Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-126493 menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS Starman esitas 07.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 319,75 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 10.12.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.02.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Starman esitas 01.03.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Txxxx Pxxxxxxt hageja kasuks välja mõista põhivõla 176,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 122,20 eurot, jooksva viivise ja viivise väljamõistetud põhivõlalt ja menetluskuludelt kuni nende täitmiseni. Samuti ka AS Starmani poolt tasutud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud. Tartu Maakohus võttis hagi 02.03.2016 määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 04.03.2016 isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga 13.07.2008 liitumise- ja teenuseosutamise lepingud, mille alusel kohustus hageja kostjale osutama ZuumTV teenust ja võimaldama kostjale teenuse kasutamiseks vajaminevate seadmete renti. Kostja kohustus teenuste eest ja seadmete renti maksma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei ole

2-15-126493 arvetes nõutud summasid tasunud, millega on rikkunud oma lepingust tulenevalt tasu maksmise kohustust. Hageja nõuab põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS Starmani teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 10.1 on sätestatud, et kumbki pool võib nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata arvetelt viivist alates maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, s.o kuni 07.12.2015. Kohtu hinnangul ei ole hageja viiviseid arvestanud korrektselt. Kohus kontrollis iga arve osas viivitused oldud päevi ning tuvastas, et viivituses oldud päevade arvud on ebaõiged. Viivituses oldud päevad ja viivised on alljärgnevad: - A-18363388, võlgnevus 9,98, periood 31.01.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1406, viivis 7,02; - A-18586381, võlgnevus 9,98, periood 29.02.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1377, viivis 6,87; - A-18764478, võlgnevus 10,98, periood 31.03.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1346, viivis 7,39; - A-18913744, võlgnevus 17,55, periood 30.04.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1316, viivis 11,55; - A-19070852, võlgnevus 5,98, periood 31.05.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1285, viivis 3,84; - NA-34220, võlgnevus 109,90, periood 8.06.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1277, viivis 70,17; - NA-34219, võlgnevus 10,00, periood 8.06.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1277, viivis 6,39; - A-19240473, võlgnevus 5,98, periood 30.06.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1255, viivis 3,75; - A-19427706, võlgnevus -3,46, periood 31.07.2012-07.12.2015, viivitatud päevi 1224, viivis 2,12. Viivis on kokku seega 114,86 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 08.12.2015 kuni 08.04.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 10,88 eurot (0,05% x 123p x 176,89€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 125,74 eurot (114,86+10,88). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 176,89 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 302,63 eurot, millest 176,89 eurot moodustab põhivõlg ja 125,74 eurot 08.04.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

2-15-126493

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 166,17 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 166,17 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „Esindustasu võlglase Txxxx Pxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 241,17 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 166,17 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.