Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X (seaduslik esindaja C) ja Y vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Y tasumata elatis X ülalpidamiseks perioodi eest alates 14. juunist 2020. a kuni
31.detsembrini 2021. a on 3586 eurot. Pooled vähendavad summat kompromissina kuni summani 3043 eurot (st kohtu ettepaneku järgse 2500 ning 3586 euro aritmeetiline keskmine).
Y tasub X ülalpidamiseks elatist alates 1. jaanuarist 2022. a kuni X täisealiseks saamiseni indekseeritult vastavalt PKS §-le 101. Perioodi eest alates 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. märtsini 2022. a tasub Y elatist 213.44 eurot kuus ning alates 1. aprillist 2022. a kuni 31. märtsini 2023. a 225.64 eurot kuus. Alates
1.aprillist 2023. a indekseeritakse elatise aluseks olevat baassummat (käesoleva kompromissi sõlmimise ajal 209.20 eurot) iga aasta 1. aprillil (k.a. 2023. a 1. aprillil), Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning sellele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleva kompromissi sõlmimise ajal 46.44 eurot), elatisest arvestatakse maha pool seaduses sätestatud lapsetoetusest (toetuse suurus käesoleva kompromissi sõlmimise ajal 60 eurot, alates 1.
veebruarist 2023. a 80 eurot) ja selle suuruse muutumise korral edaspidi arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
1.3.Kompromissi sõlmimise seisuga on Y elatisekohustus perioodi 1. jaanuarist 2022. a kuni 28. veebruarini 2023. a eest kokku 2896.72 eurot (3 x 213.44 + 10 x 225.64). Sama perioodi eest on Y elatist tasunud 2600 eurot (13 x 200), seega on perioodi 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. jaanuarini 2023. a Y elatisevõlgnevus 296.72 eurot.
1.4.Väljamõistetud igakuine (jooksev) elatis tuleb Y-l tasuda C pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s iga jooksva kuu 1. kuupäevaks. Elatisevõlgnevuse perioodi 14. juunist 2020. a kuni 31. detsembrini 2021. a eest summas 3043 eurot ja perioodi 1. jaanuarist 2022. a kuni 31. jaanuarini 2023. a eest 296.72 eurot, s.t. kokku 3339.72 tasub Y C pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s 1 aasta jooksul kompromissimääruse jõustumisest võrdsete igakuiste 278.31 euro suuruste osamaksetena koos igakuise elatisega.
1.5.X kinnitab, et kompromissi sõlmimise seisuga ei ole tal Y vastu Y ülalpidamiskohustusest tulenevaid nõudeid, mida ei ole kajastatud käesolevas kompromissis.
2.Tühistada Harju Maakohtu 3. jaanuari 2022. a otsus ja lõpetada tsiviilasjas nr 221-9577 menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4.Tühistada 28. veebruariks 2023. a määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks määratud aeg. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja, laps) esitas Y (kostja, isa) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 292 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuv elatis 9. juunist 2020. a kuni hagi esitamiseni 3504 eurot nii, et see tuleb kanda kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest hageja ema pangakontole igakuiste võrdsete 1168 euro suuruste maksetena vastava kuu esimeseks kuupäevaks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohus rahuldas 3. jaanuari 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks igakuise elatise 292 eurot alates 14. juunist 2021. a kuni hageja täisealiseks saamiseni 24. mail 2030. a võttes arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist, mõistis tagasiulatuva
elatise perioodi 14. juuni 2020. a kuni 13. juuni 2021. a eest summas 3504 eurot ning määras otsuse täitmise korra. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
3.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1-6 ja 8-9 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
4.Pooled sõlmisid 16. veebruaril 2023. a kompromissi ning esitasid kompromisslepingu ringkonnakohtule kinnitamiseks ning tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kolleegium leiab, et kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
6.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel.
7.Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
8.Praeguses asjas oli ringkonnakohtu hinnangul mõistlik lahendada kohtuvaidlus poolte kokkuleppel, sest see arvestab mõlema osapoole huve, kahjustamata seejuures lapse huve ja elatise maksmise eesmärki.
9.Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Hageja seadusliku esindaja ja kostja digitaalselt allkirjastatud kompromissikokkuleppe vastab seaduses sätestatud vorminõudele. Ka kokkuleppe sisu ei ole kolleegiumi hinnangul vastuolus seaduse, heade kommete ega avaliku huviga. Kokkulepe ei välista ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piira seda ebamõistlikult PKS § 109 tähenduses, samuti ei ole alust arvata, et esineksid muud asjaolud, mis võiksid tuua kaasa kokkuleppe tühisuse.
10.Ringkonnakohus selgitas 6. jaanuari 2023. a kirjas pooltele kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi (TsMS § 432). Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
11.Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.
12.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud ühe päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest.
13.Seoses kompromissi sõlmimisega tühistab ringkonnakohus 28. veebruariks 2023. a määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemiseks määratud aja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.