Perekonnaõigus › Abielulahutus

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

E.K (hageja) esitas 8. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule hagi D.B (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu

Hageja jäi 6. aprilli 2023 kohtuistungil selle juurde, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning ta soovib abielu lahutada. Kooselu lõppes ja hageja pole kostjat näinud pärast seda, mil kostja 10. veebruaril 2022 nende ühisest kodust lahkus. Hagejal kostjaga kontakti pole, tema asukoht on hagejale teadmata. Hageja tõi välja, et kui sotsiaalmeedia andmetest lähtuda, siis võib kostja elada Floridas.

Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega ja kohtukutse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud ega ilmunud kohtuistungile.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hagimaterjalid on toimetatud kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 9. veebruaril 2023 avaldatud teatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 järgi tuleb hagimaterjalid seega 15 päeva möödumisel, s.o 25. veebruaril 2023 kättetoimetatuks lugeda. Niisamuti on kostjale toimetatud avaliku kättetoimetamisega kätte kohtukutse 6. aprilli 2023 istungile. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 13. märtsil 2023 ja tuleb kättetoimetatuks lugeda 29. märtsil 2023. Kostja hagile ei vastanud ega kohtuistungile ei ilmunud ja kohus lahendab hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 414 lg-st 1 asja sisuliselt kostja osavõtuta. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.

Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Asjaolude ja rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja Eesti Vabariigi kodanik ja kostja Ghana kodanik, poolte abielu registreeriti 22. aprillil 2021 Dubais, Araabia Ühendemiraatides ning abielu akti kande number on xxxxx.

Kuna õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, tuleb abielu lahutamisele kohalduv õigus kindlaks määrata lähtudes rahvusvahelise eraõiguse seaduses (REÕS) sätestatust. REÕS § 60 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamisele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse ajal. REÕS § 57 lg 1 kohaselt määratakse abielu üldised

õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. REÕS § 57 lg 3 sätestab, et kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Hageja ja kostja viimane ühine elukoht oli Eesti Vabariigis. Kuna hageja elukoht on praegusel ajal Eestis ja kostja elukoht on teadmata ning neil on erinev kodakondsus, kohaldab kohus Eesti õigust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja tõi esile, et abikaasade omavahelised suhted järjest halvenesid kuni kostja lahkus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.