nende Hageja: K. S-S. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: R.H. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx e-post: xxxx); Kostja: J. S-S. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Kohtuistungi toimumise kuupäev
06. veebruar 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja R.H..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega.
2.Välja mõista kostjalt J. S-S.’ilt hageja K. S-S.’i kasuks elatis igakuiselt 200 (kakssada) eurot alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1 (4)
Elatis kanda R.H. arveldusarvele XXXX, selgitusega K. S-S. elatisraha.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
6.Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.07. novembril 2022 saabus Viru Maakohtusse K. S-S. hagiavaldus J. S-S. vastu elatise nõudes. 09.11.2022 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 200 eurot kuus alates jaanuar 2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatis kanda R.H. arveldusarvele nr XXXX, selgitusega K. S-S. elatis.
KOSTJA VASTUS
3.25.11.2022 esitatud vastuses kostja teatas, et tal on lisaks hagejale veel üks alaealine ülalpeetav ja tal ei ole püsivat sissetulekut. Hageja nõutud summa maksmine ei oleks asjaolusid arvestades võimalik ja seaks kostjat ja minu tema poega majanduslikult väga raskesse olukorda. Kostja soovib, et elatise nõuet vähendataks 100 euroni. Nõude esitamine tagasiulatuvalt asetab kostjat, kui kohustatud isikut äärmiselt raskesse olukorda ning on ebamõistlikult koormav, seega palus kostja, et nõuet tagasiulatuvalt ei esitataks.
HAGEJA SEISUKOHT
4.09.12.2022 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga elatise tasumiseks summas 100 eurot kuus, sest summa pole piisav lapse täisväärtusliku elu tagamiseks arvestades tänapäeva elukallidust ja lapse vajadusi. J. S-S. töötab xxxx ja hoiab tahtlikult kõrvale kohustuse täitmisest või üritab varjata tulusid, et maksta vähem. Hageja ei ööbi kostja juures mitte ühtegi ööpäeva kuus ning kostja ei osale hageja igapäeva elus.
KOHTUISTUNG
5.Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja selgitas, et kostjaga oli varasem kokkulepe aga seda ta ei täitnud ja tänu sellele sai tagasiulatuvalt elatis esitatud. Kostja ei ole peale hagi esitamist midagi tasunud. Kostja lapsega kohtus jaanuaris 3 päeva, rohkem ei ole ta lapse vastu huvi tundnud. Laps tahaks isaga kohtuda. Kostjal sündis xxxx teine laps. Kostja väidab, et tal raha pole, sellepärast pole elatist maksnud.
6.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus võttis ühendust kostjaga telefonil xxxx ning kostja teatas, et on koroonapositiivne. Kostja palus asi arutada ära ilma temata. Kostja teatas, et on nõus maksma elatist 200 eurot kuus alates jaanuarist 2022. 2 (4)
2-22-16687
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
8.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on lapse K. S-S. (hageja) vanemateks R.H. ja J. S-S. (kostja). Hagiavalduse kohaselt kostja lapsele seadusega ettenähtud ulatuses elatist ei maksa. Kostja seda vaidlustanud ei ole.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). PKS § 101 lg 3, 4, 5, 6, 7 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
10.Hageja nõuab elatist 200 eurot kuus alates 2022.a jaanuarist. Kostjal ei ole vaidlust hageja ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. Kohtuistungil kostja on nõustunud maksma elatist 200 eurot kuus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Seetõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja K. S-S.’i kasuks elatise igakuiselt 200 eurot alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis kanda R.H. arveldusarvele XXXX, selgitusega K. S-S. elatisraha..
11.TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kuna hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud minimaalmäärast väiksemas ulatuses, millega kostja on nõustunud, siis TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab omal algatusel otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 (4)
2-22-16687
13.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Et hagejal oleks tekkinud muid menetluskulusid, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.