Muud

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Saata määrus usaldusisikule ja võlgnikule, pankrotihaldurile, p. 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik A.-L.R. esitas 18.10.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse, milles soovib enda pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vabaabielus ning tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnik töötab alates 03.04.2023 xxxx Tarbijate Ühistus müüjana. Töötasu on 1000 eurot. Igakuised väljaminekud on sissetulekust väiksemad. Võlgnik on sõiduki (xxxxxx) omanik. Sõidukit enam ei ole, andis ca 2020. aastal lammutusse. Võlgnik võttis esimese laenu aastal 2019 majapidamiskulude katteks, mis tekkisid ootamatult. Oli sel ajal lapsehoolduspuhkusel ja tal oli sissetulek, hiljem ei olnud võimalik laene taga tagasi tasuda, kuivõrd puudus sissetulek laenu tasumiseks. Kohustuste summa on vähemalt 22 193 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused. Kohus määrusega 28.10.2024 võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks N.G. Usaldusisik esitas 25.11.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Sellest nähtub, et võlgniku nimel on üks sõiduauto, mis on antud lammutusse aastal 2020, seega väärtus 0 eurot. Võlgniku sissetulekuteks on peretoetus 160 eurot kuus ja töötasu xxxx Tarbijate Ühistust 800-1000 eurot kuus, töötasu sõltub tehtud tundide arvust. Võlgniku nimele on avatud kuus pangakontot, millest kaks on nüüdseks suletud. Pangakontodel oleva raha jääk varanimekirja esitamise seisuga on kokku umbes 15 eurot. Võlgnikul on kohustused seitsme äriühingust võlausaldaja ees kolme kohtutäituri ees kokku kogunõue 25 579,53 eurot, millest põhinõuded 16 873,18 eurot. Kõikide nõuete kohta on tehtud kohtulahendid, on algatatud täitemenetlused. Võlgnik ei ole nõuete suurusi vaidlustanud. Võlgniku kulutused kalendrikuus on 950 eurot. Usaldusisik annab hinnangu, et võlgnikul on kujunenud välja püsiv maksejõuetus. Tema sissetulekust (960-1160 eurot kuus) tuleb kanda igapäevased olmekulud ja laste ülalpidamise kulud. Pärast nende kohustuste kandmist ei jää võlgnikul raha võlakohustuste täitmiseks. Võlgnik elab hajaasustusega piirkonnas, mis raskendab tasuvama töö leidmist. Võlgniku makseraskused algasid aastal 2019 lapsehoolduspuhkusel olles. Peale lapsehoolduspuhkust kadus püsiv sissetulek, tekkisid raskused laenu teenindamisel ja võlgnik võttis uusi laene. Sel perioodil oli võlgnik ka poolteist aastat töötu, tekkisid võlad ka igapäevakulude kandmiselprügiveo ja sideteenuste võlad. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on valed majanduslikud otsustused ning suutmatus otsuste tagajärgi ette näha. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Makseraskused ei ole ületatavad, need aina süvenevad. Suuremat osa nõuetest ei ole võlgnik tasunud kas siis üldse mitte või väga vähesel määral. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole võimalik. Võlgniku maksejõuetusavaldusest nähtub, et tema ülalpidamisel on kaks last, sündinud aastal 2018 ja 2020. Kohus kuulas A.-L.R. ära 06.jaanuari 2025.a kohtuistungil. Võlgnik selgitas, et tema sissetulek on tunnitasu alusel, mõnel kuul tulevad kuu normtunnid täis, mõnel kuul ei tule. Töötab graafiku alusel, kui võlgnik on tööl, on laste isa lastega kodus. Ka laste isa on töötu ja sissetulekut ei ole. A.-L.R. on valmis siiski menetlusse panustama, ehk kuni 100 eurot kuus. Usaldusisik selgitas, et tema hinnangul nõuded vähenevad kohtutäiturite põhitasude võrra, kohtutäiturid tavalist põhitasunõudeid pankrotimenetluses ei esita. Kõrvalnõudeid, mis kohtulahendiga on määratud, enam vähendada ei saa. Võlgnik näib olevat valmis menetlusse panustama ja ei looda lihtsasti kohustustest vabaneda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A.-L.R. A.-L.R. on soovinud pankrotimenetlust ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ta on valmis igakuiselt eraldisi tegema võlausaldajatele. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada A.-L.R. A.L.R. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 25 000 euro ulatuses. Võlgnikul on küll registriandmetel vara (üks sõiduk), kuid seda reaalselt olemas ei ole. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik töötab, tema sissetulek on miinimumpalga lähedal, peretoetus 160 eurot. Teine täiskasvanud pereliige (võlgniku elukaaslane ja laste isa) on töötu. Kohus loeb tuvastatuks, et A.-L.R. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Urmas Tross andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Urmas Tross avaldas, et pankrotimenetluse lõppemisel ta enam usaldusisikuna ei soovi jätkata. Usaldusisik N.G avaldas nõusoleku täita pankrotimenetluse lõppemisel usaldusisiku kohustusi edasi. Kohus kuulutab võlgniku A.-L.R.-i pankroti välja 04.märtsil 2025. kell 09.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 19.03.2025. a algusega kell 15.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas. Valga kohtumaja on võlgniku elukoha järgne kohtumaja. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.03.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab:  

 

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).







Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Pankrotiavalduse tagamise osas seadustikus sätestatud korras.

täidab

kohtumäärust

pankrotihaldur

täitemenetluse

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule, pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik N.G esitas 25.11.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 4 kohaselt. Usaldusisik rakendab tunnitasu 70 eurot, ajakulu menetluses 8 tundi, tasu 8 töötunni eest

määrata 560 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik esitab tasu arvestuse aluseks oleva ajakulu 8 tundi jagunemise tegevuste vahel. Usaldusisik palub määrata talle tasu 560 eurot, kanda tasu usaldusisiku büroo Usaldus ja Õigus OÜ pangakontole nr EE664204278636919102. Kohus hindab usaldusisiku ajakulu põhjendatuks. PankrS § 150 lg.2, lg.1 p.2 alusel mõistab kohus usaldusisiku tasu välja pankrotivarast, kuid määrab selle hüvitamise riigi vahenditest FiMS § 54 lg.2, § 45 lg.2, PankrS § 23 lg.4 alusel, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51 järgi tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 5 1), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (8 tundi ehk 16 pooltundi) 16x33=528 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, Usaldus ja Õigus OÜ, registrikood 17101426. Kohus kontrollis, et Usaldus ja Õigus OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, seega käibemaksu ei lisandu. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.