Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-23-2782 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% eelnevast summast (kostja 1 ja kostja 2 vanusevahe on väikesem kui 3 aastat)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning mis muutub lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisega alates lapsetoetuse suuruse muutumisega samast kuust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-23-2782 hagi õigeks, st tunnistavad hagiavalduses kostjate vastu esitatud nõuet ning paluvad tsiviilasja menetlus lõpetada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mille tõttu tuleks kostjate õigeksvõtt jätta vastu võtmata. Hagi asjaoludest nähtuvalt on hagejalt alaealiste kostjate kasuks Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud poole töötasu alammäära ulatuses kuus. TsMS § 459 lg-le 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 01.01.2022. a jõustus perekonnaseaduse (PKS) § 101 muudatus. Kui enne 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), siis alates 01.01.2022. a kehtiv PKS § 101 sätestab alaealisele lapsele elatise arvutamise alused. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem ei nõustu enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendiga alaealisele lapsele välja mõistetud elatisega miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Käesolevas asjas taotlebki hageja enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtuotsusega temalt alaealiste kostjate kasuks välja mõistetud miinimumelatise muutmist, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 alusel arvutatud summas. Kostjad on hagi eelmenetluses õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega kohtuistungit pidamata. Kohus muudab Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist vastavalt hageja nõudele alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2023. a. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi temalt alaealiste laste kasuks välja mõistetud elatise muutmiseks. Tegemist on alaealiste laste ülalpidamisasjaga, mistõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.