Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-22-18766 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 14.12.2022 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus välja mõista elatise 325 eurot kuus. Hagi kohaselt läksid hageja seaduslik esindaja ja kostja lahku novembris 2022. Hageja jäi oma esindaja juurde elama. Hagi esitamiseni ei ole lapse isa üldse elatist maksnud. Hageja nõudis elatist miinimummääras 225 eurot, millele lisanduks ka eluasemekulud 100 eurot. Elatist nõuab hageja alates 01.11.2022. Hageja igakuised kulud: üüripind 350 eurot, kommunaalid 100 eurot, toit 100 eurot, hügieenitarbed 100 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, arenguks vajalikud vahendid ja mänguasjad 20 eurot. Tartu Maakohtu 27.12.2022.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile ja hagejate kuludele osaliselt vastu. Pooled on lahus alates 27.11.2022, mitte 01.11.2022. Kostja maksis 2022.a novembris üüri eest 350 eurot ja elektri eest 70 eurot. Hageja ja tema ema elavad 100m2 korteris, mis on nende jaoks liiga suur. Mõistlik oleks leida madalamate kuludega eluase. Kostja andis hagejale vahetult ülalpidamist 15 päeva detsembris 2022, kostja viibis isapuhkusel. Kostja on nõus maksma elatis 225 eurot kuus alates 01.01.2023. 02.03.2023 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi elatise tasumise osas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-22-18766 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.