Määrata ajutisele pankrotihalduri Aet Liivandi töötasuks 510 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamiseks 4,60 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused maksta välja Maksuja Tolliameti poolt 01.03.2016 kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulude ettemaksu arvelt Aet Liivandi arvelduskontole Swedbank AS-is.
2-16-2135
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27. aprill 2016, algusega kell 09.00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn).
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Kohtumäärus saata võlausaldajale, võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 09.02.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXpankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on maksukohustuslaste registri andmetel 28.01.2016 seisuga XXXmaksuvõlg kokku 431 916,97 eurot, sh arvestuslik intress 13 224,37 eurot. XXXmaksuvõlg on kujunenud maamaksuteadete alusel tasumisele kuuluvast maamaksust perioodi 2010-2015 eest, kriminaalasjas nr 1-07-2041 välja mõistetud tsiviilhagist, võlgniku poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvestatud maksusummade ja maksude laekumiste vahest ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summast. 22.03.2011 edastas maksuhaldur kohtutäiturile avaldused võlgniku suhtes täitemenetluse alustamiseks. 06.02.2013 on maksuhaldur koostanud võlgnikule ka pankrotihoiatuse nr 13-12/1214-1, mille peale võlgnik vastas, et tal puudub vara nimetatud summa tasumiseks. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule UAZ M1, ehitusaastaga 1980, mis on tema ainus teadaolev vara. Maksuhaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul ka igakuine sissetulek. Seega ei ole võlgnikul vahendeid maksuhalduri nõude rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja võtta avaldus menetlusse, nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot.
2-16-2135
2.11.02.2016 määrusega jättis kohus avaldaja avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks ning ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 500 euro tasumiseks 5 päeva arvates kohtumääruse jõustumisest. 01.03.2016 esitas avaldaja kohtule maksekorralduse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1 500 euro tasumise kohta kohtu deposiiti.
3.03.03.2016 võttis kohus kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks halduriks Aet Liivandi ning määras arutada pankrotiavaldust 23.03.2016 kohtuistungil.
4.Ajutine haldur esitas 21.03.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik abielus. Abielu on registreeritud 05.06.1987. Abieluvararegistri kohaselt on registrikaardile nr 44201 16.07.2001 avalduse alusel sisse kantud 03.09.2001 võlgniku ja tema abikaasa suhtes alljärgnev kanne: abielu ajal soetatav igasugune vara või varaline õigus on selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele see on registreeritud või kelle nimele see on kantud kinnistusraamatusse või kelle poolt on varaline kohustus võetud, kummalgi abikaasal on õigus oma lahusvara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Võlgnik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Võlgnik on FIE-na äriregistrisse kantud 20.01.2004 (registrikood XXX). Maanteeameti vastusest järelepärimisele selgub, et võlgniku nimele on liiklusregistris registreeritud sõiduk UAZ M1, esmase registreerimisaastaga 1980. Vastavalt 01.10.2014 jõustunud Liiklusseaduse § 77-le on sõiduki registrikanne peatatud. Võlgniku poolt on ajutisele pankrotihaldurile esitatud müügileping 23.01.2009, mille kohaselt XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn, kui müüja ja XXX, kui ostja ning XXXon sõlminud lepingu sõiduki UAZ võõrandamiseks. Lepingu kohaselt, kuulus sõiduk XXXOÜ-le (pankrotis) ning vara müügist saadud vahendid pidid laekuma osaühingu pankrotivarasse. Võlgnik on liitunud kogumispensioni II sambaga. Võlgnik omab arvelduskontosid järgmistes krediidiasutustes: 1) AS-is Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 15.03.2016 oli negatiivne -3,83 eurot; 2) AS-is SEB Pank nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 08.03.2016 oli 0 eurot; 3) Danske Bank A/S Eesti filiaalis nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 06.03.2016 oli 0 eurot; 4) Nordea Bank AB Eesti filiaalis nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 15.03.2016 oli 0,18 eurot. Muu vara kohta andmed puuduvad. Kokkuvõttes võib hinnata võlgniku varade väärtuseks 0 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 502 291,26 eurot, sh kohustus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ees summas 445 524,71 eurot, kohustus Lindorff Eesti AS ees summas 9 611,55 eurot ning kohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali ees summas 47 155 eurot. Nõuetele lisanduvad veel kohtutäiturite tasu ja täitemenetluse kulude nõuded. Võlgnik kinnitab enda püsivat maksejõuetust. Võlgnikul on vaid kohustused, vara puudub. Võlgniku poolt ajutisele haldurile antud seletuste kohaselt, ei ole sissetulekud olnud piisavad, et tekkinud kohustusi täita. Samuti võlgnik ei tunnista võlgu, mõistes, et on võlgade vaidlustamisega hiljaks jäänud. Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku poolt antud selgituste kohaselt, puudusid võlgnikul rahalised vahendid ise pankrotiavaldus esitada. Analüüsides ja kontrollides Võlgniku poolt esitatud dokumente, pangaväljavõtteid, otsesed vara tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses puuduvad. Arvelduskontod on juba aastaid olnud arestitud. Harju Maakohtu otsusega 18.04.2007 kriminaalasjas nr 1-07-2041 oli Võlgnik süüdi mõistetud KarS § 386 lg 1 järgi (teo toimepanemise ajal kehtinud maksukuritegu) ja karistatud teda ühe aasta ja kümne kuulise vangistusega, katseajaga kolm aastat. PankS § 171 lg 2 p 1 kohaselt, võib jätta kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti -ja täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo ja karistusseadstiku §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid/on kergekäeliselt ja läbimõtlemata võetud kohustused, mida võlgnik ei suuda täita.
2-16-2135 Makseraskused on võlgnikul tekkinud 2007.aastast, kui võlgnikult mõisteti välja suur kahjunõue kriminaalmenetluse raames. Võlgnik ei suutnud edasi täita jooksvaid maksekohustusi ning võlad on kasvanud. Samas ei ole võlgnik lõpetanud FIE-na tegutsemist, kuigi oli ilmselge, et võlgnik ei suuda FIE-le ettenähtud avansili makseid (sotsiaalmaks, kogumispensioni maksed) tasuda. Võlad on vaid kasvanud. Samuti on võlgnik 14.05.2014 sõlminud Nordea Bank AB Eesti filiaaliga käenduslepingu, olles faktiliselt juba siis maksejõuetu. 26.11.2013 ja 19.04.2012 on võlgnik oma ettevõtluse raames sõlminud Harju Maavanemaga riigimaa kasutusvaldusesse andmise lepingud viie kinnistu osas tähtajaga 15 aastat, tingimusega tasuda lepingute kestuse jooksul maamaksu ja pärast viie aasta möödumist kasutusvalduse kinnistusraamatusse kandmisest alustama kasutusvalduse tasu maksmist. Kinnistud asuvad Padise vallas, Harjumaal. Seega on võlgnik võtnud juurde veel kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse varasemalt ise, sest on ilmselge, et piisava sissetuleku ja muu vara puudumisel ei ole võimalik tekkinud kohustusi täita. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 8,5 tundi, arvestusega 60 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 510 eurot ja millele lisanduvad vajalikud kulud summas 4,60 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused kanda Aet Liivandi arvelduskontole .
5.23.03.2016 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlgnik nõustus, et on maksejõuetu. Kohus määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1 500 eurot ning võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 päeva jooksul alates kohtumääruse avaldamisest.
6.Avaldaja tasus 28.03.2016 Rahandusministeeriumi kontole selgitusega „13-12/1214-11 24.03.2016 pankrotikulud ts asi 2-16-2135 XXX“ summa 1 500 eurot. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja võlgniku ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Aet Liivandi.
8.Pankroti väljakuulutamine on TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt hagita asi, mille läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning mille läbivaatamisel peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 475 lg-d 5 ja 7, vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-61-13). TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja pankrotimenetluse jaoks olulised asjaolud, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Hagita menetluse kohtumäärusele kohaldatakse TsMS § 478 lg 1 järgi üldjuhul hagimenetluses tehtava kohtumääruse sätteid.
9.PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara
2-16-2135 koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
10.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
11.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
12.Kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad, kohtuistungil antud selgitused – on kindlaks tehtud, et XXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus tekkinud kergekäeliselt ja läbimõtlemata kohustusi võttes, mida võlgnik ei suuda täita. Makseraskused on võlgnikul tekkinud aastast 2007, kui võlgnikult mõisteti välja suur kahjunõue kriminaalmenetluse raames. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, samas kui võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 502 291,26 eurot. Arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ja asjaolu, et võlgnikul vara puudub, siis puudub võlgnikul ajutise halduri hinnangul käesoleval ajal võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgnik on kohtuistungil tunnistanud enda maksejõuetust. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Aet Liivand on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks. Kohus määrab Aet Liivandi võlgniku pankrotihalduriks.
13.Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Raugemise vältimiseks on avaldaja poolt 28.03.2016 selgitusega „13-12/1214-11 24.03.2016 pankrotikulud ts asi 2-16-2135 XXX“ kohtu deposiiti tasutud pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 31.03.2016 kl 10.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 27.04.2016 kell 09.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13.
14.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
2-16-2135
15.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Arvestades ajutise halduri aruannetes toodut, kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus hiljemalt kohtule järgmise aruande esitamise ajaks selgitama välja maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused, ning kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnusega tegu. Piisava aluse väljaselgitamisel tuleb pankrotihalduril esitada kuriteoteade ja kahjude hüvitamise nõue. Pankrotihalduril tuleb välja selgitada XXX pankrotimenetluses tagasivõitmise võimalused, s.h kontrollida tehinguid lähikondsetega ja vastavalt tulemustele tegutseda.
17.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
18.Ajutise halduri esitatud tööaruande kohaselt on ta kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 töötundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 510 eurot ning vajalikud kulud summas 4,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 510 eurot ja vajalike kulutuste hüvitiseks 4,60 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 60 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Ajutise halduri tasu kuulub tasumisele Maksu- ja Tolliameti poolt 01.03.2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „1312/1214-6 15.02.2016 XXX pankrotikuludeks ts asi 2-16-2135“ tasud summast 1 500 eurot Aet Liivandi arvelduskontole . /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.