Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

10.07.2023

10.08.2023

2-23-4191 10.09.2023

10.10.2023

10.11.2023

10.12.2023 331,20 1.3 Maksed peavad laekuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV Pangas selgitusega „ts asi 2-23-4191 “. 1.4 Maksekohustuse rikkumise korral on Revensen OÜ-l õigus täiendava teavituseta koheselt täitemenetluses sisse nõuda kõik kompromissist tulenevad tasumata summad ning lisanduva viivise. 1.5 Kui kostjad ei tasu resolutsiooni punktis 1.2 märgitud kohustust tähtaegselt, siis vastutavad kostjad täitmata kohustuse ees solidaarselt ning kostjad on kohustatud tasuma võlgnetavalt summalt viivist 0,065% päevas kuni nõude täitmiseni. 1.6 Hageja kinnitab, et pärast kompromissi kinnitamist ja hageja arvelduskontole summa 3531,20 eurot tähtaegset laekumist puuduvad hagejal mistahes nõuded kostjate I ja II vastu. 1.7 Kompromiss jõustub, kui jõustub kompromissi kinnitav ja tsiviilasjas nr 2-234191 menetlust lõpetav määrus. 1.8 Kui kompromissi kinnitav kohtumäärus ei jõustu või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei ole õiguslikku tähendust kompromissil tervikuna ega ühelgi selles sisalduval avaldusel, kinnitusel ega kokkuleppel ning pooled peavad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. 1.9 Hageja kohustub 7 päeva jooksul pärast kostjate I ja II poolt resolutsiooni punktis 1.1 märgitud rahasumma laekumist esitama Tartu Maakohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-23-4191 kohtumääruse tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 491735 hageja kasuks seatud eelmärke ja märkuse kustutamiseks.

2-23-4191 xxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond) eelmärked ning märkused hageja kasuks. 20.03.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Pooled esitasid kohtule 05.04.2022 kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissis kokku leppinud hagi tagamise abinõud jäävad tagama kompromissi. TsMS § 463 lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõud jõusse kompromissimääruse täitmist tagava abinõuna. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 3 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik seega saab määruse peale kaebuse esitada 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-23-4191 TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude hüvitises, mille kohus kinnitas. Hüvitist ületavas osas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõuete esitamise eest tasunud riigilõivu 490 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 245 eurot hagejale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.