Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
MK hagi Tuuleveski Korteriühistu vastu 03.12.2014 üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.12.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Tuuleveski Korteriühistu määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: MK (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marge Juur esindajad Kostja: Tuuleveski Korteriühistu (registrikood 80102186) seaduslik esindaja ES, lepinguline esindaja Harland Paas Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 18.12.2015 määrus jätta muutmata.
2.Tuuleveski Korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Tuuleveski Korteriühistu kanda.
4.Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Tuuleveski Korteriühistult MK kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 192 eurot (sh käibemaks). Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Tuuleveski Korteriühistul tasuda MK-le viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr: 2-15-5601 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.MK (hageja) esitas 13.04.2015 Harju Maakohtule hagi Tuuleveski Korteriühistu (kostja) vastu Tuuleveski Korteriühistu 03.12.2014 üldkoosoleku otsuse punkti 4 tühisuse tuvastamiseks. Selle punktiga otsustati muuta prügiveo jaotus ruutmeetripõhiseks (seniselt inimeste arvu põhiselt) alates 01.01.2015.
2.Kostja esitas 14.05.2015 vastuse hagiavaldusele, milles võttis esitatud hagi õigeks (tl 36-37).
3.Hageja esitas kohtule 07.12.2015 avalduse hagist loobumiseks. Hageja selgituse kohaselt tühistas kostja 26.10.2015 üldkoosoleku otsusega vaidlustatud 03.12.2014 üldkoosoleku otsuse punkti 4 osas. Sellega on esitatud hagi eesmärk saavutatud. Hageja palus tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning pool riigilõivust välja mõista kostjalt hageja kasuks. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas 18.12.2015 määrusega tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda, sest kostja on nõude pärast hagi kohtule esitamist rahuldanud. Hagi kohtule esitamise on tinginud kostja tegevus. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks on seaduses ettenähtud tavapärasest oluliselt lühem (kolmekuuline) kohtusse pöördumise tähtaeg. Seega pidi hageja kohtusse pöördumise otsustama lühikese ajaga ning kostja väited selle kohta, et hageja oleks võinud juhtida kostja juhatuse tähelepanu põhikirja rikkumise kohta enne kohtusse pöördumist ei ole millegagi põhjendatud. Kostja juhatus peab ise hoolitsema selle eest, et üldkoosoleku kokkukutsumisel järgitakse seaduses ning põhikirjas sätestatut.
6.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 654 eurot (riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulu summas 504 eurot (sh käibemaks)). Määruskaebus
7.Kostja esitas maakohtu määrusele 05.01.2016 määruskaebuse ja palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
8.Maakohus on menetluskulude jagamise osas kohaldanud valesti seadust. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi kohtule esitamise tingis kostja tegevus. Hageja ei kasutanud mingitki võimalust asja kohtuväliseks lahendamiseks enne hagi esitamiseks ettenähtud tähataja möödumist. Hageja oleks võinud hagist loobuda kohe pärast kostja kirjaliku seisukoha saamist, milles viimane võttis hagi õigeks.
9.Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et korteriühistu 26.10.2015 üldkoosoleku otsusega ei muudetud sisuliselt prügiveo ruutmeetripõhist kuluarvestust, vaid lükati edasi selle 2(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-5601 rakendamise kuupäeva. Korteriühistu teostas tagasiulatuvalt vajalikud tasaarveldused, mis olid tingitud prügiveoteenuse ruutmeetripõhise rakendusaja muutmisest. Seega ei saavutanud hageja hagis taotletud eesmärki. Üldkoosoleku otsuse osaline tühistamine oli tingitud ainult tühistatud otsuse vastuvõtmisel tehtud menetluslikust rikkumisest.
10.Vaidluse oli sisuks kohustus (prügiveoteenuse eest tasumine), mille vaieldavaks osaks oli ca 2 euro maksmise kohustus kuus. Tulenevalt poolte äärmiselt halbadest suhetest kasutas hageja oma õigust kohtusse pöördumiseks pahatahtlikult. Menetluse edasine käik
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata
12.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
14.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kolleegiumi hinnangul pole maakohus sätte kohaldamisel eksinud. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid teisiti jaotada. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ta peab menetluskulude sellist jaotust õiglaseks. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad. Vastuseks määruskaebuse väidetele lisab kolleegium järgmist.
15.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt pole kostja andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1). Kostja on 14.05.2015 menetlusdokumendis võtnud hagi õigeks ning kinnitanud, et 03.12.2014 üldkoosoleku läbiviimisel on kostja rikkunud kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
16.Kolleegium möönab, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb menetlusosalistel reeglina püüda lahendada erimeelsused kohtuväliselt. Sellegipoolest pole praegusel juhul TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused täidetud. Esiteks ei lõppenud menetlus mitte hagi õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440), vaid hageja poolt hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3). Asja materjalide põhjal ei ole kostja menetluse lõpetamisele hagist loobumise tõttu vastu vaielnud, samuti ei ole kostja määruskaebuses vaidlustatud menetluse lõpetamist. Teiseks on kostja hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsus tühistanud alles mitme kuu möödumisel hagiavalduse esitamisest ja selle kättetoimetamisest kostjale. Kostja on menetluses väitnud, et kostja 3(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-5601 liikmete üldkoosolek oleks otsuse tühistanud ka hageja kohtuvälise pöördumise korral. Samas ei ole kostja seda väidet millegagi põhjendanud ega põhistanud. Kolleegiumi hinnangul on väide ka eluliselt väheveenev, sest kostja on määruskaebuses ise märkinud, et poolte suhted on juba aastaid äärmiselt pingelised. Lisaks nõustub ringkonnakohus hagejaga, et üldkoosoleku kokkukutsumise ja korrektse läbiviimise eest vastutab MTÜS § 20 kohaselt mittetulundusühingu (kostja) juhatus.
17.Määruskaebuses on kostja seisukohal, et hageja pole hagiga taotletavat eesmärki saavutanud, sest kostja 26.10.2015 üldkoosoleku otsusega lükati prügiveo ruutmeetripõhise kuluarvestuse rakendamise kuupäeva lihtsalt edasi. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hagis palus hageja tunnistada tühiseks kostja 03.12.2014 üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu võetud otsuse, sest hageja hinnangul oli hageja rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hagi eesmärk oli seega kostja 03.12.2014 üldkoosoleku nimetatud otsuse tühisuse tuvastamine. 07.12.2015 menetlusdokumendis loobus hageja hagist ning selgitas, et kostja on 26.10.2015 üldkoosoleku otsusega tühistanud 03.12.2014 üldkoosoleku otsuse p 4. Kostja pole 10.12.2015 vastuses hageja sellisele seisukohale vastu vaielnud. Ka määruskaebuses kinnitab kostja, et tühistas vaidlustatud osas üldkoosoleku otsuse (tl 148). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja rahuldas hageja nõude kohtumenetluse ajal. Sellist järeldust ei mõjuta asjaolu, et 26.10.2015 otsusega otsustas kostja üldkoosolek uuesti prügiveo ruutmeetripõhise kuluarvestuse kasuks.
18.Eespool märgitud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja on palunud mõista kostjalt välja 192 eurot (sh käibemaks). Hageja on esitanud õigusabikulude tõendamiseks arve (tl 164). Kostja pole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Hagejale on osutanud määruskaebuse menetlemisel õigusteenust Civil Õigusbüroo OÜ jurist Marge Juur, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud tingimustele. Kolleegiumi hinnangul on hageja esindamiseks kulunud aeg (2 tundi) põhjendatud ja vastavuses tehtud menetlustoimingute mahuga. Ka pole hageja lepingulise esindaja tööühiku hind (80 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks) ebamõistlikult suur. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mõista määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude katteks välja 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot).
20.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.