Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lxxxx ja Kxxxxxxx osas kuni täisealiseks saamiseni. On esitatud ülevaade laste viibimise kohta ema juures: Sxxxxx on viibinud ema juures ühe nädalavahetuse kalendrikuus. 21-102022-24.10.2022 olid emaga Sxxxxx, LxxxxxxxxKxxxxxx. Lapsed Lxxxxxja Kxxxxxx olid ema juures 26.10.2022-30.10.2022. Laste vajadused on esitatud järgmiselt: Sxxxxx 320 eurot kuus, Lxxxxx310 eurot kuus ja Kxxxxxx 300 eurot kuus. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist Sxxxxxxx 100 eurot kuus, Lxxxxxx 95 eurot kuus ja Kxxxxxxxxx 90 eurot kuus. Kxxx Kxxxxxxxxxxon lisanud hagiavaldusele avalduse (tl.5) ümber vaadata tsiviilasjas nr. 214-59621 15.12.2014.a. tehtud määrus, millega kinnitati kompromiss lastele elatise maksmiseks. On lisatud viidatud määrus (tl.7-8). Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 25.11.2022 ja küsis kostjalt vastuse.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus lahendab elatisenõude Perekonnaseaduse sätete alusel, mis kehtib hagiavalduse esitamise ajal ja kohtulahendi tegemise ajal. See on redaktsioon, mis kehtib alates 01.01.2022.a. Kohus on teinud kindlaks faktilised asjaolud: -Sxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx), Lxxxx (sünd.xxxxxxxxxx) ja Kxxxxxx (sünd.xxxxxxxxxx) Kxxxxxxxxx on Mxxxx Pxxxxxxxx ja Kxxx Kxxxxxxxxxx ühised lapsed (rahvastikuregistri väljavõtted tl9,10). -Tartu Maakohtu määrusega 15.12.2014 tsiviilasjas nr.2-14-59621 (tl.7-8) kinnitas kohus poolte kokkuleppe, mille kohaselt maksab Kxxx Kxxxxxxxxx ülalpidamiskohustuse täitmiseks

lastele Sxxxxx, Lxxxx ja Kxxxxxx elatist igaühele 70 eurot kuus, ostab lastele vajalikud koolitarbed ja sügis-talvised riided kahel korral aastas, s.o. augustis ja novembris. Vajalike esemete nimekirja esitab Mxxxx Pxxxxxxxx eelnvalt. Määrusest nähtub, et lapsed elavad ema juures. 6.Laste elukoht. Hagiavalduses märgitu kohaselt elab tütar Sxxxxx alates 05.01.2019.a. isa Kxxx Kxxxxxxxxxx juures. Kostja on esitanud väite, et Sxxxxx ei ela isa juures, vaid koos oma poisiga. Kohtuistungil selgitas Kxxx Kxxxxxxxxx, et Sxxxxx tuli isa juurde elama 2019.a sügisel, emaga koos oli palju kolimisi ja ta ei tahtnud enam kolida. Hagejate esindaja kinnitab, et Sxxxxx viibib tihti oma noormehe juures, kes on täisealine. Hagejate isal on ülevaade, mida noored koos teevad ja ta ei takista tütrel sõbra juures olemist. Kohus kontrollis laste elukohtade andmeid rahvastikuregistri järgi (tl.22-24) ja xxxxxxxxx Vallavalitsuselt saadud vastuskirja alusel (tl.28). Selle alusel saab lugeda tõendatuks , et lapsed Lxxxx ja Kxxxxxx elavad isa KxxxxKxxxxxxxxxx juures vähemalt alates 22.09.2022.a. ja Sxxxxx elab isa juures vähemalt alates sügisest 2019. PkS § 100 lg.2 sätestab: Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Küsimus sellest, kus lapsed elavad ja millisest ajast alates omab tähtsust otsustamisel, kas hagejate seaduslikul esindajal, kes on elatisenõude laste nimel esitanud, on õigus elatist nõuda teiselt vanemalt ja millisest ajast alates. PkS § 108 järgi on tagasiulatuva ülalpidamise nõudmise õigus kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud laste elukoha kohta kinnitavad, et hagejatel Lxxxx ja Kxxxxxx on õigus elatist saada vanemalt, kellega nad koos ei ela ehk Mxxxx Pxxxxxxxxxx alates sellest ajast, mis hagis on märgitud (01.10.2022) ja hageja Sxxxxx Kxxxxxxxxxxx kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist ehk alates 11.10.2021.a. Kuna vanem, kelle juures lapsed igapäevaselt elavad, on muutunud (varem oli selleks Mxxxx Pxxxxxxxx, kuid nüüdseks Kxxx Kxxxxxxxxx), tuleb elatise nõudmine Tartu Maakohtu 15.12.2014.a määruse alusel ( tsiviilasi nr. 2-14-59621) lõpetada. 7.Elatisesumma. Hagejad nõuavad elatist järgmiselt: Sxxxxxxe 100 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja selgituste kohaselt summa on arvutatud lähtudes lapse vajadustest (320 eurot kuus), millest kostja peaks katma poole ehk 160 eurot. Sellest maha arvutatud riiklik lastetoetus 60 eurot kuus. Jääb elatisenõue 100 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja põhjendab, et ta ei taha kostjale elatisenõudega liiga teha, kuid ka teisel vanemal on kohustus laste ülalpidamises osaleda. Viimati, kui lapsed ema juures käisid, oli ema Lxxxxxx ja Kxxxxxxxxx uued joped ostnud. Lxxxxxx elatisenõue on sama arvutuse kohaselt 95 eurot. Lxxxx vajadused kuus on 310 eurot, millest kostja peaks kandma poole ehk 155 eurot. Sellest maha arvata lastetoetus ehk 60 eurot. Jääb elatis 95 eurot. Sama arvutuskäik ka Kxxxxxxx elatise puhul: lapse vajadused kuus 300 eurot, millest pool ehk 150 eurot on kostja kanda. Arvates maha lastetoetuse 60 eurot, jääb elatisenõue 90 eurot.

Kohus selgitas hagejate seaduslikule esindajale kohtuistungil, et nõue on väiksem kui seadus võimaldab nõuda, samuti toimub seadusekohaselt teisiti riikliku lastetoetuse mahaarvamine. Hageja jäi selle juurde, et ta ei soovi nõuda elatist summas, mis seadus võimaldab nõuda. Ka ei soovi elatisesumma ümberarvutamist igal aastal. Hagejate esindaja kinnitusel makstakse tema kätte ka riiklik lapsetoetus lastele ja lasterikka pere toetus. PkS § 101 lg.1 sätestab: Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PkS § 101 lg.3-lg.7 näeb ette elatisesumma arvutamise alused ja arvesse võetavad komponendid. TsMS § 439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. PkS § 100 lg.3 sätestab: Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kohus on seisukohal, et ehkki hagejate esitatud elatisenõude arvutus ei järgi PkS § 101 lg.3lg.7 ettenähtud arvutusmetoodikat, ei ole kohtul alust keelduda elatise väljamõistmisest hagejate nõutud summades. Nõue järgib PkS § 101 lg.3-7 üldisi proportsioone. Hageja esitatud andmed laste viibimise kohta ema juures ei anna alust rakendada PkS § 101 lg.6 märgitut. Ka ei ole alust rakendada PkS § 101 lg.7 ettenähtut, kuna elatise üldine arvutuskäik ei vasta PkS § -s 101 kirjeldatule ja nõutav summa jääb alla PkS § 101 järgi ettenähtu. Nõutava elatisesumma suuruse üle ei ole asjas vaidlust tõstatatud. Elatisenõude esitamine vanema vastu, kelle juures lapsed igapäevaselt ei ela, on põhjendatud. PkS § 96 lg.1 sätestab: Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Väited selle kohta, et Sxxxxx elab poisi juures, ei oma elatisenõude lahendamisel tähtsust. PkS § 97 p.1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel (PkS § 100 lg.2). Laps Sxxxxx elab oma isa elukohas xxxxx talus xxxxxxxxx xxxxxxxxx vallas. 8.Kxxx Kxxxxxxxxxx poolt tehtud elatisemaksed. Puutuvalt kostja väidetesse, et laste isa ei ole varasema kohtulahendi alusel elatist maksnud, mistõttu ei ole kostja nõus elatist maksma, märgib kohus, et väljavõte Kxxx Kxxxxxxxxxx pangakontodest alates 20.12.2014 tõendab, et Kxxx Kxxxxxxxxx on elatisemakseid teinud alates 20.12.2014 kuni 22.12.2018 igakuuliselt. Aastal 2019 on tehtud üks makse, aastal 2020 on tehtud kaks makset ja aastal 2021 on tehtud kolm makset. 9.Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Kohus on eespool teinud kindlaks, et Sxxxxx on elanud isa juures vähemalt 2019.aasta sügisest. PkS § 108 järgi on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest alates elatisehagi esitamisest. Kohus, kaaludes Sxxxxxxx elatise väljamõistmise põhjendatust tagasiulatuvalt, võtab arvesse asjaolu, et möödaläinud perioodil alates 2019.aastast on hagejate esindaja juures elanud üksnes Sxxxxx ja kaks last on elanud kostja juures kuni 22.09.2022, mil tulid elama oma esindaja Kxxx Kxxxxxxxxxx juurde. Sellel perioodil on elatisemakseid tehtud kuuel korral. Sellise olukorra tasakaalustamiseks jätab kohus elatise Sxxxxxxx tagasiulatuvalt ühe

aasta eest kostjalt välja mõistmata ja mõistab elatise välja alates hagiavalduse esitamisest 11.11.2022.a. Hagejate Lxxxx ja Kxxxxxx Kxxxxxxxxx ülalpidamiseks mõistab kohus elatise välja alates hagis märgitud ajast, s.o. umbes üks kuu enne hagiavalduse esitamist. Igakuine elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg.4). Elatise nõudmine Tartu Maakohtu 15.12.2014.a määruse alusel ( tsiviilasi nr. 2-14-59621) tuleb lõpetada. Kohus rahuldab hagi osaliselt, jättes nõude rahuldamata Sxxxxx puhul tagasiulatuvas osas. Asja saab lahendada sisuliselt TsMS § 410 alusel, kuna kostja on oma seisukohad esitanud kirjalikult. Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.