2-22-10749
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 8. veebruar 2023, Narva kohtumaja 2-22-10749 J Kiy, D Kaya hagi A M vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja 1 J Kiy (isikukood xxx) Hageja 2 D Kaya (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja N B (isikukood xxx) Hagejate lepinguline esindaja Aivar Haava (Hugo OÜ) Kostja A M (isikukood xxx)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(3)
2-22-10749 Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-10749, J Kiy, D Kaya hagi A M vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Kohus 20. oktoobri 2022 otsusega (osaotsus), mis jõustus 22. novembril 2022, rahuldas hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas õigeksvõtul põhineva osaotsusega ning pidas tuvastatuks, et J Kiy ja D Kaya põlvnevad A M’st ja A M on nende isa. Tsiviilasja menetlus elatise nõudes jätkub pärast osaotsuse jõustumist. Kohus 30.01.2023 tegi pooltele ettepaneku sõlmida elatise nõudes kompromissi ja pakkus ka kompromissi projekti. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Hagejad esitasid 01.02.2023 kohtule vastuse, milles kinnitavad oma nõusolekut sõlmida kompromiss kohtu poolt nimetatud tingimustel, s.o kompromissilepingu projektis esitatud tingimustel. Kostja esitas 07.02.2023 kohtule kirja, milles kinnitab oma nõusolekut sõlmida kompromiss kohtu poolt nimetatud tingimustel, s.o kompromissilepingu projektis esitatud tingimustel.
Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2(3)
2-22-10749 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.