus alates 18. märtsist 2022.
53.Hageja esitas koos hagiavaldusega avalduse elatise täitemenetluse peatamiseks. Kohus elatise vähendamise hagi menetlusse võtmisega samal päeval jättis hagi tagamise avalduse puuduste
2-22-4059 kõrvaldamiseks käiguta. Kohtul on seejärel jäänud tähelepanuta, et hageja hagi tagamise taotluse puudusi ei kõrvaldanud, kohus ei ole teinud otsustust hagi tagamise taotluse lahendamiseks. TsMS § 442 lg 5 alusel kohus lahendab hagi tagamise taotluse kohtuotsusega. Kohus jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata, sest nõude täitmine täitemenetluses, mille peatamist hageja taotles, ei sõltu käesoleva asja lahendist. Hagiavaldusele lisatud töövõimetoetusest kinnipidamise aktist nähtuvalt oli täiteasjas nr 175/2020/3325 nõude sisuks perioodi 01. aprill 2020 – 22. detsember 2020 eest nõutav elatise võlgnevus. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust saab muuta alates elatise vähendamise hagi esitamisest. Hagi aluseks oleva elatise kohtulahendiga mõisteti hagejalt kostja ülalpidamiseks elatis 139 eurot välja kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja sai täisealiseks xx xx xxxx. Seega puudutab hageja elatise vähendamise nõue perioodil 18. märts 2022 kuni xx xx xxxx sissenõutavaks muutunud elatist. Siin asja tehtav lahend ei mõjuta täiteasjas nr 175/2020/3325 perioodi eest kuni 22. detsember 2020 nõutavat elatise võlgnevuse suurust. Menetluskulude jaotus
54.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Arvestades, et kohus rahuldas elatise vähendamise hagi ning kostjaks asjas oli alaealine laps, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab kulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust kindlaks määrata. (Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.