TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. J.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2143,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood: 14304235; asukoht: Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti linnaosa, XXX) lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A. J. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. J.-i vastu.
Välja mõista A. J.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks poolte vahel 20.10.2022 sõlmitud laenulepingust nr 712822638 ja 23.11.2022 järelmaksulepingust nr 713247318 võlgnevus 1507,57 eurot (millest 1351 eurot põhivõlgnevus; 6,90 eurot intress, 60 eurot sissenõudmiskulud; 89,67 eurot perioodi 26.03.2023 kuni 25.10.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivised).
Välja mõista A. J.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1351,00 eurot) perioodi eest 26.10.2023 kuni 28.02.2025 k.a summas 221,29 eurot.
Välja mõista A. J.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1351,00 eurot) alates 01.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi A. J.-i vastu põhivõlgnevuse 75,00 euro, intressi 99,60 euro, laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulude 20,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 97,91 euro väljamõistmiseks.
Menetluskulud jätta 78,1% ulatuses A. J.-i kanda ja 21,9% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.
Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 642 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 euro, 272 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest
Tsiviilasi nr 2-23-132734 501,42 eurot mõista A. J.-ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on A. J. kohustatud tasuma TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 14.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. J. (kostja) 1800,84 euro saamiseks. Kohus tegi 16.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 21.09.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja hageja nõue kostja vastu anti üle Pärnu Maakohtu menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 1426,00 euro, intressi 106,50 euro, haldustasu 23,60 euro, sissenõudmiskulude 80,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 187,58 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 26.10.2023 kuni põhinõude 1075 eurot täitmiseni määras 16,9% ja kuni põhinõude 351,00 eurot täitmiseni määras 39,39% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 350,00 eurot ning õigusabikulud 696,00 eurot.
3.Pärnu Maakohus võttis 22.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus 09.05.2024 kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel. Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
4.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
4.1.Hagiavalduse kohaselt hageja (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.10.2022 laenulepingu nr. 712822638, mille alusel kostja sai laenu 1000,00 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,07% aastas, mis koosneb laenusummast 1000,00 eurot, igakuisest laenuhaldustasust 5,90 eurot, osamaksete arvust 36, intressimäärast 16,90% aastas, 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-132734 lepingutasust 75,00 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intressi ning laenuhaldustasu maksegraafiku alusel.
4.2.Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja enda konto väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.
4.3.Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Kostjal on põhivõlgnevus alates 1. osamaksest so 10.12.2022. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 10.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 24.03.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt või täielikult tasumata järgmised osamaksed: 10.12.2022, 10.01.2023, 10.02.2023, 10.03.2023. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.03.2023 lepingu üles.
4.4.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 16,90% aastas ja 0,047% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.03.2023, kokku summas 65,65 eurot (22,21+14,81+14,48+14,15). Kostja intressi tasunud ei ole.
4.5.Lepingus on pooled kokku leppinud laenulepingu haldamise tasus 5,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.12.2022-10.03.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku 23,60 eurot (4 x 5,90).
4.6.Laenulepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1075,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.10.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 16,90%. Hageja nõuab viivist summas 106,52 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1075 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.10.2023 lepingujärgses viivise määraga 16,90% aastas.
4.7.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7 Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot: 19.05.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 29.05.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 8.06.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
5.1.Hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2022 järelmaksulepingu nr 713247318, mille alusel sai kostja soetada kauba maksumusega 351,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 47,32% aastas, mis koosneb kauba maksumusest 351,00 eurot, osamaksete arvust 48, intressimäärast 24,52% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.12.2022-10.11.2026.
5.2.Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja kontrollis muuhulgas kostja varalist seisundit ning regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Järelmaksu 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-132734 lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi.
5.3.Kostjalt ei ole hagejale ühtegi laekumist toimunud. Kostjal on põhivõlgnevus alates 1. osamaksest so 10.12.2022. Hageja saatis 10.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 24.03.2023 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.03.2023 lepingu üles.
5.4.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 39,39% aastas ja 0,109% päevas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.03.2023, kokku summas 40,85 eurot (6,91+11,42+11,31+11,21). Kostja intressi tasunud ei ole.
5.5.Järelmaksulepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 351,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.10.2023 lepingus kokku lepitud intressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,39%. Hageja nõuab viivist summas 81,06 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 351 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.10.2023 lepingujärgses viivise määraga 39,39% aastas.
5.6.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 3.7 Hageja sissenõudekulude summa on 30,00 eurot: 17.04.2023 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 25.04.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 10.05.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
6.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
7.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
7.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 23.05.2024 kell 24.00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega ja uurinud tõendeid leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud krediidiandjaga 20.10.2022 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-132734 sõlmitud laenulepingust nr 712822638 ja 23.11.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 713247318 tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on hageja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõuded laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes ja krediidilepingust VÕS § 401 mõistes. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
11.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.
13.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22). 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-132734
14.Hageja poolt esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust enne laenulepingu sõlmimist pangakonto EE547700771008268733 väljavõtte alusel (periood 01.04.2022 – 20.10.2022) laekumiste põhjal, võttes arvesse krediidivõtja igakuiseid püsikulusid krediidi teenindamise piirmäära arvutamisel, kuid jättis tähelepanu pööramata, et kostja bilanss langes alati mõni päev peale töötasu saamist miinusesse, ulatudes üle 200,00 euro igakuiselt. Seega kostja ei suutnud oma teenitud vahenditest igapäevaselt ära elada ning seega ei olnud kostjal ka vahendeid, et uute kohustuste eest tasuda.
15.Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt kostja ei olnud krediidivõimeline ja hageja on kostjaga laenu- ja krediidilepingut sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne. Seetõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse (va laenulepingu lepingutasu) kokku 1351,00 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingutasu 75 eurot ja haldustasu 23,60 eurot.
16.Ajavahemikul alates lepingute sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0% aastas, alates 01.01.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 25.03.2023 oli VÕS §-s 94 järgi intressimäär 2,5%. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi kokku 6,90 eurot. Laenulepingu intress: Periood
laenu jääk
põhiosa intress
osamakse
20.10.2022 - 10.12.2022
1000,00
51,24
0,00
51,24
11.12.2022 - 10.01.2023
948,76
43,52
0,65
44,17
11.01.2023 - 10.02.2023
905,24
42,25
1,92
44,17
11.02.2023 - 10.03.2023
862,99
42,51
1,66
44,17
11.03.2023 - 25.03.2023
820,48
0,84
KOKKU
5,07
Järelmaksulepingu intress: periood
laenu jääk
põhiosa intress
osamakse
23.11.2022 - 10.12.2022
351,00
10,01
0,00
10,01
11.12.2022 - 10.01.2023
340,99
14,39
0,23
14,62
11.01.2023 - 10.02.2023
326,60
13,93
0,69
14,62
11.02.2023 - 10.03.2023
312,67
14,02
0,60
14,62
11.03.2023 - 25.03.2023
298,65
KOKKU
0,31 1,83
17.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-132734 eurot seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust, lepingu üldtingimuste punktist
3.7.Kostjale saadeti pärast laenulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 19.05.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 29.05.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 08.06.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kostjale saadeti pärast järelmaksulepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 17.04.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 25.04.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 10.05.2023 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 60,00 eurot (35€+25€).
18.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu ja järelmaksulepingu maksetega viivitamise eest viivise tasumist lepingujärgses viivisemääras vastavalt 16,9% aastas ja 39,39% aastas alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast s.o alates 26.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.10.2023. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping ja järelmaksuleping on tarbijakrediidilepingud ning kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Tühise intressimääraga samaväärse viivitusintressimäära kokkulepe ei ole, arvestades seadusandja eesmärki VÕS § 4034 lg 7 sätestamisel, kooskõlas VÕS § 6 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõttega. Viivise arvutamisel kohus lähtub viivisekalkulaatori abil arvutatud seadusjärgsest viivisest ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla (1351 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 26.03.2023 kuni 25.10.2023 viivise 89,67 eurot.
19.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 26.10.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 221,29 eurot ning alates 01.03.2025 protsendina VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%).
20.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-132734 ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot.
21.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 676,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 676,00 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et esindaja tasumäär ei ole kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud mitte-advokaadist esindaja tasumääradega.
22.Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
23.Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu käesolevas asjas kokku 2 tundi ja põhjendatud tasumääraks 136 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 272 eurot (2 x 136) ilma käibemaksuta.
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 78,10% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 501,42 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
25.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.