Sarapiku Ehitus OÜ hagi OÜ Glorious Trade vastu 585 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
585 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. novembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Glorious Trade apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Glorious Trade (rk: 11166318), esindaja advokaat Janar Kuus Vastustaja (hageja): Sarapiku Ehitus OÜ (rk: 12100862), esindaja Ants Kuningas
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. novembri 2015 otsus hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Sarapiku Ehitus OÜ hagi osaliselt ning mõista OÜ-lt Glorious Trade Sarapiku Ehitus OÜ kasuks välja 285 eurot ja jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Sarapiku Ehitus OÜ esitas 26.01.2015 maakohtule OÜ Glorious Trade vastu hagi 585 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt osales hageja kostjale kuuluvas hankekeskkonnas välja kuulutatud ehitushankes ja võitis selle. Kasutajalepingu p 4.3 alusel tasus hageja kostjale hanke võitjana teenustasu 585 eurot. Hankekeskkonna kasutaja (hanke korraldaja), kes hanke tellis, tegevus tingis olukorra, kus hagejal ei olnud võimalik töid teha. Selgus, et hanke tellija ei suuda esitada vajalikku projektdokumentatsiooni, samuti ei olnud hagejal võimalik saada kontakti hanke korraldanud äriühingu juhatuse liikmega. Seega oli tegemist hanke luhtumisega hanke korraldajast tingitud põhjusel. Lepingu p 5.1 järgi oleks kostja pidanud hagejale tagastama tasutud teenustasu, kuid kostja keeldus sellest, väites, et hange luhtus hageja tegevuse tõttu.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tal oli õigus keelduda teenustasu tagastamisest kasutajalepingu p 5.3.1 alusel, kuna hange luhtus eelkõige hageja tegevuse tõttu. Hagile lisatud kirjavahetusest nähtub, et hageja hakkas ühepoolselt muutma hankemenetluse raames kokkulepitud tingimusi ja otsima põhjuseid tööst loobumiseks. Hageja oli hanke korraldajaga kokku leppinud 10%-lises ettemaksus ja juhatuse liikme käenduses, kuid pärast hanke võitmist need tingimused hagejale enam ei sobinud. Lisaks tuleb lepingu p 5.1 kohaselt tagastada teenustasust üksnes osa, mis ületab 300 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. novembri 2015 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Glorious Trade Sarapiku Ehitus OÜ kasuks välja 585 eurot. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 585 eurot (riigilõiv 125 eurot ja esindajatasu 460 eurot). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nähtub lepingutingimustest (tl 6), et tegemist on kostja tüüptingimustega. Seega tuleb neid võlaõigusseaduse (VÕS) § 39 lg 1 järgi tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Lepingu p 5.1 kohaselt tagastab
kostja hanke luhtumisel teenustasu alates teenustasu summast 300 eurot. Kohtu hinnangul saab seda lepingupunkti koostoimes lepingupunktiga 5.2, mille järgi määratakse tasutud teenustasu ettemaksuks, kui teenustasu summa on väiksem kui 300 eurot, tõlgendades, arvestades VÕS § 39 lg-s 1 sätestatud tõlgendamisreegelid, järeldada, et 300 eurot ületava teenustasu puhul tagastatakse teenustasu hanke luhtumisel tervikuna. Kuivõrd hange luhtus, on lepingu p-s 5.1 sätestatud eeldused teenustasu tagastamiseks täidetud. Sellest reeglist sätestab erandi lepingu p 5.3.1, mille kohaselt teenustasu ei tagastata, kui hange luhtus hanke võitja ehk praegusel juhul hageja süül. Hanke luhtumiseks on lepingu p 1.2 järgi olukord, kus hanke võitja ja hanke korraldaja ei saa omavahel kokkuleppele ning hanke võitja ei tee hankes nimetatud töid. Hanke luhtumiseks hanke võitja süül saab pidada olukorda, kus hanke võitja tegevus põhjustas tööde tegemiseks lepingu sõlmimata jätmise ja tööde tegemata jätmise. Kuivõrd lepingu p-st 5.3.1 nähtuvalt on tegemist kostja vastuväitega, siis peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt nimetatud asjaolu tõendama kostja. Kostja on viidanud hageja esitatud e-kirjavahetusele ning esitanud väljavõtte hange.ee keskkonnast. Nimetatud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja põhjustas tööde tegemata jätmise. Kirjavahetusest nähtub küll, et hageja soovis lepingutingimusi võrreldes pakkumises tooduga muuta, kuid ei nähtu, et just see tingis lepingu sõlmimata jätmise. Hanke võitja saadetud kirjades ei ole sellele viidatud. Kuupäevalt viimases kirjas viitab hanke võitja hoopis sellele, et läbirääkimistes on seisak, kuni saavad asjad järelevalvega korda. Seega viitab kirjavahetus läbirääkimiste lõpu põhjusena hagejast sõltumatule asjaolule. Kuna ei ole tõendatud, et hange luhtus hagejast tingitud põhjusel, on kostja kohustatud lepingu p 5.1 alusel hagejale teenustasu tagastama.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Glorious Trade esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
18.novembri 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohustus hageja lepingu p 5.3.4 järgi esitama kostjale kirjalikud põhjendused hanke luhtumise kohta. Hageja esitas hanke luhtunuks tunnistamiseks kolm põhjust – tööde algus venis, projektid on puudulikud ja ta pole nõus allkirjastama lepingut ilma teist poolt nägemata. Kohus ei ole võtnud kõikide nimetatud põhjuste osas seisukohta. Tööde alguse venimine oli tingitud eelkõige hageja käitumisest, dokumentatsioon pidi hageja pakkumise kohaselt olema tema kohustus (hankekeskkonnas ID 27490 all 28.04.2014 kirjavahetus). Hageja pole hanke luhtunuks tunnistamise taotluse esitamisel isegi täpsustanud, millist projekti ta silmas pidas. Projekti väidetav puudumine ei olnud hagejale takistuseks hinnapakkumise tegemisel. Lisaks ei nähtu hageja 11.05.2014 e-kirjast lepingu muudatuste kohta, et projekt puudub, sest lubatakse alustada töödega juba teisipäeval või kolmapäeval. Enne lepingu sõlmimist teise lepingupoolega kohtumine ei ole vajalik, sest lepingu sõlmimine ja info edastamine on võimalik digitaalses vormis. Seega hageja esitatud hanke luhtunuks tunnistamise põhjused olid otsitud eesmärgiga vabaneda tööde teostamise kohustusest ning saada tagasi tasutud teenustasu; 2) isegi kui hanke luhtumisel peab hageja süü olemasolu tõendama kostja, ei saanud kohus jõuda järeldusele, et hange luhtus hagejast sõltumatul asjaolul. Kohus jättis tähelepanuta hageja 29.05.2014 e-kirja, kus hageja seaduslik esindaja Märt Klunge väidab, et „Me ei ole kunagi töö tegemisest loobunud. Tegu oli läbirääkimistega. Mina ei ole tellijale kordagi öelnud, et meie ei soovi objekti teha ja samuti ei ole tellija kordagi meile öelnud, et ta loobub meie teenetest seoses lepingu läbirääkimistega.“ Hageja 29.05.2014 e-kiri oli ajaliselt viimane. Kui hageja kirjutab oma viimases kirjas, et tellija ei ole loobunud teenuse tellimisest, siis saab hanke luhtumise põhjuseks olla üksnes hageja süüline käitumine ehk soov katkestada pahatahtlikult
lepingueelsed läbirääkimised. Kuna lepingu p 5.3.1 järgi ei kehti garantii juhul, kui hange luhtus hanke võitja süül, on hageja minetanud õiguse nõuda kostjalt teenustasu tagastamist; 3) hindas kohus ebaõigesti lepingu p 5.1, mille järgi tagastab kostja hanke luhtumisel teenustasu alates teenustasu summast 300 eurot. Hanke luhtumise menetlus on kostja jaoks lisatöö. Seetõttu on lepingu p-s 5.1 kehtestatud nõue, mille kohaselt tagastatakse hanke luhtumisel teenustasu alates summast 300 eurot. Tegemist ei ole sellise sõnastusega, mille kohaselt saaks tüüptingimust tõlgendada hageja kasuks.
5.Sarapiku Ehitus OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei põhjustanud lepingu sõlmimata jätmist hageja, vaid hanke tellija, kes kadus lihtsalt ära, sõlmimata hagejaga lepingut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab OÜ-lt Glorious Trade Sarapiku Ehitus OÜ kasuks välja 285 eurot ning jätab menetluskulud poolte endi kanda.
7.Kasutajalepingu p 5.1 kohaselt tagastab hange.ee võitjale kontaktide eest tasutud teenustasu kreedit arve alusel hanke luhtumisel alates teenustasu summast 300 eurot. Tulenevalt kasutajalepingu p-st 5.2 määrab hange.ee hanke võitjale kontaktide eest tasutud teenustasu hanke luhtumisel kogu ulatuses ettemaksuks juhul, kui teenustasu summa on väiksem kui 300 eurot. Ettemaksu saab kasutada tulevikus hanke võidu teenustasude tasaarveldamisel. Nimetatud kasutajalepingu sätetest on üheselt arusaadav, et hanke luhtumisel tagastatakse hanke võitjale tema poolt tasutud teenustasu alates summast, mis ületab 300 eurot ning maakohus on põhjendamatult tõlgendanud kasutajalepingu p 5.1 ja p 5.2 selliselt, et igal juhul tagastatakse teenustasu täies ulatuses. Antud juhul on hageja tasunud teenustasu 585 eurot ning seetõttu peab kostja tagastama hagejale 285 eurot (585-300). Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud.
8.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
9.1.Asja materjalidest nähtuvalt osales hageja kostjale kuuluvas hankekeskkonnas välja kuulutatud ehitushankes, võitis selle ning kasutajalepingu p 4.3 järgi tasus kostjale hanke võitjana teenustasu 585 eurot. Samuti nähtub asja materjalidest, et hange luhtus. Hanke luhtumiseks on kasutajalepingu p 1.2 kohaselt olukord, kus hanke võitja ja hanke korraldaja ei saa omavahel kokkuleppele ja hanke võitja ei tee hankes nimetatud töid. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hange luhtus hanke võitja (hageja) süül või mitte, kuna kasutajalepingu p 5.3.1 järgi ei pea kostja teenustasu tagastama, kui hange luhtus hanke võitja süül. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hange ei luhtunud hagejast tingitud põhjustel.
9.2.Hageja on hanke võitjana tõendanud, et tööde tegemiseks lepingu sõlmimata jätmine ja tööde tegemata jätmine ei olnud tingitud tema tegevusest.
Hageja kuulutati hanke võitjaks 29.04.2014 ning pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt oli tööde tegemise tähtajaks kaks kuni kolm nädalat. 13.05.2014 e-kirjades (tl 54) on hanke korraldaja kinnitanud hagejale, et „Töö jooniseid ei ole olemas. Mida edasi teha?“ ning „Ajan tellija ja järelevalvega asjad sinnamaale, et saaks eskiisi, mille järgi ehitada. Seniks on pidur peal. Annan teada kui asjas edasi lähevad.“ Ehitusjärelevalve esindaja K. Salk on 12.05.2014 e-kirjas (tl 55) kinnitanud hagejale, et „Mina antud lahendust ei kooskõlasta, kuna palju küsimusi on lahendamata. Saadetud lahenduse puhul muutub sokli kõrgus oluliselt. Mina projekteerimisega ei tegele.“ Kostja ei ole vaidlustanud hageja seisukohta, et pärast eelnimetatud e-kirju ei ole hanke korraldaja hageja e-kirjadele vastanud ega muul viisil ühendust võtnud. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 on töövõtja kohustuseks valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Antud juhul oli sõlmitava töövõtulepingu esemeks vundamendi tegemine ning kui tellijal (hanke korraldajal) ei olnud veel ca kaks nädalat pärast hageja poolt hanke võitmist esitada hagejale tööjooniseid ning projektdokumentatsioon oli puudulik, oli hageja õigustatud töövõtulepingut mitte sõlmima. Kostja ei ole ümber lükanud ka seda hageja väidet, et 30.05.2014 oli ehitusobjektil alustatud vundamenditöödega teise töövõtja poolt. Ka eelmärgitud tõendid kinnitavad maakohtu järeldust, et lepingu sõlmimata jätmine ei toimunud hageja süül. Õige on ka see maakohtu järeldus, et kuigi varasemates kirjavahetustes hanke korraldajatega soovis hageja muuta lepingutingimusi võrreldes pakkumises tooduga, siis nimetatud asjaolud ei tinginud lepingu sõlmimata jätmist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
9.3.Põhjendamatu on kostja väide, et projektdokumentatsiooniga kindlustamine oli pakkumise kohaselt hageja kohustus. Siinjuures on kostja tuginemine 28.04.2014 kirjavahetusele (tl 39) ebaõige. Hageja on küll pakkumises viidanud muu hulgas dokumentatsioonile, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja mõelnud selle all vundamendi projektdokumentatsiooni. Eeltoodut kinnitavad ka hanke korraldaja ja ehitusjärelevalve esindaja e-kirjad (tl 54-55). Hageja 29.05.2014 e-kiri (tl 13-14) ei tõenda, et hageja poolt hanke korraldajaga lepingu mittesõlmimine oleks toimunud hagejast tingitud asjaoludel. Sellest, et hageja soovis pakkumises toodud tööd teha ning hanke korraldajaga toimusid lepingueelsed läbirääkimised, kinnitavad hageja tahet leping sõlmida, mitte seda, et lepingu sõlmimata jätmine toimus hageja süül.
10.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.