Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
2030,76 eurot Hageja: E.K, Hageja seaduslik esindaja E.H Kostja O.K
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista O.K-lt E.K kasuks 3255,08 eurot tagasiulatuva elatisena 9.11.2021 kuni 31.12.2022 eest.
3.Välja mõista O.K-lt E.K kasuks alates 01. jaanuarist 2023 kuni E.K täisealiseks saamiseni (3.oktoobril 2030) igakuine elatis 215,64 eurot [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Kohustada O.K-it tasuma E.K-i elatis E.H-i pangakontole nr EExxxxxxxxxxxx selgitusega ,,Elatisraha“. Kohustada O.K-it tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 1. kuupäevaks.
5.Jätta menetluskulud kostja O.K kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–6 ning edasikaebamise kord.
8.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kaks kuud. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud, menetluse käik
1.E.K esitas 9.11.2022 kohtule hagiavalduse (mida täpsustas 8.12.2022) O.K vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga 2019 aasta veebruarist, kui vanemate kooselu lõppes. Kostja hageja ülalpidamisel ega tema elus ei osale. Viimati helistas lapse sünnipäeval, kohtunud on nad peale kooselu lõppu väga harva. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas ja tagasiulatuva elatise alates 2019 aasta veebruarist.
2.Kostjale on menetlusdokumendid Pärnu Maakohtu 13.02.2023 määruse alusel kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega 14.02.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
4.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja
2-22-16841 kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
1.jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.
5.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
6.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Rahvastikuregistri andmetel on E.K E.H-i ja O.K-i ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole hagejale alates 1.veebruarist 2019 a elatist maksnud ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi. Hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.
7.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna hagi on kohtule esitatud 9.11.2022, on hageja õigustatud nõudma tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 9.11.2021 – 8.11.2022. Kohus selgitab, et: - elatist alates 9.11.2021 arvutades lähtub kohus, et PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis oli 2021 aastal 292 eurot. Kokku on elatise summa 584 eurot (2x292). - elatist alates 1.01.2022 arvutades lähtub kohus, et perioodil 1.01.2022 – 31.03.2022 oli ühe kuu elatise suurus 213,44 eurot (elatise baassumma 200 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 43,44 eurot – 1⁄2 lapsetoetust 30 eurot), kokku elatise summa 640,32 eurot; - elatist alates 1.04.2022-8.11.2022 arvutades lähtub kohus, et ühe kuu elatise suurus oli 225,64 eurot (elatise baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 46,44 eurot – 1⁄2 lapsetoetust 30 eurot), kokku elatise summa 1579,48 eurot; - elatis perioodil 9.11.2022-31.12.2022 on 451,28 eurot (2x225,64);
2-22-16841 - seoses lapsetoetuse suurenemisega (tagasiulatuvalt) alates 01.01.2023 (vt perehüvitiste seaduse § 17 lg 3), muutus ühele lapsele määratav seadusjärgne miinimumelatis vastavalt PKS § 101 lõikele 5 ning vastav elatis moodustab alates 01.01.2023 ühele lapsele kokku 215,64 eurot ((209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).
8.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 3255,08 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 9.11.2021 kuni 31.12.2022 eest. Alates 01.01.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise summas 215,64 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda iga kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid tsiviilasja materjalide kohaselt hagejal tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.