Perekonnaõigus › Abielulahutus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxxxxx Axxxxxxxx esitas 10.12.2022. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse Jxxx Axxxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud xxxxxxxxxx. a Jõgeval. Kostja

on vägivaldne, agressiivne, esitab ähvardusi, eriti kui on alkoholi tarvitanud. Abikaasadel on kolm alaealist last. Hagiavaldusele on lisatud abielutunnistus. Hagiavaldus edastati 14.12.2022. a kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus võttis 21.12.2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 03.03.2023. a. Kxxxxxxx Axxxxxxxx esitas 22.02.2023. a kohtule hagiavalduse tagasivõtmise avalduse. Esitatu kohaselt leppisid abikaasad ära ning enam lahutada ei soovi. Hageja koos lastega kolis Tallinnasse ning kohtuistungile ilmuda ei saa. Hageja on 23.02.2023. a hagiavalduse tagasivõtmise avaldust kohtule korranud. Kohus kuulas Kxxxxxxx Axxxxxxxx ära 01.03.2023 telefoni teel eesmärgiga selgitada välja hagist loobumise tegelikud asjaolud. Hageja kinnitas, et hagist loobumine on tema vaba tahe. Kostja on mõistnud, et selline käitumine, mis oli aluseks hagi esitamisele, on lubamatu ja see ilmselt enam ei kordu. Praeguseks on hageja koos laste ja abikaasaga kolinud Tallinnasse, lapsed on asunud õppima koolis Tallinnas ja noorim laps sai lasteaiakoha. Hageja vahetas töökoha Tallinnasse. Kostja aitab peret kodus, ta on töövõimetu. Abikaasade suhted on väga head, kostja on alkoholi tarvitamisest loobunud. Hageja otsus hagist loobuda on kaalutud otsus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS 429 lg 1 alusel. Hagist loobumine on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Hageja 22.02 ja 23.02.2023. a avaldustest nähtub, et hageja soovib esitatud hagiavaldusest kostja Jxxx Axxxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes loobuda. Kohus on selgitanud välja nõudest loobumise asjaolud ja hageja kinnitas hagist loobumise läbimõeldust. Tegemist ei ole sunnitud loobumisega. Kohus selgitab, et TsMS §-ile 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus hagist, tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud. Esitatud asjaoludest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole ning tsiviilasjas ei ole toimunud ka kohtuistungit. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 100 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Pool tasutud riigilõivust tagastada hageja arveldusarvele nr EE032200221032003498, selgitusega tsiviilasi nr 2-22-18575.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.